Teisipäev, aprill 23, 2024

Monthly Archives: veebruar 2019

Erikomisjon saab ülevaate erakondade valimisprogrammide analüüsist

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab tänasel avalikul istungil Rahandusministeeriumi esindajatelt ülevaate 2019. aasta erakondade valimisprogrammide analüüsist.

Erikomisjoni esimees Aivar Sõerd märkis, et möödunud nädalal avaldati Euroopa Liidu majanduse talveprognoos. Ta tõi välja, et eelmise aasta lõpust on olemas Euroopa Komisjoni hinnang EL riikide 2019. aasta eelarvekavadele, et hinnata EL eelarvereeglitest kinnipidamist. „Eesti peab tagama, et valitsemissektori kulude nominaalne kasvumäär ei oleks suurem kui 4,9 protsenti. Tänavune Eesti riigieelarve aga ületab seda piirmäära,“ ütles Sõerd.

„ELi prognoosi kohaselt langeb Eesti majanduskasv 2020. aastaks 2,4 protsendile SKPst. Rahandusministeerium näeb aga tuleval aastal ligi kolmeprotsendilist SKP kasvu,“ märkis Sõerd. „Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk on Euroopa Komisjoni hinnangul tänavu 0,7 protsenti SKPst, mis suureneb järgmiseks aastaks 0,9 protsendini SKPst. Selles olukorras tähendaks püsikulude suurendamise ja uute riigieelarveliste kohustuste võtmine ELi eelarvereeglite rikkumist,“ tõi esimees välja.

„Erakonnad on andnud valimislubadusi, mis tähendavad riigieelarvele tulevikus püsikulude kasvu,“ ütles Sõerd. „Erikomisjoni istungil soovime saada Rahandusministeeriumilt objektiivset hinnangut, millised on praegust riigi rahanduse seisu arvestades võimalused valitsemissektori kulude suurendamiseks ja riigieelarvele uute kohustuste võtmiseks. Tõenäoliselt on riigieelarve võimalused püsikulude kasvuks piiratumad võrreldes sellega, kuidas erakonnad neid võimalusi ette kujutavad,“ märkis Sõerd.

Rahandusministeerium avalikustab täna kell 12 Riigikogu valimiste eel koostatud valimisplatvormide eelarvemõjude esmahinnangu.

Erikomisjoni istungile on kutsutud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja riigieelarve osakonna nõunik Regina Vällik.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

E-Eesti nõukogu toetas ID-kaardi ja e-identiteedi 10 aasta arenguplaani

NordenBladet — E-Eesti nõukogu kiitis 15.veebruaril heaks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel valminud identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamatu, mis kaardistab valdkonna hetkeolukorra ja toob välja ekspertide esmased vaated järgneva 10 aasta arengute kohta.

Eesti infoühiskonna ja e-riigi arengut juhtiva nõukogu esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et dokument aitab seada sihte kogu valdkonna arendamiseks ning annab aluse, et meil oleks võimalik ka tulevikus kindlustada nii tehnoloogia kui digitaalse identiteedi väljastusprotsesside turvalisus ja töökindlus. “Kokkuvõttes aitab see kaasa, et kogu meie e-riik oleks turvaline, toimiv ja usaldusväärne,” ütles Ratas.

Identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamat on esimene selle valdkonna dokument, mis kirjeldab identiteedihaldusega seotud osapoolte rolle, trende ning esialgset riski- ja arenguplaani. Raamat on aluseks riigi olulistele strateegiadokumentidele ja arengukavadele ning selle valmimisele on kaasa aidanud hulk riigiasutusi ja asjast huvitatud osapooli erasektorist, sh IT-ettevõtted.

RIA eID valdkonna juhi Margus Armi sõnul on Eesti riigil piisavalt ambitsiooni, et olla elektroonilise identiteedi valdkonnas maailmas esirinnas ning tagada e-riigi usaldusväärsus ja hea maine. “Meil tuleb olla avatud ja katsetada inimeste elu mugavamaks muutmiseks uusi ja turvalisi lahendusi. Meie soov on suurendada Eesti ID-kaardi kasutamist rahvusvahelistes e-teenustes nagu näiteks Google ja Facebook. Suur väljakutse on biomeetria kui isiku tuvastamise vahendi kasutusele võtmine, uute funktsionaalsuste lisamine ID-kaardile ning ID-kaardi tarkvara jätkuv arendamine ja toetamine erinevates keskkondades,” rääkis Arm ning rõhutas, et lisaks uute ideede elluviimisele on veel olulisem tagada kõikide juba töös olevate arenduste ja teenuste toimimine.

PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratniku hinnangul tuleb muuta isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja väljastamise seniseid põhimõtteid ja lähenemisviise. “Politsei- ja Piirivalveamet on riigi poolt välja antavate isikut tõendavate dokumentide tootmiseks ja välja andmiseks vajalike lepingute omanik ja rakendaja. Meie jaoks on oluline muuta dokumentide hankimine lihtsamaks ning uuendustele avatumaks. Eesmärk on oluliselt suurendada võimalusi dokumenti mugavalt taotleda ja kätte saada nii Eestis kui ka väljapool Eestit, laiendada isikutuvastuse lahendusi, eelkõige biomeetriliste andmete toel. Omaette väljakutse on lahenduste turvalisuse tagamine ja isikuandmete kaitse,” ütles Ratnik.

Kuivõrd valdkond areneb ja muutub pidevalt, vaadatakse vähemalt kord aastas üle valge raamatu täiendamise ja muutmise vajadus. Asutuste töögrupid jätkavad tööd dokumendis välja toodud arenduste elluviimise suunas.

Valge raamatuga saab tutvuda aadressil https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/EID/valge-raamat-… (PDF).
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Rootsi: Eelmisel aastal varastatud Rootsi kuninglikud ehted leiti prügikastist, millele oli kirjutatud “POMM”

NordenBladet – Eelmise aasta juulis varastatud Rootsi kuninglikud ehted on kätte saadud. Kaks krooni ja orb leiti Stockholmist põhja pool asuvast äärelinnast prügikastist, millele oli kirjutatud sõna “POMM”.

Prügikasti märganud turvamees leidis kuningas Karl IX matuseregiaalid. Regaalid viidi 31. juulil 2018 Strängnäsi katedraalist rünnaku käigus, mis pälvis ülemaailmse meedia tähelepanu.

Avastus on peatanud kohtuprotsessi 22-aastase mehe üle, kes peeti kinni 12. septembril ja on olnud mitu kuud vahi all. Kahtlustatav tunnistas varguses kasutatud jalgratta ja paadi varguse, kuid eitab oma seotust aarete vargusega.

Kohtuprotsess jätkub reedel, 15. veebruaril uute uurimismeetmetega, sealhulgas tagastatud regaalide tehnilise ekspertiisiga. Samuti püüavad ametivõimud välja selgitada, kuidas ehted prügikasti sattusid ja kes need sinna pani.

Avafoto: Rootsi (NordenBladet)

Riik hakkab toetama mesilaspere pidajaid

NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mesilaspere toetuse eelnõu. Mesilasperede pidajate toetamine aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Mesinike ootus riigile on olnud eelkõige mesilaspere toetuse rakendamine ja mul on väga hea meel, et sellest aastast me seda toetust esmakordselt ka maksame,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mesilaspere toetus on mesindussektori kestlikule arengule väga oluline,“ lisas minister Tamm. „Toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris registreerima. Tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ lisas Tamm.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister Tarmo Tamm: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on 30 aastat seisnud Eestimaa peretalude eest

NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm andis 1. veebruari õhtul üle õnnitlused Eestimaa Talupidajate Keskliidule (ETKL), kes tähistas 22. jaanuaril oma 30. sünnipäeva.

„Peretalud on maaelu järjepidevuse kandjad ning maakultuuri säilitajad. Eestimaa Talupidajate Keskliit on 30 aastat seisnud Eestimaa peretalude eest. See on vastutusrikas töö, mida ETKL on nende aastate jooksul väga hästi teinud. Tänan teid südamest väga hea koostöö eest, olete alati olnud ministeeriumile heaks partneriks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mulle tundub, et  koos ettevõtluse arenguga maapiirkondades on viimastel aastatel maaelu maine inimeste silmis oluliselt paranenud. Mida enam suudame näidata sektori edulugusid ja rääkida sellest, mis maal hästi on, seda paremaks muutub ka inimeste suhtumine. Uusi võimalusi ettevõtluseks pakub üha laienev ühistegevus ja koostöö eri sektorite esindajate vahel,“ lisas minister Tarmo Tamm.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodi 1989. aasta jaanuaris. ETKL on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab talupidajate liitusid, maamajanduslikke seltse ja -liitusid ning keskühistuid. Alates 2017. aastast on ETKL-i tegevjuht Kerli Ats, kes on ka ise noortalunik, pidades Saarde vallas lihaveiseid.

ETKL on Maaeluministeerumi oluline koostööpartner, kellega korraldatakse mitmeid maaelu edendavaid projekte. Üks edukamaid näiteid on sel aastal viiendat korda toimuv üle-eestiline avatud talude päev.

 

Avafoto: Maaeluminister Tarmo Tamm (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Maaeluministeerium

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT