NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 12. märtsil algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE).
Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seadust, et tagada nakkushaiguse kahtluse korral inimestele haigushüvitis alates esimest päevast.
Seletuskirjas märgitakse, et hetkel kehtiv ravikindlustuse seadus ei võimalda maksta haigushüvitist nakkushaiguse kahtluse korral kodus viibimise eest. Kehtiv seadus sätestab, et esimese kolme haiguspäeva eest haigushüvitist ei maksta, neljandast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitise tööandja 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust ja alates üheksandast päevast maksab haigushüvitist Haigekassa töötaja päevatulu alusel eelnenud kalendriaasta keskmisest 70 protsenti. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Õiguskomisjoni 11. märtsil algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE).
Eelnõu näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8 protsendi võrra vähendatud.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Väliskomisjoni 11. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (160 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Raimond KaljulaidIndrek Saare asemel. Ettepaneku vahetuseks tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
NordenBladet —Eile toimus Maaeluministeeriumis taimekaitse nõukogu kohtumine, kus räägiti taimekaitsevahendite mõjust põllumajandustoodangule, tutvustati integreeritud taimekaitse põhimõtete kontrolli juhendit ning arutleti taimekaitselahenduste nappuse teemal.
Mullu Eesti Maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Risto Raimets tutvustas taimekaitse nõukogus enda tööd, milles ta uuris, kas ja millistes kogustes võib mesindussaadustes esineda erinevaid taimekaitsevahendite jääke ning kuidas mõjutavad need jäägid mesilasi.
„Kuigi täheldasin kogutud proovides 17 erineva pestitsiidi jääke, puudus korrelatsioon maakasutuse tüübi, taimeliikide ja leitud pestitsiidijääkide vahel. See annab tunnistust Eesti mee puhtusest ja kvaliteedist,” kirjeldas autor tulemusi. Raimets lisas, et põllul kasutatavad paagisegud võivad mesilastele ja ka teistele kasulikele putukatele olla väga ohtlikud. Samas tuleb kõikide võimalike segude komplekte ükshaaval uurida, sest isegi samasse gruppi kuuluvate ainete koosmõjud on erinevad.
Põllumajandusorganisatsioonid väljendasid nõukogu kohtumisel muret taimekaitselahenduste nappuse üle taimekahjustajate tõrjel ning tõstatasid üha süveneva kahjustajate resistentsuse küsimuse.
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom Tiiu Annuki sõnul on terve taime tagamiseks oluline pöörata suurt tähelepanu haiguskindla sordi valikule ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. „Põllumajandusorganisatsioonidel on võimalik taimekaitsevahendi puuduse probleemi teatud määral siiski lahendada, kasutades vastastikuse tunnustamise menetlust. See võimaldab teises liikmesriigis turule lubatud taimekaitsevahendit kasutusele võtta ka meil,“ sõnas Annuk.
Päeva teises pooles anti nõukogu liikmetele ülevaade integreeritud taimekaitse põhimõtete kontrolli juhendist ning arutati taimekaitseseaduse muutmise seadusega seotud küsimusi. Põllumajandusamet rõhutas kohtumise lõpus põllumajandustootjate alaliitude ja ühistute aktiivse koostöö tähtsust.
Taimekaitse nõukogu töös osalevad keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonide esindajad, teadusasutused ning mesindusorganisatsioonid.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rootsi (rootsi keeles Sverige) on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rootsi, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Üldine info
Poliitiline süsteem: Konstitutsiooniline monarhia
Pealinn: Stockholm
Üldpindala: 449 964 km²
Rahvaarv: 10 379 295 (31.12.2020)
Rahaühik: Rootsi kroon
Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad & 39 030 km² on peamiselt järvede all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas ?2 °C, põhjas ?16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Rootsi on jagatud 21 lääniks (Blekinge – Dalarna – Gävleborg – Halland – Jämtland – Jönköping – Kalmar – Kronoberg – Norrbotten – Ojamaa – Skåne – Stockholm – Södermanland – Uppsala – Värmland – Västerbotten – Västernorrland – Västmanland – Västra Götaland – Örebro – Östergötland), mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
Rootsi õppima
Kui kavatsete Rootsi õppima minna, kasutage kodulehe Studyinsweden.se abi, kuhu on koondatud info kõrghariduse omandamise kohta. Rootsi kõrgkoolides (vt. kõiki ülikoole siit) õppimine on tasuta Euroopa Liidu, EEA-riikide ja Šveitsi kodanikele. Euroopa Liidu kodanikest tudengid ei vaja Rootsis õppimiseks viisat ega elamisluba. Selle asemel tuleb Rootsis viibimine registreerida vastavalt Migratsiooniameti kehtestatud tingimustele. Tudengitel on võimalik registreeruda Interneti teel. Rootsi ülikoolides on bakalaureuseõpe valdavalt rootsikeelne, seepärast tasub keeleõppega algust teha juba Eestis — vt. Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts.
TISUS-test on rootsi keele test väljaspool Rootsit gümnaasiumi lõpetanud noortele, kes soovivad Rootsis kõrgharidust omandada. Tisus-testi korraldab Stockholmi ülikooli Põhjamaade keelte osakond, kuid testi saab teha ka Eestis.
Rootsi tööle ja elama
Reeglid tööle ja elama minekuks olenevad isiku kodakondsusest ja Eesti elamisloa liigist ning Rootsi elama asumise põhjustest. Täpsem info avaneb iga kategooria nimetusel klõpsates või sisukorra kaudu:
Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti kodanikud ei vaja Rootsis elamiseks ja töötamiseks elamis- ega tööluba, küll aga tuleb registreerida oma elamisõigus. Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloaga isikud peavad taotlema elamisloa, kui soovivad jääda Rootsi tööle ja elama kauemaks kui kolmeks kuuks. EL-i pikaajalise elaniku staatuse saamiseks tuleb Eesti alalise elamisloaga elanikel taotleda endale uus Eesti elamisloakaart. Kuigi Eestis loetakse alalist elamisluba omav välismaalane automaatselt pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks, siis välisriigis see automaatselt ei toimu. Eesti tähtajalise elamisloaga elanikel, kes ei ole EL-i kodanikud, tuleb Rootsis töötamiseks taotleda tööluba. Kui jäädakse tööle enam kui kolmeks kuuks, siis ka elamisluba.
Märksõnad: välismaale elama ja tööle, välismaale elama asumine, välismaale elama minek, lapsega välismaale elama, perega välismaale elama, laps välismaale elama, kuidas minna välismaale elama, välismaale elama, välismaal elavad eestlased, kuhu välismaale elama minna, elama asumine, kuhu riiki elama minna, kuidas minna välismaale elama, lapsega välismaale elama, välismaale elama minek, kuidas välismaale kolida, ajutiselt välismaale elama, päriselt välismaale elama, terve perega välismaale elama, infot Rootsi kohta, linke Rootsi kohta, andmed Rootsi kohta, Rootsi õppima, Rootsi tööle, Rootsi kooli, Rootsi elama, Rootsi külla, Rootsi pension, kolimine Rootsi, elu Rootsis
NordenBladet — Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.
„Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,“ rõhutas peaminister Jüri Ratas. „Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.“
Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. „Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse.“
Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. „Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,“ lausus peaminister.
„Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata,“ lisas ta.
Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister. Valitsuskomisjon koguneb uuele istungile reedel, 13. märtsil.
Homme kell 9 toimub Stenbocki majas pressikonverents, kus osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik.
Eriolukord puudutab järgnevat:
Avalikud kogunemised
Keelatud on kõik avalikud kogunemised.
Õppetöö haridusasutustes
Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.
Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.
Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.
Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.
Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus
Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.
Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.
Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.
Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.
Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.
Riskipiirkonnad
Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.
12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema 2 nädalaks karantiinis.
Muu elukorraldus
Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.
1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.
1. maini on keelatud spordivõistlused.
Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.
NordenBladet —Eesti kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikakoolis sõjaväelogistikat õppivad Kaitseväe Akadeemia kursuslased osalesid kolmepäevasel õppusel Soomes, kus ühiselt põhjanaabritega harjutati üksuste juhtimist.
„Ühise harjutusega oli kursuslastel võimalik omandada esmane kogemus täielikult mehitatud ning varustatud rühmasuurustest funktsioonipõhiste üksuste juhtimisest. See harjutus andis igale osalejale kogemuse, mida nad saavad rakendada juba oma peatselt algavas teenistuses nooremleitnantist rühmaülematena,“ ütles õppusele tagasi vaadates toetuse väejuhatuse logistikakooli ülem major Riho Juurik lisades, et lisaväärtusena said tulevased allüksuste ülemad ka rahvusvahelisel õppusel osalemise kogemuse.
Eesti kursuslased ja kaitseväe logistikakooli instruktorid koos soomlastega õppisid kolme päeva vältel tagalakompanii funktsionaalsete rühmade toimimist ning harjutasid lahinguteenindustoetuse funktsioonide juhtimist. Lisaks keskenduti õppusel teemadele nagu üksuste varustamine, transport, meditsiinitoetus, tehnika remont ja hooldus. Harjutuste käigus tutvuti ka nii Soome kaitseväe logistikafunktsioonide kui sellel erialal teenivate inimestega, kellega Eesti sõjaväelogistikud ulatuslikul määral koostööd teevad.
Kaitseväe logistikakool on toetuse väejuhatuse allüksus, mille põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni- ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi 2003. aastal eesmärgiga arendada Eestis sõjaväelogistikute koolitust. Logistikakool asub koos logistikapataljoniga Ämari lennubaasi territooriumil.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
