NordenBladet —Soomes kaob kaupluste riiulitelt tavaline, latritega lautadest pärit piim ning selle asemel tuleb müügile vabapidamisel lehmade piim. Juba nädala pärast kaovad müügilt tavalised Valio piimad ja asemele tuleb Vaba lehma piim. Vaba lehma piim tähendab seda, et see tuleb vabapidamisel lehmadelt, vahendab Iltalehti.
Alates septembri keskpaigast on Soomes müüdav rasvatu piim, lahja piim ja täispiim kõik vabapidamisel lehmadelt.
Vaba lehma piim tuleb taludest, kus lehmad saavad vabalt ringi liikuda, süüa ja juua. Pärast seda on piim pastöriseeritud nagu tavaline piim.
Soomes on lautade üleviimine vabapidamisele olnud pikaajaline protsess ja praegu on selliseid lautasid kaks kolmandikku. Kõik laudad pole olnud suutelised minema üle vabapidamisele ja nad on olnud sunnitud tegevuse lõpetama.
Valio esindaja väitel on lehmade vabapidamisest tulemas uus norm, kuna loomade heaolu peetakse Soomes väga oluliseks. Valio on Soomes maksnud peale neile taludele, kelle loomapidamise tingimusi on parandatud. Lisa suurus on kaks senti liitri kohta.
Soomes on vabapidamisel lehma piima juba aastaid müünud Juustoportti. Valio muudes piimatoodetes on kasutatud nii vabapidamisel kui latrites kinni hoitavate lehmade piima.
NordenBladet — Ootame VII eesti teaduskeele konverentsile “Eestikeelne ja üleilmne teadus” ettekandeid ja minisümpoosione. Konverents toimub Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6) 21. novembril 2019.
Konverentsile on oodatud osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlased,
õppejõud, doktorandid ning teadustekstide eestindajad ja toimetajad.
Käsitletavana on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavad teemad):
teadus- ja üldkeele vastastikmõju;
teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk, sh kirjutaja või toimetaja seisukohast;
kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused;
kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või nende kokkuvõtete eesti keele
eritelu, sh juhendaja seisukohast;
kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma
õpetada, sh eesti teaduskeele õppe olukord;
teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde.
Ettekannete pikkuseks on oodatud kuni 20 minutit (+ küsimused ja arutelu). Oodatud on vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku pealkirja palume 1. oktoobriks ning lühitutvustust 21. oktoobriks 2019
mahus kuni 2500 tärki (v a allikaviited) aadressil teaduskeel2019@tlu.ee (docs, doc või otd vormingus).
Pakutu vastuvõtmisest teatame 1. novembriks.
NB! Lisaks saab konverentsiga seoses korraldada mistahes valdkonna või eriala
teaduskeele probleemistikule keskenduva minisümpoosioni või töötoa 22. novembril 2019
Tallinna Ülikoolis. Sellekohase soovi (pealkiri, lühitutvustus, teemajuhi nimi , eeldatav kestus)
palume saata 25. septembriks 2019 aadressil teaduskeel2019@tlu.ee
NordenBladet —Soome ajaloolane märgib, et natsionalism ehk rahvusaade on andnud kõik selle, mis Soomes on praegu head: võrdõiguslikkuse, iseseisvuse, kunstiteosed ja isegi erakonnad, mille juured on Soome 19. sajandi rahvuslikus ärkamises.
Ajaloolane Teemu Keskisarja märgib, et natsionalismi kirutakse Soomes täiesti alusetult. Täna on natsionalism jaganud soomlased kahte leeri, seda peamiselt seoses massilise sisserändega, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomes on üle pika aja tekkinud natsionalistlik erakond Põlissoomlased, kelle vastu on üles rivistatud eri liiki liberaalid, vasakpoolsed ja globalistid, kes halvustavad innustunult kõike rahvuslusega seonduvat.
Ajaloolane Keskisarja tunnistab, et tal on häbi elada nii rumalal ajastul. Tema väitel pole rahvuslus seotud teadmatuse ja endasse sulgumisega. Rahvusluse vastand pole mitte globalism, vaid rahvusmeelsusetus.
„Rahvusmeelsusetu kasvõi kuseb soome keele peale ja arvab, et soomlane pole midagi ise saavutanud. See on jätkuv vaimne kriis,” väidab ajaloolane.
Keskisarja tunnistab, et on ise endine „rahvusmeelsusetu”, kes on nüüdseks pöördunud. Ta on meelsust muutnud seoses oma teadustööga, kust tuleb välja, et 19. sajandi fennomaanid hakkasid tsaarivõimu ajal ajama soomlaste ja soome keele asja.
Keskisarja märgib, et rahvuslust mõistetakse valesti, kuna inimeste teadmised ajaloost on väga pinnapealsed. Kui asjasse sügavuti minna, siis selgub näiteks, et teine ilmasõda ei saanud alguse mitte natsionalismist, vaid suurte mitmerahvuseliste impeeriumide nagu Saksamaa, NLiidu ja Jaapani rünnakust väikeste Soome-taoliste rahvusriikide vastu.
Ja lõppude lõpuks, 1990ndate aastate kommunismi ja „kurjuse impeeriumi” hävitasid väiksed rahvusriigid, nagu Baltimaad, kes taotlesid iseseisvust. Keskisarja esitab õigustatud küsimuse, miks see on nüüd paha aade?
Ajaloolane aktiivselt ise päevapoliitikas ei osale ja Põlissoomlasi otseselt ei kiida. Migratsiooni kohta ütleb ta, et tulla võivad need, kes tõesti oma elu eest põgenevad ja tahavad Soome ühiskonda sisse elada. Aga Soome saabujad peavad end suutma ise ära elatada. Lihtsalt õnneotsijad ja Soome ühiskonna ärakasutajad on teine jutt. Keskisarja väitel aga mõjutab suur ränne maid ja rahvaid aastasadadeks ja aastatuhandeteks, see on igaveseks.
Ajaloolane Keskisarja on ise pärit 7 lapsega kommunistlikust perest ning elanud Vantaal ja Porvoos. Vanemad olid haritud ja nõukogude-meelsed inimesed.
Keksisarja pole ise ristitud, aga kavatseb nüüd, 48-aastasena esimest korda liituda kirikuga. Tema arvates on kirik institutsioonina pigem hea kui halb. Tänu sellele sai ta ristida oma äsja sündinud kolmanda lapse.
Ajaloolase enda uuringute keskmes on 19. sajandi soomlaste keelevõitlus. 19. sajandi fennomaanid panid aluse tänasele soomlusele, nad on Soome ajaloo käimalükkajad. Tänu keelevõitlusele sündisid rahvuslik sport, majandus, demokraatia ja kultuur. Ning Soome tänased erakonnad. Tänased rohelised pole avastanud midagi uut – Soome kaunile loodusele ja puhtale keskkonnale pöörasid kõigepealt tähelepanu 19. sajandi fennomaanid.
NordenBladet —Soomes 2015. aastal seoses massilise sisserändega õitsele puhkenud pagulasviha on nüüdseks üle kandunud kõigi vähemuste, kaasa arvatud erivajadustega inimeste suhtes. Soomes tunnetatakse, et peale 2015. aastat on hakatud rohkem naerma ja tänitama kõigi teistest erinevate inimeste peale, vahendab Yle.
Erivajadustega inimesed Soomes tunnevad, et nende suhtes on suurenenud viha. Asjatundjate hinnangul on sallimatus suurenenud seoses vihaga pagulaste suhtes. Näiteks veel kümmekond aastat tagasi, 2000ndatel aastatel midagi sellist ei olnud. Pärast pagulaskriisi aga suhtutakse palju negatiivsemalt nii puuetega inimestesse kui seksuaalvähemustesse. Pärast pagulaskriisi on inimeste puhul hakatud rohkem hindama nende kasu ühiskonnale ning sellega seoses on ka erivajadustega inimesed langenud põlu alla.
NordenBladet —Iga kolmas 18-34-aastane noor on Soomes kaalunud teatud eluetapil tõsimeeli enesetappu. Kogu elanikkonnast on enesetappu kaalunud küsitluse järgi iga viies soomlane. MIELI Suomen Mielenterveys ry läbi viidud küsitluse järgi on enesetappu kaalunutest viis protsenti teinud seda viimase aasta sees. Neist paljud on noored inimesed, vahendab Yle.
Soome spetsialistide väitel tuleks enesetappudest rääkida otse ja avameelselt – see ei pane kedagi enesetappe sooritama. Vastupidi – see on võimalus enesetappusid ära hoida.
Statistikakeskuse andmetel on enesetappude arv Soomes pikaajalises plaanis languses, aga viimastel aastatel hakanud taas tõusma. Noorte osas pole enesetappude arvus olnud sellist langust nagu teiste vanuserühmade puhul. Noorte enesetappude peamine põhjustaja on depressioon.
Enesetapumõtete puhul pöördutakse abi poole väga erinevalt. Viiendik abi palunutest leiab, et sellest oli kasu. Paljud noored aga märgivad, et abist on jäänud väheks. Millegipärast on tervishoiusüsteemis levinud arvamus, et noorte enesetapumõtted on vaid tähelepanu vajadus, mitte tõsine asi.
Üle 40 protsendi enesetapumõtetega inimestest märkisid, et pole üldse abi saamiseks kuhugi pöördunud. samas on võimalusi olemas, näiteks usaldustelefon ja Sekasin-chat, kus saab suhelda anonüümselt.
