NordenBladet —Eestist pärit Anastassia läks kümme aastat tagasi Soome ajutiselt arstina tööle. Ta sai töökoha Lõuna-Pohjanmaal asuvas Kurikka tervisekeskuses, kus vajati hädasti arsti. Anastassia tunnistab, et Eesti arste on Soomes päris palju. Tema kursusekaaslased on samuti Soomes tööl, vahendab Yle.
Ajutine töö kestis aasta. Praegu spetsialiseerub ta sisehaigustele Seinäjoki haiglas ja võtab patsiente vastu polikliinikus.
Otsus Soome tööle minna oli hetkeemotsioon, aga naine seda ei kahetse. Praegu on spetsialiseerumine pooleli ja varsti peaks naine saama Soomes eriarsti paberid.
Kui naine alustas, oli tal palju tööd. Tervisekeskuses oli arstidest suur puudus ja päevad venisid pikaks. Samuti oli keel veel võõras. Alustades aitas töökaaslaste toetus ja patsientide soe suhtumine noort arsti. Patsiendid olid õnnelikud, et on olemas üldse keegi. Pole vahet, kas soomlane või välismaalane, tähtis oli soe suhtumine.
Nüüdseks on Anastassia koos perega asunud elama Lõuna-Pohjanmaale. Abikaasa Igor on leidnud kindla töö metallifirmas ja perre on sündinud kaks poega.
Järgmisena seisab noorel arstil ees aasta aega spetsialiseerumist Tampere ülikooli haiglas. Pere jääb elama Kurikkale.
NordenBladet —Soome Neste tanklates muudetakse maksmise korda, kus maksta tuleb enne tankimist. Põhjuseks on suurenenud varguste hulk. Kui inimene tahab Nestes tankida, siis tuleb raha alati ette ära maksta. Enam ei saa nii, et algul tangid ja pärast maksad, vahendab Kaleva.
Neste info kohaselt tahetakse muudatusega vähendada vargusi. Igal aastal tähendavad vargused tanklatele tuhandete eurode suurust kahju.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu uuringukonsortsiumiga, mis asub otsima võimalusi masinõppe ja tehisintellekti toega avalike teenuste väljatöötamiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille viivad kahe aasta jooksul ühiselt läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Cybernetica AS ning Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskus STACC. Uuringutulemusi asuvad e-riigi arendamisel kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei.
Eesti avalik sektor on keskmisest väiksem, kuid selle koormus on kõrge, sest riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema samaväärsed. Praegu pole teenuste pakkumine Eestis optimaalselt korraldatud. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ametnike arvu suurendamata on üks võimalus rakendada tehisintellekti ehk krattide võimalusi.
Riigi andmejuhi Ott Velsbergi sõnul on kratte juba kasutatud avalikus sektoris lihtsamate protsesside automatiseerimisel. See on aidanud tõsta teenuste kvaliteeti ja vähendada bürokraatiat. Taustal toimivaks riigiks on aga vaja muuta ka keerulisemaid protsesse. „Järgmise sammuna näemegi vajadust põhjalikult uurida ja rakendada kratte ka keerulisemates otsustusprotsessides. Antud uuring on heaks lähtekohaks, et viia e-riigi areng uuele tasemele – taustal toimivaks, sündmuspõhiseks ja teadmuspõhistest otsustest lähtuvaks. Näiteks võimaldaks krattide rakendamine ennetavalt patsiente arsti juurde kontrolli kutsuda ja seeläbi parandada terviseabi kvaliteeti,“ selgitas Velsberg.
Teadlased loovad ning testivad kratiprototüüpe
“Masinõppel ja tehisintellektil on head eeldused teha riigipoolne teenuse pakkumine kiiremaks, täpsemaks ja targemaks. Konsortsiumi eesmärk on luua teenuste prototüübid ja need rakendada, et hinnata kasu ning kaardistada piirangud. Rakendusjuhtumite abil näeme, milliseid oodatud ja võibolla ka ootamatuid tagajärgi iseõppivate algoritmide rakendamine teenuste pakkumisel kaasa võib tuua ja kui täpsed need algoritmid on. Uuring kaardistab ka legaalseid ja andmeturbe aspekte. Samuti on oluline hinnata, kuidas toimib ametnik, kui teda assisteerib masinõpe või tehisintellekt. Saadavad õppetunnid lubavad paremini hinnata, kas ja millal võiks rakendada masinõpet e-teenuste efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks riigi haldusalades,” selgitas uuringukonsortsiumi juht Jaak Vilo Tartu Ülikoolist.
Uuringu tulemusi on oodata 2021. aasta lõpus. Uuringu eelarve on 805 212 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.
NordenBladet —Soomes elavad 50ndates eluaastates inimesed kurdavad, et vaatamata sadadele taotlustele pole neil õnnestunud tööd saada. Seda peetakse üllatavaks olukorras, kus räägitakse töökäte puudusest.
Teema tõstis üles ka Soome tööminister Timo Harakka. Seda kinnitavad sajad 50ndates tööotsijad, kelle soovid tööd leida põrkavad justkui vastu seina, vahendab Taloussanomat.
Põhjusena, miks üle 50-stele tööd ei pakuta tuuakse asjaolu, et nad kas pole piisavalt pädevad või on siis liiga pädevad, nad kas pole kaasaja nõuetel vastavad, või siis on liiga haritud ja neil võib hakata tööandjate arvates igav.
NordenBladet —Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk otsustas 23.oktoobriks kokku kutsuda ümarlaua asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajate osavõtul, et arutada lahendusi ajakirjanduse kojukande probleemile.
Koka sõnul on olulisele teemale kiire lahenduse leidmine aktuaalne. „Saime Eesti Meediaettevõtete Liidu avaliku pöördumise valitsuse, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Posti poole, milles soovitakse leida pikaajaline lahendus kojukandeteenuse probleemidele,“ ütles Kokk.
Pöördumises on kirjas: „Me ei saa eeldada päevapealt Eesti täiemahulist digitaliseerimist, seega on postiteenuse järele vajadus ka kaugemas tulevikus.“ Pöördujad põhjendavad, et kõik osapooled omavad mõnda lahenduse elementi, mis koostoimes võiksid pakkuda kindlust, et maakojukanne võiks jätkuda veel vähemalt lähema kümnekonna aasta jooskul. „Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt osaleksid arutelus omanike, kirjastajate, trükikodade ja ka Express Posti esindajad.“
Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et maakojukande sälitamiseks tulevikus on võimalused olemas, kuid siin on möödapääsmatu riigipoolne eestvedamine ning pikaajaline strateegiline vaade.
