NordenBladet —Soome Lõuna-Pohjanmaal levib kahtlus Norra koeratõve jõudmisest Soome. Üks kohalik koeraomanik edastas sotsiaalmeedia kaudu vastava hoiatuse.
Teuvas elav koeraomanik andis teada, et nende collie haigestus 29. augustil samalaadsesse tõppe, mis levib praegu Norras. Õhtul oli koer veel täiesti terve, aga hommikul oksendas kõvasti, väljaheide ja okse olid verised. Koera olukord kehvenes väga kiiresti ja ta suri 6 tunni pärast.
Viis päeva hiljem haigestus teine koer, nähud olid samad, aga tema viidi kiiresti loomakliinikusse, süstiti ravimeid (Baytril ja kortisoon) ja koer jäi ellu. Pärast seda oli tervenemine kiire.
Haigestunud koertel teadaolevalt kokkupuuteid teiste koertega ei olnud. Samuti pole koerad olnud pikka aega haiged. Mürgitusega tegu ilmselt polnud, kahtlustatakse mingit nakkust.
Nüüd soovitatakse Lõuna-Pohjanmaal hoida loomad enne arsti vastuvõtule tulekut autos, et nad teisi ei nakataks. Veterinaar- ja toiduameti andmetel võib tegemist olla mistahes äkilise haigusega, aga olukorda jälgitakse tähelepanelikult.
Norras on salapärase tõve tagajärjel surnud lühikese aja jooksul juba üle 20 koera. Haigestunud koeri on kümneid. Soome veterinaaramet andis eelmisel nädalal soovituse koeraga Norrasse mitte reisida.
NordenBladet —Helsingi linn tahab sügisel hakata kasutama Rootsi mudelit, kus õhtusel tööl oleva üksikvanema lapsele palgatakse koju hoidja. Seni pole selleks aga veel raha eraldatud.
Tegemist oleks hoidjaga kooliealisele algklasside lapsele. Vajadus tuleb asjaolust, et kolmandikus Helsingi peredes on vaid üks täiskasvanu. Kui vanem peab käima tööl õhtuti või öösiti, on lastele väga raske hoidjat leida, eriti kui selleks puudub raha või pole ühtegi lähedast, kes seda saaks teha, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on kasutusel mudel, et kui üksikvanem on õhtuti või öösiti tööl, siis saab kooliealisele lapsele võtta koju õhtuks või ööseks hoidja. Teine võimalus oleks korraldada lasteaiad nii ümber, et seal saaks olla väiksed koolilapsed õhtuti ja öösiti.
Lasteaedade kasutamist ei peeta samas eriti otstarbekaks, kuna see tähendaks lisasõitu lasteaeda. Eesmärk on pakkuda üksikvanematele sellist teenust alates 2020. aastast. Espoos on samuti sarnast asja arutatud, aga seal leiti, et sellist teenust veel niipea ei võimaldata, kuna ei teata, kui suur on vajadus.
NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil Eesti idufirmade kogukonna pöördumist, kus palutakse muuta äriseadustiku regulatsiooni, et see ei tõkestaks välisinvestorite soovi siinsetesse ettevõtetesse investeerida. Komisjon leidis, et olukord vajab kiiret lahendust.
„Rahvusvahelised investeeringud on Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete arenguks hädavajalikud. Kui praegune õiguskord seda takistab ja nii investoreid kui ka meie idufirmasid teiste riikide poole vaatama paneb, tuleb kärmelt lahendus leida,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.
Õiguskomisjoni liikme Kaja Kallase sõnul tuleb teha kõik selleks, et Eestisse investeerimine oleks võimalikult lihtne ja bürokraatiavaba. „Eesti e-eduloo kuvand peab ajaga sammu pidama ja kui praegused regulatsioonid on hakanud idufirmade kasvu takistama, tuleb need ümber vaadata,“ lisas Kallas.
Idufirmade esindajate ettepanek on võimalikult kiiresti luua eriregulatsioon, et osaühingu osanikud saaksid mõningate käsutamistehingute puhul valida ka lihtkirjaliku, notariaalset tõestamist mittenõudva vormi. See tähendab, et välismaalasest investor ei pea osade omandamiseks ja osaühingusse investeerimiseks isiklikult Eestisse kohale tulema, kui sellega on nõus kõik osanikud.
Komisjoni istungil osalesid Justiitsministeeriumi esindajad, advokaadibüroode EllexRaidla ja Sorainen esindajad, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni esindaja, Startup Estonia esindaja, Eesti Startupijuhtide Klubi esindaja, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni esindaja ja Bolti esindaja.
NordenBladet —Tallinna tehnikaülikool geoloogia instituudi aluspõhjageoloogia osakonna teadlased Aivo Lepland ja Tõnu Martma on alates 2012. aastast osalenud rahvusvahelise teadusrühma uurimistöös, mis on keskendunud metaanilekete põhjuste ja ajaliste seaduspärasuste väljaselgitamisele ühes maakera kliimatundlikumas regioonis, arktilises Barentsi meres.
„Metaan on oma olemuselt üks agressiivsemaid kasvuhoone- ehk kliimagaase, olles samal ajal tähtis energiaressurss, mille sisalduse muutused atmosfääris mõjutavad oluliselt Maa kliimat. Optimaalne metaani kasutus koos minimaalsete kliimaefektidega nõuab seega väga head arusaama metaangaasi tekke- ja migratsiooniprotsessidest. Nende paremaks mõistmiseks ning tulevikuvaadete prognoosimiseks analüüsivad teadlased mitte ainult tänapäevaseid, vaid kogu Maa geoloogilise arengu, ehk miljonite aastate jooksul toimunud metaaniringega seotud protsesse,“ selgitab teadusrühma liige, geoloog Aivo Lepland.
Hiljuti ilmus mainekas teadusajakirjas Science Advances artikkel „A 160,000-year-old history of tectonically controlled methane seepage in the Arctic” (Tektoonikast mõjutatud metaani lekkimine Arktikas viimase 160 000 aasta jooksul), milles Tallinna tehnikaülikooli geoloogid koostöös kolleegidega Norra ja Briti geoloogiateenistusest ning Tromsø ja Bremeni ülikoolidest uurisid metaanilekete ajalugu ja võimalikke tekkepõhjuseid Barentsi meres Teravmägede lähedal.
Nii ammusel ajal merepõhjas toimunud metaanilekke episoodide väljaselgitamiseks analüüsisid teadlased karbonaatmineraalide koorikuid, mis tekivad merepõhja sügavustest pärineva mullitava metaani kokkupuutel meres leiduva sulfaadiga. Selle protsessi käigus haaravad karbonaatmineraalid endasse ka merevees väikeses koguses sisalduvat uraani. Uraan on teatavasti radioaktiivne element, mille lagunedes tekib toorium. Mõõtes nende elementide sisaldusi karbonaadikoorikutes, saavad teadlased määrata mineraalide kristalliseerumise aja. „Selline karbonaadikoorikute „sünnitunnistuste” avamine läbi uraani ja tooriumi analüüside annabki meile võimaluse rekonstrueerida ajaliselt varajasemaid metaanilekete episoode ja nende põhjuseid,” selgitab Lepland.
Teravmägede lähedalt 1200 m sügavuselt merepõhjast kogutud proovid näitasid, et viimase 160 000 aasta jooksul on Arktika süvameres toimunud kolm suuremat leket: viimase jääaja-järgselt 23 000 aastat tagasi, siis 40-50 000 ja vanim leke 150 000 aastat tagasi. Iga selline lekke-episood kestis 10 000 kuni 20 000 aastat. Selline lekke-episoodide ajastus viitab seostele jääaegadega. Nimelt põhjustas paari kilomeetri paksuse jääkilbi rõhk pingeid merepõhja kivimites ja avas lõhed, mida mööda said gaasid hõlpsasti maasügavusest pinnale liikuda.
„Uuringu tulemuste uudsus seisneb selles, et esmakordselt saame me seostada süvamere metaanilekkeid jääaegadega. Liustikumassi kasvamised ja sulamised mõjutavad tektoonilist tasakaalu maakoores, põhjustades nn metaanilekete perioode, mis omakorda võis avaldada mõju kliimale. Seega on tegemist justkui omalaadse suletud ringiga. Millised olid aga sellisel moel liikuma pandud metaanikoguste täpsemad hulgad ja kliimaefektid vajab veel selgitamist,“ lisab Lepland.
NordenBladet —Riigikogu otsustas tänasel täiskogu istungil nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Uno Kaskpeit ja Kalle Laanet.
Riigikogu otsuse aluseks oli õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine“ eelnõu (35 OE). Otsuse poolt oli 80 Riigikogu liiget.
Euroopa Liidu otsekohalduvast määrusest tulenevalt kontrollib Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 88. Selleks loovad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühma.
Häältega 32 poolt ja 44 vastu langes Riigikogu menetlusest välja Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks“ eelnõu (2 OE). Eelnõu algatajad soovisid teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks.
Seletuskirja kohaselt oleks üleminekuga alustatud lasteaedadest alates 1. septembrist 2020, tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid, kokkupuute eestikeelsete lastega, vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta ja eestikeelse koolivalmiduse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, Katri Raik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Üllar Saaremäe Isamaa fraktsioonist.
