NordenBladet — Soomes kasvas eelmisel, 2018. aastal narko- ja alkoholijoobe tagajĂ€rjel surmade arv. Kokku kasvas narkosurmade arv ĂŒle 20 protsendi ja moodustas 261. Narkootikumide manustamise tagajĂ€rjel hukkus Soomes eelmisel aastal 261 inimest ehk rohkem kui kunagi varem. Narkosurmasid oli 61 vĂ”rra enam kui eelneval aastal, edastas Statistikakeskus.

Narkosurmade arv on Soomes kasvanud kolm aastat jÀrjest. KÔige enam lisandusid 20-29-aastaste surmad. Enamus surmadest saabus mitme aine kasutamise tagajÀrjel, kus narkoaine mÔju oli otsustav. Tavalisem on ravimite ja narkoainete koosmÔju.

Kolm neljast surmast saabus opioidide kasutamise tagajĂ€rjel. Peamiselt pĂ”hjustasid surma sĂŒnteetilised opioidid.

Alkoholisurmad kasvasid samuti eelmisel aastal, aga jÀÀvad maha tippaastatest 2007-2009. Siis suri alkoholi tagajĂ€rjel ĂŒle 2000 inimese aastas. Alkoholiga seotud haigustesse ja alkoholimĂŒrgitusse suri eelmisel aastal 1 683 inimest, neist mehi oli 1 269 ja naisi 414. VĂ”rreldes ĂŒle-eelmise aastaga suri alkoholi tagajĂ€rjel rohkem ĂŒle 100 inimese. Kolm neljast alkoholi tagajĂ€rjel surnust olid ĂŒle 55-aastased.

KÔige sagedasemad surma pÔhjused olid eelmisel aastal veresoonkonna haigused, kasvajad ja demetsus ning Alzheimer. Viimase 10 aastaga on dementsuse ja Alzheimeri surmade arv kasvanud 47 protsenti. VÔrreldes eelmise aastaga oli kasv 5 protsenti.