NordenBladet —Riigikogu lükkas tänasel istungil tagasi eelnõu, mille eesmärk oli tühistada 2016. aasta lõpus vastu võetud alkoholiaktsiisi tõusud ja neisse 2018. aasta alguses tehtud muudatused ning langetada lahja alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruari tasemele.
Eelnõu algatajad tõid seletuskirjas välja, et aktsiisimaksud on ka nende hinnangul kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimise vähendamisel efektiivne meetod. Samas on eelnõu algatajate sõnul lahja alkoholi aktsiisimäärade kiire tõstmise tõttu suurenenud piirikaubandus ja asendustarbimine ning kahjustada saanud Eesti tootjad, kaubandus ja maksulaekumine. Seletuskirja järgi oli eelnõu eesmärk vähendada piirikaubandust, vältida maksutulude olulist vähenemist, parandada ettevõtete konkurentsivõimet ja arvestada rahvatervise aspektiga.
Eelnõu algatajate esindaja Aivar Sõerd tõi esile Rahandusministeeriumi värske kevadprognoosi, mille järgi on oodata piirikaubanduse kasvu. Tema sõnul pole põhjust arvata, et olukord iseenesest laheneb.
Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni istungitel arutatust. Ta märkis, et arutelude tulemusel otsustas komisjon eelnõu mitte toetada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Mihhail Stalnuhhin (KE).
Juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata poolt hääletas 42 ja vastu oli 27 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
NordenBladet — Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon käsitles tänasel istungil Tallinna linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogude koosseisudega seotud küsimusi ning seoses sellega kohtuti abilinnapea Aivar Riisaluga.
„Erikomisjon jõudis seisukohale, et nõukogude liikmete vastutuse sisu ja põhimõtted ning see, mille alusel neid määratakse ei ole selged. Erikomisjoni liikmete arvates on praegune praktika probleemne ega vasta hea haldustava põhimõttele,“ märkis erikomisjoni esimees Andres Herkel.
„Erikomisjon soovitas Tallinna linnal võtta eeskujuks riigi äriühingute nõukogude korrastamiseks astutud sammud, sealhulgas nõukogu liikmete kandidaatide selgitamine avaliku konkursiga ning nimetamiskomiteele sarnase institutsiooni loomine,“ ütles Herkel.
Herkeli sõnul juhib erikomisjon tähelepanu samuti sellele, et nõukogude liikmete tasud on põhjendamatult suured ning samade isikute kuulumine erinevatesse nõukogudesse ei ole mõõdutundeline. „Samuti tekib huvide konflikt, kui nõukogu liige ja sageli ka nõukogu juht on linnavalitsuse liige, kelle ees on nõukogul aruandekohustus. Näiteks kinnitab linnavalitsus kui linna äriühingu üldkoosolek majandusaasta aruande ja selle kohta koostatud nõukogu kirjaliku seisukoha, kus lisaks muule tuleb näidata ka, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud,“ märkis komisjoni esimees.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.
Riigikogu liikmete Krista Aru, Maire Aunaste, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Enn Meri, Martin Helme, Laine Randjärve, Artur Talviku, Liina Kersna, Helmen Küti, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti ja Raivo Põldaru 19. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE)
Eelnõu näeb ette riiklik tähtpäev 14. märts – emakeelepäev, nimetada ümber riigipühaks.
Seletuskirjas rõhutatakse, et muudatuse tulemusena väärtustakse inimest ja tema kaudu eesti keelt. Eesti keel riigikeelena on üks meie riigi tugisambaid. See on tugisammas, mis hoiab toimimas asutused, parlamendi, hoiab koos meie koolivõrgu ja mis viib edasi demokraatliku Eesti elu. Keel on üheaegselt võimalus, vahend ja struktuur, millega luuakse iga päev uut elu. Eesti keel on Eesti riiklik taristu, mis vajab pidevat hoolt ja tööd, tunnustust ja kasutamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (619 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 1. juunist 2018 kuni 31. maini 2020 rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.
Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitorijäreldusotsuse. Kontrollkomitee koosneb kümnest liikmest. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. Põhjamaade Nõukogu ning Eesti, Läti ja Leedu parlamendid nimetavad igast riigist ühe liikme. Panga Juhatajate Nõukogu nimetab ametisse kaks liiget, kes täidavad komitee juhatuse esimehe ja aseesimehe ülesandeid. Komitee esimehe ja aseesimehe asetäitja kohta täidavad rotatsiooni korras kordamööda erinevate liikmesriikide esindajad. Vastavalt Riigikogu otsusele oli perioodiks 1. juuni 2015 kuni 31. mai 2018 nimetatud kontrollkomiteesse Riigikogu liige Remo Holsmer. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
NordenBladet – Teaduste Akadeemia saalis tunnustati Eesti Mõisate Ühenduse eestvedamisel 2018. aasta parimaid Eesti mõisaid. Parimad selgusid viies kategoorias: parim kultuurimõis, parim mõisatoitlustus, parim mõisamajanduse edendaja, parim mõisa restaureerimistegu ja parim mõisamajutus. Samuti sai eriauhinna parim mõisakultuuri arendaja.
2018. aasta parimad mõisad on:
Parim kultuurimõis 2018 — Kernu mõis (kernumois.ee)
Kernu mõisa võib nimetada pereettevõtteks. Kernu mõis on avalikult tegutsenud ainult mõned aastad, kuid juba on mõisal tihe ning sisukas kontserdi- ja teatriprogramm. Mõisas korraldatakse ka erinevaid piletita kontserte, kus keegi ei pea ukse taha jääma. Suviti tegutseb Kernu mõisas suveteater, kuid erinevad etendusi ja kontserte jätkub ka sügisesse.
Parim mõisatoitlustus 2018 — Palmse mõis (palmse.ee)
Enamik Eesti inimestest teavad Palmse mõisa ning selle huvitavat muuseumi ja kaunist parki. Palmse mõisa juurde kuuluvad aga ka mitmed huvitavad söögikohad, millest kaks asuvad mõisasüdames. Palmse kõrts pakub tõsist eestimaist kehakinnitust, lisaks on kõrtsis huvitav väljapanek moonakate eluolust. Samuti pakub unustamatu elamuse mõisa veinikelder oma põnevate toitude ja jookidega.
Parim mõisamajanduse edendaja 2018 — Mooste mõis (moostemois.ee)
Mooste mõisa majandab kohalikule vallale kuuluv sihtasutus. Mõisakompleksi arendamist alustati juba ligi 15 aastat tagasi peahoone restaureerimisega. Järgmisena võttis mõisa ühe kõrvalhoone kasutusele kunstnike hallatav ning juhitav kunsti- ja sotsiaalpraktikakeskus. Tänaseks on Mooste mõisas kasutusel juba ligi 10 kõrvalhoonet, mida rendivad erinevad äri- ja mittetulundusühingud. Mõisa-kompleksis tegutseb harrastusteater, toimuvad erinevad näitused, töötoad ja restaureerimisalased õpitoad. Samuti on aktiivses kasutuses külalistemaja ja toimub hulgaliselt mõisaekskursioone. Mooste mõis on hea näide, kuidas väikeses piirkonnas saab vald kohaliku ajaloo ja traditsioonide säilitamisele kaasa aidata.
Parim mõisa restaureerimistegu 2018 — Koluvere loss (koluvereloss.com)
Käesoleva aasta restaureerimisteoks on Koluvere lossi taastamine. Pärast ligi 40-aastast kasutamist hooldekoduna ja nelja aastat kasutuna seismist müüs riik 700 aastase põneva ajalooga lossi 2005-ndal aastal erakätesse. Tänaseks on see Kullamaa vallas, Liivi jõe väikesel saarel asuv unikaalne kastell-linnus saanud täiesti uue näo. Kolme meetri paksuste seintega hoonesse on rajatud ajaloolise interjööriga hotell ja restoran, samuti uhked ruumid vastuvõttude ja pulmade korraldamiseks.
Parim mõisamajutus 2018 — Vihula mõis (vihulamanor.com)
Käeosleva aasta parim mõisamajutaja, 16. sajandist pärit Vihula mõis on teinud läbi põhjaliku uuenduse. Erinevad mõisahooned on hoolikalt renoveeritud, säilitades nende ajaloolise hõngu. Kitsad trepid, vanad originaalsed laudpõrandad ja paksud paekiviseinad on saanud endale uue funktsiooni. Vihula mõisale on antud ka Rohelise Võtme keskkonnamärk, seega pööratakse hotelli igapäevatöös tavalisest rohkem tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Vihula mõis pakub oma klientidele ööbimiseks 75 hästisisustatud tuba ja sviiti, samuti on klientide käsutuses erinevad vabaaja veetmise võimalused. Vihula mõisale on omistatud 4 tärni.
2018. aasta mõisakultuuri arendajana tunnustas Eesti Mõisate Ühendus Eesti arhitektuuriajaloolast Ants Heina, kelle sulest on aastate jooksul ilmunud kümneid mõisasid ja mõisakultuuri tutvustavaid raamatuid.
Eesti Mõisate Ühendus on mõisaomanikke ning kõiki mõisahuvilisi ühendav vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon. Eesti Mõisate Ühendus on Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse täisliige, kuhu kuulub ligi 50 000 ajaloolist lossi ja mõisa üle Euroopa, kaasaarvatud mitmed kuningakojad.
Mõis on osa Eesti rahvuslikust kultuurmaastikust, kultuurilukku kuuluv pärimus, pärimusmaastiku keskne element, mis paljuski on kujundanud meie suhtumist ümbritsevasse keskkonda, hoidnud rahvusliku iseloomu ja mõttemaailma järjepidevust. Paljude mõisate ajaloolised aiad ja pargid on esimeseks eeskujuks nii kodukaunistajatele kui lastele võtmeks looduse, rohelise mõtlemisviisi ja ökoloogilise maamajanduse juurde.
NordenBladet — Väga paljud on oma pahameelt avaldanud ja öelnud, et sarnase tegumoega rõivad võiksid maksta sama palju, olenemata soost. Kellele on kõige kulukam riideid osta – kas naistele, meestele, tüdrukutele või poistele? Lapsevanemad on jõudnud tõdemusele, et tüdrukute rõivastele kulub enam raha, kui poiste omadele, ütleb The Independent. Varasemad uuringud on kinnitanud, et ka naiste rõivad maksavad enim, kui meeste omad.
Kaks kolmandikku lapsevanematest on märganud, et rõivaste hinnad erinevad vastavalt soole. Hinnaerinevus algab juba nendelt rõivastelt, mis mõeldud aastasele lapsele ja 71% erinevust märganud lapsevanemad ütlevad, et tüdrukute vanemad peavad kahjuks rohkem maksma.
Lapsevanemlusele keskenduv veebileht Channel Mum korraldas uuringu ja võttis aluseks sini-rohe-triibulise poiste jope, mis oli mõeldud 1-6 aastastele ja maksis 8-9 naela, kui jällegi sarnane roosades toonides maksis 10-12 naela. Poiste aluspesu komplekt maksis 4-7 naela, kui tüdrukute oma 6-8 naela. The Independent´i sõnul pole tegemist aga ainult rõivastega. Sinised rulluisud maksid 7,99 naela, kui roosad maksid 10,99. Tuleb välja, et see seaduspärasus ei pea täiesti kogu valiku osas paika, sest näiteks poiste kingad ja teksapüksid maksavad rohkem, kui tüdrukute omad.
Uuringus osalenud lapsevanematest ütles 58%, et noorte neidude rõivad maksavad rohkem, kui poiste omad ja 52% uskusid, et tüdrukute joped/jakid on tihti kallimad, kui poiste omad. Tüdrukute rõivad olid keskmiselt 21% kallimad, kui samasugused tooted poistele, aga kui poistele mõeldud toode maksis rohkem, oli hinnavahe vaid 13,5%.
Uuringus osales üle 1500 lapsevanema, kellest 56% arvas, et kaupluses paigutatakse meelega tüdrukute ja poiste osakonnad eraldi, et hinnavahe silma ei torkaks. Enam, kui kolmandik vastajatest ütles, et nad toetaksid seda otsust, kui kõik rõivad muudetaks sooneutraalseks. Väga paljud vanemad on oma pahameelt ka sotsiaalmeedias avaldanud ja öelnud, et sarnase tegumoega rõivad võiksid ikka maksta sama palju, olenemata soost.
