NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas esines tänasel täiskogu istungil Riigikogu ees poliitilise avaldusega koroonaviiruse levikust tingitud olukorrast.

„Arvestades praegust maailma epidemioloogist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimisstruktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda, aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Peaminister ütles, et valitsus otsustas täiendavate meetmetena

  • lükata kruiisilaevade vastuvõtu edasi kuni 1. maini;
  • lähtuda riigiasutuste töötajate, kohalike omavalitsuste, aga ka era- ja mittetulundussektori lähetuste ja sissetulevate visiitide korraldamisel Välisministeeriumi soovitustest;
  • anda soovitus lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi;
  • panna Terviseametile avaliku ürituse loa kooskõlastamise kohustus enam kui 100 osalejaga ürituse puhul ning ülesanne hinnata ka juba väljastatud lubade juhistele vastavust;
  • lükata alates tänasest edasi kõik riigiasutustes planeeritud ekskursioonid;
  • avada hiljemalt 16. märtsist koroonaviiruse kriisitelefon numbriga 1247.

Peaministri sõnul moodustas valitsus ka komisjoni, mis juhib COVID-19 viiruse olukorraga tegelemist ning sellest tulenevatele rahvatervise ja majandusprobleemidele lahenduste leidmist.

Valitsusjuhi sõnul on selle kõige juures kindlasti väga oluline jälgida, et püsiks tasakaal meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. „Tervisekriisil on oht paisuda laiemaks kriisiks, mis puudutab meie majandust, puudutab meie heaolu ja inimeste töökohtasid. Nende küsimustega tegelemiseks toimub tihe koordinatsioon ja infovahetus ka Euroopa Liidu liikmesriikide ning institutsioonide vahel,“ kinnitas valitsusjuht.

Peaminister pani kõigile südamele, et hoiaksime iseenda ja oma lähedaste tervist ning mõtleksime oma käitumise läbi ka end ümbritsevate inimeste osas, seda eriti riskigruppidesse kuuluvate eakamate inimeste või teiste nõrgema tervisega kaasmaalaste osas.

„Kui tegutseme kõik koos ja igaüks eraldi pingutades, rahulikult mõeldes ning kainelt kaalutledes, üksteisest lugu pidades ning ühiskonnana panustades, siis saame ka praegusest keerulisest olukorrast üle,“ ütles Ratas.

Eestis on tänase seisuga tehtud 464 COVID-19 viiruse testi ning teadaolevalt on hetkel 17 viirusesse nakatunut.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele. Läbirääkimistel võtsid sõna ja käsitlesid kujunenud olukorda fraktsioonide esindajad. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Kaja Kallas, Keskerakonna fraktsiooni nimel Kersti Sarapuu, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt Siim Pohlak, Isamaa fraktsiooni nimel kõneles Priit Sibul ning Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu: 

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (126 SE) muudetakse alates 2020. aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendatakse biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.

Alates 2020. aastast asendatakse igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus poolaastapõhise kohustusega, mida saab täita ka, andes transpordisektoris lõpptarbimisse biometaani või elektrienergiat. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.

Eelnõu eesmärk on toetada kodumaist biometaani tootmist ja elektrienergia kasutamist transpordisektoris. Eelnõu mõjul peaks vähenema Eestis nõudlus toidukultuuridest toodetava esimese põlvkonna biokütuse järgi ja vähendama biokomponendi lisamisega seotud hinnasurvet kütuse lõpphinnale.

Eelnõusse tehti ka muudatused ja lisati maanteetranspordi alla käivad trammid ja trollibussid, mis kasutavad elektrienergiat. Poolaastapõhise arvestuse asemel rakendatakse aastapõhist ning poolaastapõhise kohustuse ees ette nähtud karistusmäär summas 5 miljoni eurot asendati aastapõhise karistusmääraga summas 10 miljonit eurot.

Paindlikumaks muudeti ka taastuvenergia statistikaga kauplemist ning vedelkütuse seaduse regulatsioonis olevaid nõudeid (sh biokomponendi kohustust) ei kohaldata enam bensiinile, mida kasutatakse muruniidukites ja mootorsaagides.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustub see seadusena 1. aprillil.

Allikas: Eesti Riigikogu