Laupäev, november 8, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2020

Eesti: Näitus Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine? (18.01.-01.03.2020 trepigaleriis)

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Vanda Juhansoo (1889–1966, kuni 1939 Johanson) oli portselanimaalija ja mööblikujundaja, tuntud tekstiilikunstnik ja käsitöömeister, rändur, polüglott, särav kunstiõpetaja, kodukujundaja, naiskäsitöö aktiivne edendaja, soroptimist ja aiapidaja, keda teati veel „Valgemetsa nõiana”. Vanda Juhansoo oli Ateneumi kunsttööstuskooli vilistlane ja seega üks esimesi eesti kõrgharitud naiskunstnikke 20. sajandi alguses. Tema kaasaegsed ja Ateneumi koolikaaslased olid Eesti naiste õigusi nõudnud ja haridusteed rajanud keraamikud Juuli Suits ja Alma Koskel-Johanson, aga ka vaibakunsti viljelenud maalikunstnikud Oskar Kallis ja Adamson-Eric.

Vanda Juhansoo elukäik oli algusest lõpuni tavalistest naiste elulugudest üpris erinev. Ahja kandist Musta rentnikumõisast pärit Vanda omandas keskhariduse kodus ning suundus 1909. aastal Hel-singisse keraamikat ja mööblikujundust õppima. Vaatamata erialavalikule, pälvis ta õpilasena tunnus-tuse ja reisistipendiumeid just tikanditega. Nii kujunesidki Vanda suved järgmise ligi kolmkümne aasta kestel Euroopas reisimise ajaks. Juhansoo osales 1912. aastat kuni 1945. aastani mitmesugustel näitustel oma tikitud linikute ja kardinatega, sh 1939. aasta esimesel eesti naiskunstnike näitusel. Vanda Juhansoo loodud kunst oli selline, mis on pahatihti kadunud igasuguseid jälgi jätmata. Aed on metsaks kasvanud, maja saanud uued peremehed ning suurem osa tekstiilidest on hävinud. Siiski on näituse koostajad püüdnud erinevatest muuseumidest leitud Vanda Juhansoo loodud esemete, akvarellide, aga ka fotode ja mälestuste abil taastada seda kadunud võluvat maailma, mida Vanda kõikjale enda ümber oli osanud luua.

Vanda Juhansoo elule, loomingule ja pärandile tagasi vaadates kerkivad meie ette suured küsi-mused: missuguste valikute ees seisid naiskunstnikud 20. sajandi alguse Eestis? Miks säilitavad Vanda Juhansoo teoseid pigem etnograafiale spetsialiseerunud mäluasutused kui kunstiga tegelevad institutsioonid või kuidas sai Vandast „Valgemetsa nõid”, mitte mainekas tarbekunstnik? Püüame mõista, mismoodi on kujunenud tarbekunsti roll kunstiajaloos ning teha kunstiajalukku ruumi juurde, et ka Vanda Juhansoo moodi säravad kunstnikud ja isiksused ajaloopildile mahuksid.

Asjaolude sunnil pühendus Vanda Juhansoo lõpuks täielikult kunstiõpetaja elukutsele, millega oli alustanud 1914. aastal ja jätkas kuni 1957. aastal pensionile minekuni. Et pärast Teist maailmasõda Vanda Juhansoo oma loomingut enam avalikult ei eksponeerinud, on peamiselt säilinud enda tarbeks tehtud esemed. Vanda Juhansoo autoritehnikas tikandi säilinud näidetest on esinduslikem 1930. aastate lõpus valminud kampsun Helmi Varesele (täna ERMis). Näitusloomingu asemel töötas Vanda joonistusõpetajana ja juhendas Tartus mitut laste kunstiringi, kust kasvas välja mitmeid tuntud kunstnikke, nende seas Helgi-Maret Olvet, Silvia Leitu, Maire Männik, Kaljo Põllu jt. Rohkelt mälestusi Vandast ongi säilinud tänu õpilastele, kes on kirjeldanud oma õpetajat haruldaselt helge ja optimistliku inimesena. Vanda isikupärane stiil väljendus nii tema välimust kujundavates ekstravagantsetes kostüümides, mitmevärvilistes juuksevõrkudes ja lopsakates ehetes kui ka lummavas Valgemetsa suvemajas ja aias.

Täname: Eve Kiho, Kalju Konsin, Enn Lillemets, Helgi-Maret Olvet, Tuuli Otsing, Tiiu Niinemägi, Karilatsi Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kunstimuuseumi arhiiv, Riigiarhiiv, Eesti Arhitektuurimuuseum

Näituse koostajad: Rebeka Põldsam, Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum)
Graafiline kujundaja: Stuudio Stuudio
Näituse avamine 17. jaanuaril kell 17.00.
Kasutatud materjalid: Elve Aasa, Karin Otter, Erika Pedak, Liis Pihlik, Sigrid Saarep, Kai Stahl, Anni Varm

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Rebeka Põldsam / rebekap@gmail.com
Ketli Tiitsar, ETDM / ketli.tiitsar@etdm.ee

Transpordiplatvorm Bolt sai Euroopa Investeerimispangalt 50 miljonit eurot laenu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Bolt (endise nimega Taxify, algselt mTakso) sõlmis Euroopa Investeerimispangaga (EIB) 50 miljoni euro suuruse laenulepingu, mis on suurim Euroopa Liidu investeerimiskava keskmes oleva Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) kaudu antud laen Eesti ettevõttele. Laenu eesmärk on toetada Bolti tootearendust, keskendudes teenuste turvalisusele, töökindlusele ja jätkusuutlikkusele ning ettevõtte senise kõrge efektiivsuse säilitamisele, milles tehnoloogial on suur roll. See hõlmab nii olemasolevaid teenuseid nagu sõidujagamine kui ka uusi teenuseid nagu toidu kohaletoomine, teatas ettevõtte pressiesindaja.

“Bolt on suurepärane näide Euroopa edust tehnoloogias ja innovatsioonis. Öeldakse, et paigal seista on sama, mis tagasi minna. Bolt ei seisa kunagi paigal. EIP toetab rõõmuga Bolti oma teenuste parendamisel ning uutesse valdkondadesse suundumisel. Oleme projekti pühendunud,” kommenteeris Euroopa Investeerimispanga asepresident Alexander Stubb pressiteate vahendusel.

“Eesti on Euroopa digitaliseerimise üks juhtriike. Olen uhke, et Euroopa toetab läbi investeerimisplaani Bolti teadus- ja arendustegevust, loomaks tarku ja turvalisi teenuseid, mis täiustavad linnaliiklust,” ütles samas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni.

“Transport on üks valdkondadest Euroopas, mille jaoks on oluline kohalik teenusepakkuja, kes jagab Euroopa tarbija ja seadusandja väärtusi. Seetõttu on meil hea meel et Euroopa Investeerimispangast on saanud Bolti toetaja. See aitab meil jõuda kiiremini rohkemate eurooplasteni,” lisas Bolti kaasasutaja Martin Villig.

Euroopa Investeerimispank (EIP) on pikaajalisi laene pakkuv Euroopa Liidu institutsioon, mille omanikeks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. EIP rahastab pikaajalisi läbimõeldud investeeringuid, et toetada Euroopa Liidu poliitikaeesmärkide saavutamist. Viimase viie aasta jooksul on EIP finantseerinud Eesti tehnoloogia-, infrastruktuuri ja transpordisektori projekte enam kui 830 miljoni euro väärtuses.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on Euroopa investeerimiskava alus. See pakub EIB grupile esimese järjekoha kahju kaitset, mis võimaldab EIB grupil rahastada riskantsemaid projekte. EFSI raames toetust saavate projektide ja kokkulepete mahuks kujuneb eeldatavalt 458,8 miljardit eurot, seeläbi saavad toetust üle miljoni idufirma ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte EL-i liikmesriikides. Seni suurim EIB rahastus EFSI raames Eestis on Tallinna Lennujaama laienemiseks antud 30 miljoni euro suurune laen 2016. aastal.

Bolt on 2013. aastal Markus Villigu poolt loodud Eesti tarkvaraettevõte, mille põhitegevus on taksotellimistarkvara loomine. Bolti mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki; Bolt vahendab nii taksosid kui privaatjuhte ehk sõidujagajaid. 2019. aasta veebruari seisuga tegutseb Bolt kolmekümnes riigis ja sajas linnas Euroopas, Aafrikas, Lääne-Aasias, Mehhikos ja Austraalias. Bolti platvormil on üle 25 miljoni kasutaja. Bolti peakontor asub Tallinnas, Eestis.

Eesti Laul 2020: esimese ja teise poolfinaali esinemisjärjekorrad on selgunud!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tartu Ülikooli spordihoones toimuvad 13. ja 15. veebruaril Eesti Laul 2020 poolfinaalid, kus lisaks 24 võistlejale astuvad lavale ka mitmed erikülalised. Esimene poolfinaal toob taas suurele lavale Inese ja Eesti hetke kuumima räpigrupi 5MIINUST.

Vähem kui kuu pärast toimuv suursündmus toob publiku ette särava koosluse kodumaistest artistidest ja suurejoonelise show koos mitme erikülalisega. “Esimeses poolfinaalis 13. veebruaril astub üles Ines, kelle esinemist Eesti Laulu laval on fännid tõenäoliselt kaua oodanud,” avas Eesti Laulu plaane peaprodutsent Tomi Rahula, kuid jätab etteaste sisu veel saladusse. “Lükkame Eesti Laulu kohe neljapäeval hooga käima, sest lavale astub ka publikut hullutav 5MIINUST,” avaldas Rahula teisegi erikülalise. Ülejäänud poolfinaali ja finaali erikülalised avaldab Eesti Laul sündmuse lähenedes.

Mõlemas poolfinaalis astuvad võistlustulle 12 artisti, selgunud on ka poolfinaalide esitajate järjekord.

Esimese poolfinaali (13.02) esinemisjärjekord:

1. Rasmus Rändvee “Young”
2. Kruuv “Leelo”
3. STEFAN “By My Side”
4. INGA “Right Time”
5. Anett x Fredi “Write About Me”
6. Revals “Kirjutan romaani”
7. Renate “Videomäng”
8. Laura “Break Me”
9. Little Mess “Without a Reason”
10. Egert Milder “Georgia (On My Mind)”
11. Jennifer Cohen “Ping Pong”
12. Synne feat. Väliharf “Majakad”

Teise poolfinaali (15.02) esinemisjärjekord:

1. Viinerid “Kapa Kohi-LA”
2. Janet “Hingelind”
3. Uku Suviste “What Love Is”
4. INGER “Only Dream”
5. Merilin Mälk “Miljon sammu”
6. German & Violina “Heart Winder”
7. Jaagup Tuisk “Beautiful Lie”
8. Ziggy Wild “Lean On Me”
9. Uudo Sepp “I’m Sorry. I Messed Up”
10. Traffic “Üks kord veel”
11. SHIRA “Out In Space”
12. Mariliis Jõgeva “Unistustes”

Šveitsis Lausanne’is toimuvatel talvistel noorte olümpiamängudel tegid Eesti jäähokikaksikud Marek ja Erik Potšinok taas ajalugu, tuues Eestile kaks medalit

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Marek Potšinok võitis meeskonna “Roheline” koosseisus kulla, kui finaalis alistati 10:4 “Punane” tiim. Potšinok andis 3:0 väravale söödu. Pronksimängus said Erik Potšinok ja meeskond “Pruun” viimase sekundi viskest 6:5 võistkonna “Must”. Kunagi varem pole eestlased olümpiamängudel jäähokis võistelnud ega väravat löönud, rääkimata medalivõitmisest.

3 vs 3 jäähokiturniiri eripära:

Osaleb 8 tiimi, kus on 13 mängijat (11 väljakumängijat + 2 väravavahti). 11 mängijat jaotatakse kolme kolmikusse. Seejuures on teises ja kolmandas kolmikus neli liiget ehk roteeritakse väljajäävat liiget, sest korraga on ühes võistkonnas jääl väravavaht + 3 väljakumängijat.
Mängitakse 3×16 minutit ja iga minuti tagant vahetatakse sireeniga antava käskluse puhul koosseise (iga kolmik mängib kohtumise jooksul 16 vahetust).
Mänguväljak on tavapärasest väiksem – 1/3 jäähokiväljakust.
Turniiri eesmärk on, et jääl oleksid võimalikult võrdsete oskustega mängijad. Seetõttu mängib ühe meeskonna esimene kolmik alati teise meeskonna esimese kolmiku vastu, teine teise ja kolmas kolmanda kolmiku vastu.
Kasutatakse mugandatud reegleid, kus mängukatkestuste arv on viidud miinimumini (näiteks ei fikseerita suluseisu ega pikka litrit). Kui litter satub väravavahi valdusse, siis ei jätkata lahtiviskega, vaid vastasvõistkond peab korraks taganema, et puurivaht saaks litri uuesti mängu panna.

https://www.facebook.com/Olympiafann/videos/912873662460655/

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni Otepää vallavanema Kaido Tambergi ja abivallavanema Kajar Lepiku

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ütles ERR-ile, et lisaks vallavanemale ja abivallavanemale peeti teisipäeval, 07.jaanuaril kinni veel kaks inimest. Politsei esitas kahtlustatavatele esialgsed kahtlustused omastamist käsitleva paragrahvi järgi. Ühele kahtlustatavale esitati kahtlustus ka usalduse kuritarvitamist käsitleva paragrahvi järgi.

Pärast kinnipidamisi otsiti läbi kahtlustatavate töö- ja elukohad ning nendega seotud äriühingud. Sinkevicuse sõnul kontrollib politsei seoses Otepää vallavanema Kaido Tambergi (SDE) ja abivallavanema Kajar Lepiku kinnipidamisega muuhulgas ühe kinnistu ja Sangaste lossi* omandisuhetega seotud tehinguid ja kokkuleppeid. Sangaste loss kuulus varem Sangaste vallale. Pärast haldusreformi liitus Sangaste vald Otepää vallaga, kuid loss libises tasapisi erakätesse. Otepää vallavolikogu revisjonikomisjoni liige Kuldar Veere (Reformierakond) selgitas keerulist skeemi, kuidas loss erakätesse sattus.

“Kõigepealt tehti (Tambergi tädipoja Heiki) Moltsaare ettevõtetega ühisettevõte, et lossi kuidagi ühiselt majandada ja Sangaste vallas oli seal enamus. Siis läks aeg edasi ja järgmine tehing oli selline, kus Sangaste vald otsustas osalusest ühe MTÜ kasuks loobuda. Raha selle eest ei saadud vaid seal rakendati ebaseaduslikult pikka viieaastast maksetähtaega. Algul pidi vallale saama kogu MTÜ vara, kui see MTÜ üks kord laiali läheb. Ka see põhikirjaline säte muudeti Tambergi ettepanekul selliseks, et MTÜ vara jaotatakse vastavalt üldkoosoleku otsusele. Ja selles otsuses pole vallal enam enamushäält vaid ta on üks viiest osanikust. Kõik teised on eraõiguslikud ettevõtted. Kokkuvõttes ongi olukord, kus vald on ilma lossist ja selle osalusest. Ja kui me vaatame, kes on selle lossi tegelik kasusaaja, siis need on füüsilised isikud Heiki Moltsaar ja tema abikaasa Annabel Moltsaar,” rääkis Veere Eesti Rahvusringhäälingule.

Rahandusministeerium ütles mõnda aega tagasi, et MTÜ Sangaste Asundused peab Otepää vallale maksma 714 000 eurot. Lepingu järgi ootas vald lossi võõrandamisest saadud raha 2021. aasta lõpuks. Ministeerium aga tõdes, et nii pikk maksetähtaeg on tegelikult ebaseaduslik laen. Vald pole tänaseni raha kätte saanud.

Kriminaalmenetlus on algusjärgus ja kahtlustuste kontrollimiseks kogub politsei veel täiendavaid tõendeid.

___________________________________________
* Sangaste loss (sangasteloss.ee) on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Otepää vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta võttis eeskujuks Tudorite-aegse hilisgootikat ja renessanssi sünteesiva arhitektuuristiili. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag. Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!” Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg.

Pärast krahv Bergi surma hakkas Valga ärimees Schein lossi lammutama. Sel puhul rõhutati, et Sangaste loss pole väärtuslik mitte niivõrd oma välimuse ja ehitusstiili, kuivõrd kvaliteetse ehitusmaterjali (telliskivide ja puidu) poolest. 1939. aastal vaatasid Haridusministeeriumi ja Põllutööministeeriumi asjatundjad lossi üle ja jõudsid otsusele, et Sangaste lossi ruumid on liiga pimedad selleks, et sinna asutada kool, seda puudust ei saa kõrvaldada ka ümberehituse teel.

Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu Kammivabriku (hilisem AS Estiko) pioneerilaager. 1993. aastal andis majandusministeerium lossi AS Real Reiside-le rendile. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht.

1...131415...26Page 14 of 26