Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: veebruar 2019

YLE: Leukeemia pole enam surmahaigus – uudne rakuteraapia võetakse kasutusele ka Soomes

NordenBladet — Leukeemiat ehk nn verevähki ravitakse ülikallite geenmuundatud valgeliblede abil, millega tehti esimesed katsetused Soomes eelmisel sügisel. Veel 1960ndatel aastatel surid kõik leukeemiahaiged lapsed aasta jooksul. Eluea prognoos oli mõni kuu, vahendab Yle.

Nüüd on laste puhul olukord märgatavalt paranenud, aga täiskasvanute jaoks on jätkuvalt tegemist raske haigusega. Paranemist mõjutab haige eluiga, aga ka täiskasvatutest pooled tervenevad. Laste ägedaid lümfaatilisi leukeemiaid ravitakse keemiaravi abil ehk vähirakud hävitatakse tsütostaatide abil. Tüvirakkude ravi kasutatakse vaid osa laste puhul ja ligi 80 protsenti lastest terveneb. Noorukitel ja täiskasvanutel vajatakse tüvirakke rohkem. Selle käigus siirdatakse patsiendile aktiivseid valgeliblesid, mis hävitavad vähirakke.

Paar aastat tagasi tuli turule uus geenitehnoloogial põhinev ravi. Selle käigus lisatakse verest võetud lümfotsüütvalgelibledele viirustega edasi kantud omadusi, mis hävitavad vereringesse viiduna paremini vähirakke. Need muundatud CAR-T rakud on juba võetud ravis kasutusele, aga nendega on kaasnenud probleemid. Lisaks vähirakkudele hävitavad need ka tavalisi rakke, mistõttu võivad esineda kõrvalnähud.

Uudne CAR-T rakuravi on lisaks väga kallis. Aasta tagasi USA turule tulles oli hind ligi pool miljonit dollarit. Nüüd on hinnad alla tulnud ja maksumus on ligi 300 000 eurot ühe ravi kohta. Uue ravi leiutanud ettevõttega saab aga hinnas läbi rääkida, kui ravi ei õnnestu. Sellist ravi vajavad Soomes igal aastal mõned inimesed. Uudset ravi vajavad peamiselt alla 25-aastased lapsed ja noorukid. Neist kümmekond vajab igal aastal sellist ravi.

Ravimikeskuse Fimea hinnangul suureneks uudse ravi kasutuselevõtuga ravikulud aastas 450 000 euro võrra. CAR-T raviga alustatakse Helsingis ja Turus käesoleval aastal. CAR-T ravi on tõhusam. Praegu on turul kaks vastavat toodet. Praegu veel ei teata, milline on selle ravi pikaajaline mõju. Samuti ei teata vee seda, kuidas mõjutab inimese immuunsüsteemi geneetiliselt muundatud rakkude viimine organismi. Praegu teatakse, et CAR-T ravi kaotab täielikult ära teatud tüüpi valgelibled. Pole teada, kas see aitab püsivalt vähist vabaneda.

Geenmuundatud rakkudega ravi võib tulevikus kõrvale tõrjuda tüvirakuravi, aga see võtab veel aega. Juba praegu on võimalik kasutada raviks muid kui ainult oma pereliikmete tüvirakke.

Leukeemia põhjuseid on uuritud ja arvatakse, et põhjuseks on asjaolu, et lapsed haigestuvad liiga vähe alla aasta vanustena. Liiga puhastes kodudes pole mikroobe, mis arendaksid lapse vastupanuvõimet. Kui laps haigestub hilisemas eas nende mikroobide tagajärjel, võib see kaasa tuua leukeemia.

Nüüd töötatakse välja väikelastele antavat mikroobisegu, mis peaks hoidma korras nende immuunsüsteemi.

Leukeemia ehk verevähk kujutab endast valgeliblede muutumist pahaloomulisteks vähirakkudeks. Leukeemia puhul ei teki kasvajaid nagu teiste vähitüüpide puhul, vaid vähirakud on vereringes ja luuüdis.

 

Sotsiaalkomisjon: viipekeele õpe tuleb surnud ringist välja aidata

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai  ülevaate viipekeele õpetamise hetkeseisust ja rõhutas üksmeelselt, et noorte valikuvabadusi piiravate otsuste langetamine ei tohi tulla kergekäeliselt.

Tartu Ülikooli senati otsusega suletakse ülikoolis alates järgmisest aastast eesti viipekeele tõlgi eriala. Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm sõnas, et ülikooli otsuse peamine põhjus on vähene huvi viipekeele tõlgiks õppimise vastu, õppe kallis hind ning hilisem tõlkide vähene rakendatavus. „TÜs on kümne aasta jooksul tasemeõppes viipekeele tõlgiks õppinud 30 tõlki, mis teeb keskmiselt ainult kolm inimest aastas ja see arv on tõesti väga väike,“ rääkis ta.

„Sellega oleme aga jõudnud justkui muna ja kana olukorda, kus selleks, et kuulmispuudega noor saaks ülikoolis õppida, peab tal seal olema ka haritud õppejõud. Kui aga eriala enam ei õpetata, siis oleme neist õppejõududest varsti ilma,“ lisas Haukanõmm. „Ja noorte valikuvõimalused hariduse omandamisel on kohe ahtamad.“

Haukanõmme sõnul on vajadus viipekeele tõlkide järgi olemas, kuid mureküsimus on viipekeele teenuse ebapiisavas rahastamises. „See aga tähendab, et tõlkidel pole piisavalt tööd ning eriala on ülikoolis ebapopulaarne,“ ütles Haukanõmm.

Viipekeele õppe lõpetamisega tekkiva surnud ringi ohtu rõhutas ka sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson. „Viipekeele õpetamist ei tohi lõpetada, vähene õpihuvi ei saa olla põhjus. Siin on vaja ministeeriumitel tõsiselt koostööd teha, sest kurtidel noortel on heale haridusele ligipääsuks vaja viipekeele tõlke, aga kui neid ei ole, siis on nende inimeste võimalused automaatselt piiratud. Kurtide ligipääsetavus viipekeele toel ühiskonna eri valdkondadesse on väga oluline,“ ütles Jaanson.

Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikool on koos keeletehnoloogidega alustanud pilootprojekti kuulmispuudega üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastussüsteemi ja -seadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös, ei ole kõnesüntesaatorid Jaansoni hinnangul piisav lahendus. „Suurel osal neist on kirjakeel väga puudulik. Nende emakeel on eesti viipekeel, mis on hoopis teistmoodi loogikaga ning nende eesti keeles kirjapandud tekst on tihtipeale hoopis arusaamatu,“ lisas Jaanson.

Haukanõmme sõnul peab õppe jätkamiseks lisaraha leidma. „Viipekeele õpetamine kõrgharidusena on riigi ülesanne. Kui meil on 1500 kurti, kes vajavad seda teenust, siis on selleks vaja täiendavaid vahendeid. Ka kolm tõlki aastas on parem kui mitte ühtegi tõlki ja kuni viipekeele tõlketeenust vajab kas või üks kurt, siis tuleb teenus tagada. Palli veeretamine ja süüdlase otsimine ei taga kurtidele eluks vajaliku teenuse olemasolu, seega peab teema olema pidevalt nähtaval,“ rääkis Haukanõmm.

Jaanson nentis, et kurtide kogukonnal on selle otsuse tagajärjel selg vastu seina surutud. „Neil kaob sellega usk ühiskonda kaasamisse.“

Hariduse infosüsteemi andmetel õppis eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides 15 sügava või raske kuulmispuudega üliõpilast. Puuduvad andmed, kui palju neist kasutab suhtlemiseks viipekeelt.

Sotsiaalkomisjoni istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak.

 

Avafoto: Sotsiaalkomisjoni arutelu eesti viipekeele tõlgi erialast (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

21-aastane rootslanna Elin Ersson takistas afgaani mehe väljasaatmist, sai ligi 300 eurot trahvi

NordenBladet — 21-aastane rootslanna Elin Ersson mõisteti süüdi lennundusseaduse rikkumises ja kohus määras talle 3000 Rootsi krooni ehk 287 eurot trahvi. Ersson tõusis eelmise aasta juulikuus lennukis püsti ja keeldus istumast, takistades nõnda afgaani pagulase sunniviisilist väljasaatmist. Hiljem tuli välja, et 52-aastane afgaani mees Bismalah oli süüdi mõistetud kallaletungis.

Ersson ei allunud lennufirma Turkish Airways lennukisaatjate ega Göteborgi lennujaama töötajate korraldustele. Naine oli ostnud pileti Istanbuli, et takistada ühe teise mehe väljasaatmist, aga lõpuks takistas süüdimõistetud kurjategija väljasaatmist.

Prokurör nõudis naisele 6 kuu pikkust aresti, aga kohus ei pidanud seda vajalikuks.

52-aastane afgaani mees oli läinud kallale oma naisele ja kahele teismelisele tütrele nende Rootsi kodus. Mees saadeti hiljem Rootsist välja, vahendab Deutsche Welle.

Ersson soovis takistada 26-aastase afgaani Ismail Khawari väljasaatmist, aga mees saadeti Rootsist välja järgmisel päeval.

Soome saadab sõjalisele õppusele Rootsi üle 1500 sõduri ja 100 tanki

NordenBladet — Märtsikuus toimub seni suurim Soome ja Rootsi ühine maavägede sõjaline õppus. Soome saadab kaitsejõudude info kohaselt õppusele üle 1500 sõjaväelase. Õppus kannab nime Northern Wind (tõlkes: Põhjatuul)  ja Soome saadab sinna 500 sõidukit, millest 100 on tankid.

Õppus toimub Soome piiri ligidal Põhja-Rootsis Norrbottenis. Teiste seas saadetakse Rootsi õppusele tankid Leopard, lahingusoomukid BMP 2M, transpordisoomukid MTLB, transpordisoomukid Pasi ja veoautod.

Soome sõjaväelased on põhiliselt Tankibrigaadist, Jäägribrigaadist, Kainuu brigaadist ja Pori brigaadist. Väeüksused liiguvad Rootsi mööda maanteid ja raudteed 16-17. märtsil. Õppus toimub 18-27. märtsil. Õppusel Northern Wind osalevad sõjaväelased viiest riigist: lisaks Soomele ja Rootsile veel Norrast, USA-st ja Suurbritanniast.

Tegemist on Rootsi kaitsejõudude suurima õppusega, kus osaleb kokku ligi 10 000 sõjaväelast ja tsiviilisikut. Neist 7000 on välismaa sõjaväelased. Samal ajal õppusega Northern Wind toimub Rootsi õhujõudude suurõppus Flygvapenövning (tõlkes: Õhujüudude õppus), mis paikneb Põhja-Rootsis ja -Soomes. Flygvapenövning kestab 22-27. märtsini ja selles osaleb ligi 2500 inimest. Kaasa löövad Soome õhujõud, kelle baas on Rovaniemi.

Venemaalt on hakanud Soome liikuma agressiivsed ja metsikud koerakarjad

NordenBladet — Venemaalt on hakanud üle piiri Soome liikuma koerakarjad, kes käituvad metsikult. Soome idapiiri ääres Imatras on märgatud mitmeid koerakarju. Politsei on saanud veebruarikuus mitmeid teateid metsikute koerte kohta. Karjas on 7-8 koera. Esmaspäeva hommikul avastas politsei ühe kolmest koerast koosneva karja, vahendab Yle.

Karjad on pärit tõenäoliselt idapiiri tagant. Imatrasse on Vene piiri taga asuvast Svetogorskist kõigest mõni kilomeeter maad. Koerakarjad on tõenäoliselt sealt pärit. Koerad pole inimestele ega koduloomadele mingit kahju põhjustanud, aga nad võivad käituda ettearvamatult. Koerad käituvad metsikult ja võivad kujutada ohtu inimestele, kes käivad oma koeraga jalutamas.

Kui politsei saab loomad kätte, siis tõenäoliselt pannakse nad magama. Koeri pole mõtet minema peletada, sest tõenäoliselt tulevad nad tagasi. Metsikud vene koerad võivad levitada parasiite, soolenugilisi ja kirpusid, aga ka selliseid ohtlikke haigusi nagu Aafrika seakatk, marutaud ja paeluss. Koerad on metsikud ja agressiivsed, neid ei peata ükski värav ega hekk. Osa läksid läbi traataia – nad närisid lihtsalt aiast läbi.