Reede, november 7, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Mis juhtub spinatiga, kui seda keeta?

NordenBladet — Paljud on ilmselt juba teadlikud, kui tervislik spinat meie organismile on. See roheline leheke sisaldab külluslikult vitamiine (eriti just rauda) ja mineraale, aga saad need ained kätte vaid kindlal tingimusel, vahendab Women´s Health.

Kui sulle on jäänud silma isuäratavad fotod, kus spinat on keedetud või vormiroa sees küpsetatud, ei ole see tähendus, et sedasi tulebki seda toiduainet töödelda. Kuumutamine hävitab kahjuks spinati paljud kasulikud omadused. “Köögiviljade keetmisel võivad vees lahustuvad vitamiinid kaduda,” ütleb Samara Abbot. Täiesti toore toidu tarbimisel on muidugi ka puuduseid. Toorest spinatit ei peeta just kõige paremaks kaltsiumi allikaks, kuna see sisaldab ka oksaalhapet, mis takistab kaltsiumi imendumist. Teisisõnu, sa saad C-vitamiini ja foolhappeid, aga mitte kaltsiumit.

Õnneks on olemas teisi lahendusi, kuidas süüa värskeid vilju ilma, et peaks maitse või toitainete osas järelandmisi tegema. Keedetud spinati asemel soovitatakse seda veidike aurutada, aga toitained jäävad selle lühikese protsessi käigus siiski alles. Spinatit saab lisada smuutidesse, suppidesse, omleti sisse või valmis meisterdada üks hõrgutav pesto. Kahjuks kipub värske spinat külmkapis suhteliselt ruttu halvaks minema. Sel puhul tasub seda taime sügavkülmas säilitada, kuna kõik toiteväärtused jäävad külmutamise järgselt samaväärseks.

Avafoto: NordenBladet

 

Soomlaste vähese liikumise hind: 3 miljardit eurot aastas

NordenBladet — Soomes arvutati esimest korda välja inimeste vähese liikumise, istuva eluviisi ja sellest tuleneva tervise halvenemise hind – 3 miljardit eurot aastas. Vastava analüüsi ja arvestuse tegi UKK uurimisinstituut ning hinnang on väga konservatiivne. Tegelik kahju võib olla palju suurem.

Vähese liikumise hind kasvab tulevikus väga kiiresti. Ligi 70-leheküljeline raport on Soomes esimene sellelaadne ja selle eesmärk on hinnata vähese liikumise kulu ühiskonnale.

Peamine vähese liikumise kulutegur on haigused ja nendega seotud kulud. See tähendab kulu seoses haiguspuhkuse, töövõime vähenemise, raviteenuste ja ravimitega, mis maksavad kokku 1,5-4,4 miljardit eurot aastas.

Lisanduvad veel hooldekulud 150 miljonit eurot, maksude vähesem laekumine 1,4-2,8 miljardit eurot, töötusega seotud kulud 30-60 miljonit eurot ja tõrjutusega seotud kulu vähemalt 70 miljonit eurot.

Kokku on vähese liikumisega seotud kulud aastas 3,2-7,5 miljardit eurot.

Piisavaks füüsiliseks aktiivsuseks loetakse kehalist tegevust mitmel korral nädalas. See tähendab vähemalt 2,5 tundi liikumist nädalas.

Raporti järgi on vähese liikumise tagajärjeks südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, rinnavähk, jämesoolevähk, ajuveresoonte haigused, depressioon ja seljahaigused.

Kõige suurem kahju tuleb inimeste enneaegsest surmast ja sellega kaotatud eluaastatest. Tööealiste inimeste krooniliste haiguste tõttu suri 2016. aastal 5500 inimest, kellest neljandiku ehk 1500 inimese surma oleks saanud ära hoida piisava liikumisega.

Lapsena ja noorena piisavalt liikunud inimestel on pikem aktiivne tööiga kui neil, kes vähem liikusid. Kui inimeste liikumine ei parane, siis suurenevad vähese liikumisega seotud kulutused 29 protsendi võrra aastaks 2030 ja 58 protsendi võrra aastaks 2040. See tähendab, et liikumise soodustamisega on võimalik väga palju raha kokku hoida.

 

YouGov-i uuring: Üha rohkem noori leiab, et Maa on lapik

NordenBladet — Noored inimesed usuvad üha rohkem, et Maa on lapik ja ümbritsetud mingisuguse jäävalliga, selgub hiljuti USA-s läbi viidud uuringust.

YouGov-i läbi viidud uuring 8215 USA täiskasvanu hulgas näitas, et ainult 66 protsenti 18-24-aastastest noortest leiab, et Maa on ümmargune.

Vanemad inimesed, vastupidi seda teooriat ei usu ja 94-protsenti üle 55-aastastest leiab, et Maa on ümmargune.

Seda, et Maa on ümmargune usuvad USA-s rohkem mehed kui naised, rohkem vabariiklased kui demokraadid ning rohkem suurema kui väiksema sissetulekuga inimesed.

Seda, et Maa on lapik usuvad rohkem usklikud inimesed.

Üha rohkem USA kuulsusi on viimasel ajal veendunud, et Maa on lapik.

Õiguskomisjon toetas Elmar Vaheri ja Arnold Sinisalu ametis jätkamist

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon toetas konsensuslikult Elmar Vaheri kandidatuuri Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori kohale. Komisjon toetas üksmeelselt ka Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu jätkamist praegusel ametikohal.

„Mõlemad mehed on töötanud oma ametikohal suure missioonitundega ja Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse parimas vaimus. Seetõttu on põhjust usaldada neile ka teine ametiaeg,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Elmar Vaher on Politsei- ja Piirivalveametit juhtinud 2013. aastast. Tema senine ametiaeg lõpeb 2. mail. Vaher on lõpetanud Paikuse politseikooli ja Sisekaitseakadeemia politsei eriala. Tal on ka õigusteaduse magistrikraad Tallinna Ülikoolist. Politseisse asus ta tööle 1997. aastal ning on olnud teenistuses eri ametikohtadel, muuhulgas keskkriminaalpolitsei juht ja Põhja prefekt.

Arnold Sinisalu on juhtinud Kaitsepolitseiametit samuti 2013. aastast. Tema senine ametiaeg lõpeb 15. juunil. Sinisalu on lõpetanud Politseiakadeemia ja tal on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast doktorikraad. Kaitsepolitseiametis on Sinisalu töötanud alates 1993. aastast.

Õiguskomisjoni istungil osalesid siseminister Andres Anvelt, PPA peadirektor Elmar Vaher ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab valitsus ametisse siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.

Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab valitsus ametisse siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamuse. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon toetas samuti Arnold Sinisalu kandidatuuri. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomest on läinud ligi 20 naist ISIS-e ridadesse võitlema, nüüd arutab siseministeerium, mida teha nende lastega

NordenBladet — Soome siseministeeriumi hinnangul on Soomest ISIS-e ridadesse läinud naised sünnitanud välismaal mitukümmend last. Probleemi tuleb teadvustada, aga lapsi ei saa ministeeriumi info kohaselt pidada julgeolekuohuks.

Pärast Islamikalifaadi asutamist on Soomest läinud ISIS-e ridadesse naisi ja naised moodustavad välismaalt saabunud võitlejatest olulise osa: 20-30 protsenti. Soome kaitsepolitsei hinnangul on Soomest läinud ISIS-e ridadesse ligi 80 inimest, kellest paarkümmend on naised, vahendab Yle.

Naiste roll on ISIS-es küllalt suur ja mitte ainult olla meesvõitlejate abikaasad. Naiste roll on olnud teha propagandat ja värvata teisi naisi. ISIS-e propagandaväljaannetes on avalikustatud ka soomlannade kirjutisi.

Lisaks propagandale vajatakse naisi, et sünnitada uut võitlejate põlvkonda. Siseministeeriumi hinnangul on Soomest läinud naised sünnitanud mitukümmend last. Lisaks on ligi 30 last läinud Soomest koos vanematega.

Kaitsepolitsei hinnangul on ISIS-e aladelt Soome naasnud ligi 20 inimest. Naised võtavad kaasa oma lapsed. See sünnitab uue probleemi, sest radikaliseerunud vanemad kasvatavad samas vaimus oma lapsi. Rahvusvaheline kogemus näitab, et juba väga väikesed lapsed on saanud relvastuse alase väljaõppe ja neid on pandud täitma eri ülesandeid. Mida selliste lastega peaks Soomes ette võtma, on suur probleem. Mingit head olemasolevat lahendust pole. Selliste laste kohta alles kogutakse infot.

Probleem on mitmetahuline: esiteks tuleb probleemi teadvustada, aga teiseks ei aita laste sildistamine probleemi lahendamisele kaasa. Kui tahetakse, et lapsed saadud traumadest paranevad, peavad nad saama abi. Ja et neid ei peetaks ohuks.

Lahendus pole ka laste vanematelt äravõtmine, kuigi see on üks võimalik tegutsemisviis. Isegi vanematest eraldatud laps jääb truuks oma vanematele ja probleemi lahendamiseks on vaja asjatundlikku sekkumist.

Paljud naised on liitunud ISIS-ega, kuna on olnud noored, naiivsed ja kergesti manipuleeritavad. Paljud neist pole asju enda jaoks lõpuni läbi mõelnud. Paljud naised on leidnud, et Läänes pole kohta usule ja Lääneriikides ei saa elada oma soovi kohaselt.