NordenBladet —Riigikogu liikmed moodustasid täna Eesti – Horvaatia parlamendirühma ja last üksi kasvatavate vanemate ja isikute toetusrühma.
Parlamendirühma esimees Anneli Ott ütles, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja on sel poolaastal Horvaatia. „Ajal, mil Horvaatia on suurema tähelepanu all, annab see võimaluse Euroopa Liidu liikmesriigiga senisest tihedama koostöö arendamiseks ka kahepoolselt,“ ütles Ott. „Horvaatia on meie hea partner Euroopa Liidus ja koos saame seista selle eest, et liidu laienemine jätkuks ning et liitumiskutse saaksid ka need Balkani riigid, kel seni pole veel liikmestaatust.“
Parlamendirühma liikmed
Eesti – Horvaatia parlamendirühma esimees on Anneli Ott ja aseesimees Jüri Jaanson. Parlamendirühma kuuluvad Marika Tuus-Laul, Natalia Malleus, Tõnis Mölder, Kalev Kallo, Urve Tiidus, Kalle Laanet, Madis Milling, Kalle Grüthal, Peeter Ernits, Ruuben Kaalep, Tarmo Kruusimäe, Aivar Sõerd ja Ivari Padar.
Last üksi kasvatavate vanemate ja isikute toetusrühma esimehe Siret Kotka sõnul on toetusrühma eesmärgiks märgata ühiskonnas senisest enam peresid, kus vanem või last hooldav isik kasvatab last üksinda. „Tihti on nendes peredes rohkem majanduslikke, sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme ning erinevad uuringud kinnitavad, et sellise elumudeli juures on just lapsed kõige õnnetumad,“ ütles Kotka. „Toetusrühma esimehena soovin pakkuda võimalikke lahendusi nende perede arengut toetava keskkonna loomisel.“
Toetusrühma liikmed
Last üksi kasvatavate vanemate ja isikute toetusrühma esimees on Siret Kotka ja aseesimees Signe Riisalo. Toetusrühma kuuluvad veel Riina Sikkut, Helmen Kütt, Oudekki Loone, Marek Jürgenson, Merry Aart ja Jaak Valge.
Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
XIV Riigikogu on moodustanud kokku 64 parlamendirühma ja 66 toetusrühma.
NordenBladet —Soomes kaob paari nädala pärast 3. veebruaril kasutuselt mobiilne juhiluba, mida on kasutanud ligi 40 000 juhti. Selle asemele tuleb aasta jooksul uus. Kuivõrd vana mobiilne juhiluba kaob ja kohe uut ei tule, siis tuleb vahepeal kasutada tavalist juhiluba. Mobiilne juhiluba võeti Soomes katseliselt kasutusele 2017. aasta detsembris. Eelmise, 2019. aasta suve hakul avati see laiemale kasutajaskonnale, mil mobiilse juhiloa ja sellega seotud autojuhi rakenduse laadis alla 40 000 kasutajat, vahendab MTV.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom tahab uue rakenduse kasutusele võtta veel käesoleva, 2020. aasta jooksul. Uus mobiilne juhiluba põhineb QR- ehk piltkoodil. Et rakendus töötaks ka välismaal, tahetakse üle minna täielikult digitaalsele lahendusele.
Mobiilne juhiluba töötab nagu tavaline juhiluba ja seda saab kasutada näiteks vanuse kinnitamiseks, kus seda nõutakse. Autojuhi rakendusega sai vaadata sõiduki registrinumbri järgi ka tehnilisi andmeid ning ülevaatuse infot.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas tutvustas majandusfoorumil rahvusvahelistele ettevõtetele Eesti e-tervise ja e-riigi ning energiapöörde plaane ning investeerimisvõimalusi. Lisaks pidas ta avakõne Kesk-Euroopa majandust puudutaval paneeldiskussioonil ja osales küberturvalisuse teemalisel kohtumisel.
„Rahvusvahelised kontaktid on Eesti majanduse toetamiseks ülimalt olulised. Eestit tuntakse kui edumeelset digiriiki. Sellele saame ehitada ka oma edasised plaanid, näiteks võitluses kliimamuutustega ja tehisintellekti arendamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Peaminister kohtus täna ettevõtte General Electric esindajaga, kellega rääkis Eesti plaanidest energiasektori tuleviku korraldamisel. „Kliimamuutuste tõttu vajame energeetikas uusi lahendusi. Neid võimalusi on taastuvenergia valdkonnas, aga ka tuumaenergiast peame järgmistel kümnenditel rääkima,” ütles Ratas.
Lisaks kohtus Ratas täna meditsiiniettevõtte Novartis IT-juhi Bertrand Bodsoniga, et vestelda Eesti e-riigist ning e-tervisest ja personaalmeditsiinist. „Eestis on biomeditsiiniettevõtel digitervise klastrist lihtne leida koostööpartnereid – ülikoolid ja ettevõtted on ühiseks arendustegevuseks avatud,“ ütles Ratas. Tänavu septembris toimuv järjekordne Tallinna digitippkohtumine on pühendatud just e-lahendustele meditsiinivaldkonnas.
Kohtumisel logistikaettevõttega CMA CMG juhiga rääkis Ratas ettevõtte edasistest arenguplaanidest arvestades kiireid muutusi majanduskeskkonnas. Lisaks kohtus Ratas täna lennundus- ja tööstusettevõtte Honeywell tegevjuhi Darius Adamczykiga, et tutvustada Eesti lennundussektorit ja siinseid investeerimisvõimalusi.
Peaminister osales ka Poola korraldatud Kesk- ja Ida-Euroopa majandusfoorumil ning kinnitas seal peetud avakõnes, et Kesk- ja Ida-Euroopa on majanduslikult dünaamiline ja poliitiliselt stabiilne regioon, kus jagub häid investeerimisvõimalusi. Kolme mere algatuse fond võiks anda sellele uue tõuke. Kohtumisel Google’i globaalsuhete juhi Kent Walkeriga rääkis peaminister samuti Kolme mere algatusest, mille tippkohtumine on tänavu suvel Tallinnas. Lisaks arutas ta kohtumisel Google’i eestikeelsete teenuste laiendamise võimalusi.
Ratas osales lisaks kõrgetasemelisel küberturvalisuse diskussioonil „Digitaalne pingelõdvendus“, kus ta rääkis Eesti kogemusest ja õppetundidest küberturvalisuse tagamisel. Arutelu modereeris James Harding (Tortoise Media) ning selles osalesid veel Abidali Neemuchwala (Wipro) ja Shafi Goldwasser (University of California). „Eesti on digiteemadel esirinnas ning meil on selja taga kaks olulist õppetundi: 2007. aasta küberrünnakud ja ID-kaardi kriis. Eesti enda kogemus on, et teenuseid ja süsteeme tuleb juba algusest peale ehitada nii, et turvalisust võetakse arvesse. Praeguseks oleme silmapaistev partner ka rahvusvahelistes aruteludes: Eestis asub NATO küberkaitse keskus, räägime aktiivselt kaasa nii Euroopa Liidus, NATO-s kui ÜRO-s.“
Homme on kavas kohtumised Iraagi presidendi Barham Salihiga ning Colombia presidendi Iván Duque Márqueziga. Ratas osaleb veel tehnoloogia arengu teemalisel arutelul ning ajalehe Washington Post korraldatud välispoliitika teemalisel lõunasöögil.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 20. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (135 SE).
Eelnõuga luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-s, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad seekaudu positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.
Eesti on tuntud uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest ja on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja ning seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin viibides ka kaugtööd teha. Kuna diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla, takistab Eesti tööandja nõue nende Eestisse tulekut ja eesmärgipärase viibimisaluse valimist Eestis.
Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muuhulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.
Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 20. jaanuaril algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE).
Eelnõu muudatuse kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 20. jaanuaril algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE).
Seaduse muutmine on vajalik Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuris (EPPO). EPPO on iseseisev sõltumatu Euroopa Liidu asutus asukohaga Luksemburgis. Muudatused käsitlevad peamiselt EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust nende EPPO-s töötamisel.
Kohtute seaduses tehakse muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.
Prokuratuuriseaduses sätestatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri staatus ning ulatus, milles Eesti õigust neile isikutele kohaldatakse. Euroopa prokurör ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse, kuna ta peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu. Erinevalt Euroopa prokurörist peab delegaatprokurör olema riigisisese prokuratuuri liige, et ta saaks täita oma ülesandeid samaväärselt riigisiseste prokuröridega ning tal peavad olema kõik riigisisese prokuröri volitused.
Euroopa prokuröri ametiaeg on 6 aastat ning seda saab pikendada ainult ühel korral 3 aasta võrra 6-aastase perioodi lõpus. Delegaatprokuröri ametiaeg on 5 aastat ja seda võib korduvalt pikendada.
EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest. Praeguseks on EPPOga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Euroopa Komisjon on lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. aasta lõpus.
EPPO koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis ning kohalikust tasandist, mis asub osalevates liikmesriikides. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid (igast osalevast liikmesriigist üks). Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes asuvad oma liikmesriigis ning juhivad seal kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Maaelukomisjoni 21. jaanuaril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduseelnõu (136 SE).
Eelnõuga täiendatakse kalapüügi korralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Nende vahenditega teostatakse ühe liigi sihitud püüki. Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
NordenBladet —Viimasel ajal on tehtud edusamme vähivastases immunoloogias. Möödunud nädalal oli juttu Soome ja USA teadustööst, kus organismi enda immuunsüsteem pandi hävitama ajukasvaja rakke. Varem peeti seda võimatuks, kuna organism kaitseb aju isegi enda immuunsüsteemi eest. Nüüd aga edastas Inglise Cardiffi ülikooli teadlaste grupp ajakirjas Nature Immunology võimalusest hävitada kõik vähirakud.
Teadlased kloonisid inimese verest teatud tüüpi T-rakke ehk tapjarakke, mis laborikatsetes olid võimelised tegema kindlaks kõik vähirakud ja need hävitama, nii et terved rakud jäid alles. Selliseid tapjarakke on kasutatud ka varem, aga seni on need töötanud ainult teatud vähitüüpide nagu leukeemia puhul. Nüüd uuritud uus rakk on võimeline hävitama kõik vähirakud.
On võimalik, et selle meetodiga on võimalik ravida terveks kõik vähihaiged, ütles professor Andrew Sewell intervjuus BBC-le. Avastus põhineb molekulil mr1, milliseid leidub organismi igas rakus. Organismi tapjarakkudest leiti omadus, mis sobitub selle molekuliga nagu võti lukuauku. Hävitatakse ainult vähirakud ning terved rakud jäävad puutumata.
Testides hävitas mr1T tapjarakk kopsuvähi, melanoomi, leukeemia, jämesoolevähi, rinnavähi, eesnäärmevähi, luuvähi ja munasarjavähi rakud. Tapjarakk klammerdub vähirakkude külge nende erineva ainevahetuse tõttu. See ei puudutanud terveid ega muul moel haigeid või põletikulisi rakke.
Pärast seda, kui tapjarakkude toime oli kindlaks tehtud laboris rakukultuuridel, katsetatati seda leukeemiat põdevate hiirte peal. Hiirtele siirdatud tapjarakud hävitasid vähirakud peaaegu täielikult ära, nii et vähk enam edasi ei arenenud.
See avastus võib olla läbimurdeline inimeste vähiravi väljatöötamisel. Sarnane ravi on leukeemia jaoks juba olemas, aga nüüd saaks seda edasi arendada ka teistele vähitüüpidele. Leukeemiat ravitakse praegu äärmuslikel juhtudel nn car-T rakuteraapiaga. Selle käigus kogutakse organismi enda T-rakke, mida muundatakse geneetiliselt nii, et need tuvastavad leukeemia rakud ja hävitavad need. Neid tapjarakke paljundatakse laboris ja viiakse tagasi inimese organismi.
Car-T ravi on proovitud ka Soomes, aga see on praegu väga kallis ja sel võib olla palju kõrvalmõjusid. Seda proovitakse siis, kui miski muu enam ei aita, vahendab Helsingin Sanomat.
Uue vähiravi tulemused on paljulubavad, aga seda on seni katsetatud vaid laboris ja hiirtel ning läheb veel aega, enne kui seda saab kasutada inimeste peal. Samas on see väga oluline avastus.
