Reede, november 7, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2020

Eesti: Majanduskomisjon saatis teisele lugemisele laevandust elavdava eelnõu

NordenBladet — Majanduskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, millega soovitakse kaubalaevadele taas atraktiivseks muuta Eesti lipu all sõitmine, suurendada Eesti kaldasektorit ja taastada Eesti kui mereriigi rahvusvaheline maine.

Eelnõu on esimene oluline samm ja üks osa terviklikust merendussektori arendamise meetmete paketist, mille eesmärk on taastada Eesti lipu all sõitev laevastik. Eelnõuga täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja see viiakse kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus mullu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, millega määrati kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumääraks null protsenti.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et kuna maksusoodustuste puhul on tegemist riigiabiga, on eelnõud ette valmistades arvestatud, et riigiabiks saadakse Euroopa Komisjonilt luba. „Detsembri lõpus see rõõmustav teade loa andmisest ka saabus ja sellega on võimalikud karid eelnõu teelt kõrvaldatud,“ ütles Sester. Ta lisas, et nüüd saab Riigikogu eelnõu menetlemist kogu jõuga jätkata ja astuda esimesed olulised sammud selleks, et Eesti laevandussektor oleks konkurentsivõimeline ja Eesti lipu all näeks taas sõitmas ka kaubalaevu. „Eesti lipu all sõidab praegu küll suuri reisilaevu, kuid paraku mitte ühtegi suuremat kaubalaeva,“ nentis Sester.

Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann märkis, et kuna merenduses valitseb rahvusvaheline konkurents, on Eesti reederid seni pidanud pinnal püsimiseks valima laevadele atraktiivsemaid tingimusi pakkuvate riikide lipud. „Laevandussektorile on Euroopa Liidus lubatud riigiabi ja maksusoodustused, sest soovitakse Euroopa Liidu merenduse püsimist ülemaailmses konkurentsis, nüüd saime ka meie selle loa,“ täpsustas Akkermann.

Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla mitusada suurt merelaeva ja riigieelarvesse seitsme aastaga ligi 90 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE) on kavandatud Riigikogus teisele lugemisele 29. jaanuaril. Seaduse planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2020.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Värske uuring: väikeste laste vanemad on teistest rahulolevamad

NordenBladet — Kuigi väikeste laste vanemaid kujutatakse tihti kurnatutena, näitab uuring, et nad on teistest rahulolevamad. Psüühilist kurnatust ja depressiooni esineb väikeste laste vanematel samapalju kui teistel, selgub uuringust Finnterveys 2017. Enamus väikeste laste vanematest tunneb end hästi: nad on oma elu ja saavutustega rohkem rahul kui teised samaealised, vahendab Helsingin Sanomat.

Uuringus võrreldi alla 7-aastaste laste vanemaid ülejäänud 18-50-aastaste täiskasvanutega, kel ei olnud väikseid lapsi. Küsimustele vastas ligi 800 väikeste laste vanemat ja ligi 1800 samaealist muud täiskasvanut.

Uuring näitab, et kuigi avalikkuses tuuakse tihti välja lastega perede raske elu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Uuring näitab, et lapsed muudavad inimesed elus rohkem rahul olevaks. Ligi 90 protsenti väikelaste vanematest peab elu heaks või väga heaks. Väikeste laste emadest 84 protsenti ja isadest 87 protsenti on eluga rahul. Muude naiste puhul on vastav rahulolu 76 protsenti ja meestel 78 protsenti.

Väikelaste emadest on oma saavutustega elus rahul 82 protsenti, muudest naistest vaid 69 protsenti. Väikeste laste isadest on saavutustega rahulolevaid 78 protsenti, ülejäänud meestest on sama rahuloluga 58 protsenti.

Uuring toob siiski välja ka selle, et väikeste laste vanematel esineb kurnatust. Emad on kurnatumad kui isad ja noores eas vanemad on kurnatumad kui vanemas eas vanemad. Kurnatumad on ühtlasi kehvemal järjel ja töötud vanemad, aga enim on kurnatus seotud vanemate perfektsionismiga.

Uuring näitab, et kuigi lastega tuleb ellu palju muresid, on positiivset siiski rohkem. Uuring hõlmas mitte ainult päris väikeste laste vanemaid, vaid vanemaid laste vanuses kuni 7 eluaastat. Kuigi Soomes on sündide arv järsult kukkunud ja seda seostatakse lapsevanemate kurnatusega, näitab uuring, et lastega vanemad pole eriti stressis ja kurnatud.

Avafoto: Pexels

 

Rootsis oli taas tugev plahvatus – nüüd kortermajas Norrköpingis, palju vigastatuid

NordenBladet — Rootsis oli taas plahvatus ja nüüd Norrköpingis Hagelby linnaosas kortermaja trepikojas. Plahvatus oli peale kella 6 kohaliku aja järgi. Mitmed elanikud said vigastada. Kohaliku päästekeskuse info kohaselt oli plahvatus võimas ja maja kõik elanikud on evakueeritud, vahendab Aftonbladet.

Plahvatus oli maja teisel korrusel. Mitmed aknad purunesid. Politsei on maja sisse piiranud, kohal on ka pommigrupp.

Eile öösel oli kaks võimast plahvatust Stockholmi kortermajades, nädal tagasi oli tugev plahvatus Stockholmis Östermalmi kortermajas. Plahvatuste arv on Rootsis tõusuteel. Möödunud aastal oli Rootsis 257 plahvatust, samas kui aasta varem oli neid 162.

 

Soomes laiendatakse 5-aastastele tasuta koolieelse hariduse pakkumist

NordenBladet — Soomes laiendatakse 5-aastastele lastele tasuta koolieelse hariduse pakkumist. See tähendab sisuliselt lasteaedade muutumist järk-järgult maksuvabadeks. Tasuta koolieelse hariduse pakkumine aitab suurendada laste hariduslikku võrdsust.

Varasemast suurema valitsuse toetusega antakse võimalus neile omavalitsustele, kel endal pole võimalust pakkuda tasuta koolieelset haridust, edastas haridus- ja kultuuriministeerium. 5-aastastele mõeldud nädalas tasuta 20 tunnise koolieelse hariduse projekt toimub juba kolmandat aastat ja see laieneb. Projekti laiendatakse, kuna uuringute järgi aitab see kaasa lapse arengule. Tugev koolieelne haridus loob tugeva aluse lapse hilisemale õppimisele koolis, märkis haridusminister Li Andersson.

 

Eesti: Riigikogus on Ludmilla Siimu isikunäitus „Olemise ilu ja valu“

NordenBladet — Riigikogus avatakse täna Ludmilla Siimu isikunäitus „Olemise ilu ja valu“, kus Eesti-Soome taustaga kunstniku maalidel kajastub inimene uuenevas, kaasaegses linnaruumis. Riigikogu esimees Henn Põlluaas avaldas heameelt, et Toompea lossi kunstinäituste nimistu laienes huvitava ja sisuka näitusega. „Väljapanek pakub meile huvi juba seetõttu, et saame ülevaate ja elamuse huvitava elukäiguga meisterliku kunstniku töödest,“ ütles Põlluaas.

Näitus Toompea lossi kunstisaalis keskendub Ludmilla Siimu Soomes loodud teostele, mis on komplekteeritud erakogust ja kus tuuakse esile nii kunstniku filosoofiline elumõtestamine kui ka maaliline teostus ja värviküllane vaade. Tema hilisemast loomingust on välja toodud psühholoogiliselt veenvad, karakteritäpsed ja meisterlikud portreemaalid. Portretistina oli kunstnik just Eestis 1970. aastatel imetletud ja väga kõrgelt hinnatud kunstnik.

Huvitava elukäiguga Ludmilla Siim sündis 1938. aastal Alma-Atõs. Tema esivanemad – vanaisa ja vanaema olid oma maa saamist igatsedes 1912. aastal Eestist välja rännanud. 1945. aastal kolis perekond Eestisse tagasi. Siin lõpetas Ludmilla Siim 1958. aastal Tartu Kunstikooli ja asus samal aastal õppima maalikunsti Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1965. aastal. Aastast 1968 alustas esinemist kunstinäitustel. Eesti Kunstnike Liidu liige on Ludmilla Siim alates 1971. aastast. Tema 1970. aastate loomingus on mõjutusi popkunstist ja hüperrealismist, neid isikupäraselt sünteesides jõudis ta omase maagilise mõjuga reaalsust käsitleva uudse stiilini.

Alates 1977. aastast elab kunstnik Soomes ning kannab nime Milla Siim-Kaasinen. Kunstnik on Soomes teinud mitu isikunäitust, millest tähtsaim oli 1979. aastal Helsingi Taidetalos. Samuti on ta eksponeerinud oma maale mitmel pool maailmas. Nii oma Eestis loodud maalidel kui ka Soomes eelistab kunstnik töötada suures formaadis, mille kaudu keskendub oma ideede ja nägemuse jõulisele väljendamisele.

Ludmilla Siimu isikunäituse „Olemise ilu ja valu“ kuraator on kunstikoguja Mart Lepp. Näitus jääb avatuks 6. märtsini.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Näituse vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Riigikogu hoonesse sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

 

Avafoto: Ludmilla Siimu isikunäitus „Olemise ilu ja valu“ (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu