Teisipäev, november 4, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Soomes tuleb suur leipäjonode reform – vaesed pannakse koos sööma ja järjekorrad kaotatakse tänavatelt

NordenBladet — Soomes tahetakse midagi ette võtta üha pikemaks venivate toiduabi järjekordade ehk nn leipäjonodega. Nüüd on plaan panna vaesed koos suppi sööma ja kaotada järjekorrad üldse ära. Leivajärjekordade asemele tulevad Helsingi piirkonnas ühissööklad, kus senine leivajärjekordade seltskond pannakse koos sööma.

Uus korraldus hakkab plaanide kohaselt järk-järgult kehtima 2019. aasta algusest. Järjekorrad kaovad, aga toiduabi on võimalik edasi saada. Toiduabi kottide jaotamine toimub tulevikus ühissööklate kaudu.

Toiduabi arendamist juhib Helsingis ja Espoos Helsingi diakooniakeskus. Eeskujuks on võetud Vantaa ühise laua mudel.

Helsingi linn kavatseb toiduabi koomale tõmmata. Helsingi linnavalitsus toetab toiduabi jagajaid, Veikko ja Lahja Hurstin laupeudentyö ry-d 100 000 euroga ja Myllypuron elintarvikeapu ry-d 180 000 euroga aastas. Mõlemas kohas seistakse järjekorras tänaval ja välitingimustes. Nüüd tahetakse jagada raha ümber nii, et osa rahast läheb näiteks söögikohtadele, mis pakuvad äravisatavat toitu. Need kohad oleks edaspidi inimestele tasuta.

Vantaal juba on toiduabi jagamine ära muudetud. Vantaal teevad koostööd linn, seltsingud ja koolid. Eeskuju on võetud Berliinist. Äraviskamisele minev toit kogutakse Vantaal kokku ühte keskusse ja sealt veetakse see laiali toiduabi jagajatele. Koostööpartnereid on sadu. Projekt on juba saanud parima köögiteo auhinna. Ühise laua toidukohti on Vantaal praegu 20 ringis. Ühise laua positiivne külg on see, et see aitab inimestel koos olla ja sotsialiseeruda. Paljud aga seda ei kasuta, kuna rongipilet on kallis. Inimesed käivad pigem toiduabi järel, kuna see on parem lahendus kui poest varastamine.

 

Rahvusparlamentide esimehed rõhutasid kodanike edukama kaasamise vajadust

NordenBladet — Euroopa Liidu parlamentide esimehed rõhutasid Tallinnas toimuval kohtumisel liikmesriikide ühtsust, rahvusparlamentide rolli ja kodanike edukama kaasamise vajadust ühenduse tuleviku kujundamisel.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul saavad nii suured kui väikesed riigid kasvada, areneda ja uusi ideid ellu viia ainult tugevas ja stabiilses rahvusvahelises keskkonnas. „Euroopa Liit ei ole ainult umbisikuline organisatsioon, mis tegeleb vaid teatud probleemidega,“ rääkis Nestor. „See on osa sellest, kes me oleme eurooplastena ja sellepärast on ühenduse lähendamine kodanikele kriitilise tähtsusega. Oluline roll ja võimalus on siin rahvusparlamentidel, kes toovad kokku kohalikud kogukonnad.“

Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani sõnul kujundavad Euroopa tulevikku poliitika ja poliitikud. „Kodanikud soovivad demokraatlikumat ja efektiivsemat ühendust, mis oleks suunatud nende põhiliste murede – turvalisuse, migratsiooni ja parema tööhõive – lahendamisele,“ ütles Tajani oma kõnes ja kutsus poliitikuid üles tihedamale koostööle kodanikega. Tajani pidas oluliseks kodanike valimisaktiivsuse tõusu, mille eest vastutavad tema hinnangul eelkõige poliitikud.

Rääkides Euroopa Liidu majandusest ütles Tajani, et Euroopa Liidu turg on küll suur, kuid üksnes koos tegutsedes suudavad liikmesriigid olla tugevad. „Oleme rohkemat kui poliitiline ühendus, me oleme väärtuste kogukond,“ lausus Tajani.

Poola Seimi marssal Marek Kuchci?ski rääkis oma kõnes vajadusest suurendada Euroopa Liidu tasandil rahvusparlamentide rolli, kes on ühendavaks lüliks kodanike ja rahvusvaheliste esindajate vahel. „Selleks, et Euroopa Liidu tulevik oleks edukas, on vaja taastada kodanike usaldus,“ ütles Kuchci?ski.

Slovakkia Rahvusnõukogu spiiker Andrej Danko ja Prantsuse Rahvusassamblee president François de Rugy tõid oma ettekannetes välja Euroopa Liidu ühised probleemid, milleks on turvalisus, välispiiride kaitse, võitlus ebaseadusliku migratsiooniga ja riikidevahelise dialoogi süvendamine.

Homme jätkuv arutelu keskendub Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimustele. Ettekande teevad Läti parlamendi spiiker In?ra M?rniece, Saksa Bundestagi esimees Wolfgang Schäuble ning Austria Rahvusnõukogu esimees Wolfgang Sobotka.

Kohtumisel osalevad ka Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi, Norra, Islandi ja Šveitsi delegatsioonid.

Hilton Park Hotellis toimuva konverentsi otseülekannet saab jälgida parleu2017.ee veebilehelt, kust leiab ka konverentsi programmi.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Balti- ja Põhjamaade kaitsekomisjonid peavad julgeolekufoorumi Poolas

NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad tänasest kuni teisipäevani iga-aastasel Balti- ja Põhjamaade ning Saksamaa ja Poola parlamentide kaitsekomisjonide julgeolekufoorumil, kus peateemadeks on Läänemere piirkonna julgeolek ja hübriidsõjaohud.

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on riikide vahel selged ühised huvid ja pikaajaline kaitsekoostöö. Hea koostöö näitena tõi Hanso näitena lepingud, mis võimaldavad laevadel tulla Läänemere sadamatesse varju ja lennukitel maanduda liitlaste lennubaasides. Veel soovib Eesti liituda õhuseirepildi jagamise projektiga.

„Poolas toimuv kohtumine pakub hea võimaluse koordineerida seisukohti nii NATO kui Euroopa Liidu kaitsevaldkonna arengutes, samuti jagada ootusi NATO tippkohtumise tulemuste osas,“ rääkis Hanso „Paljud NATO liikmesriigid on arvamusel, et allianss on ida suunal juba piisavalt panustanud, kuid meie eesmärk on, et NATO on heidutust piirkonnas tugevdaks,“ ütles Hanso.

Poola visiidi käigus külastatakse ka NATO rahvusvahelist kirdekorpust Szczecinis. Lisaks Riigikaitsekomisjoni esimehele Hannes Hansole on visiidil liikmed Johannes Kert, Ants Laaneots ja Margus Tsahkna.

Balti- ja Põhjamaade kaitsekoostööd juhib praegu Norra, kelle prioriteetide hulka kuuluvad muu hulgas näiteks autonoomse ja mehitamata tehnoloogia teemad, logistika ja varustuskindluse koostööd, mis hõlmab ka ühiseid tehnika remondibaase, hankeid ja hooldusküsimusi.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Tallinnas kohtuvad rahvusparlamentide esimehed arutavad Euroopa tuleviku üle

NordenBladet — Riigikogu esimehe Eiki Nestori kutsel on täna ja homme Tallinnas Euroopa Liidu rahvusparlamentide esimehed ja Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, et arutada Euroopa Liidu tuleviku ja julgeolekuga seotud küsimusi.

Konverentsi avakõnes märgib Nestor, et liikmesriikidel on Euroopa Liidu tuleviku asjus küll eriarvamusi, kuid tähtis on nende üle ausalt ja avatult arutada. Nestori sõnul on ühendus osa eurooplaseks olemisest ja seetõttu on ülioluline Euroopa Liit rahvale lähemale tuua. Tema hinnangul peaksid Euroopa Liidu suhtluse eest kodanikega seisma just rahvusparlamendid.

Euroopa tuleviku arutelule suunatud ettekande teeb Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani. Ettekannetega esinevad veel Poola Seimi marssal Marek Kuchci?ski, Slovakkia Rahvusnõukogu spiiker Andrej Danko ja Prantsuse Rahvusassamblee president François de Rugy.

Homme keskendutakse Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimustele. Ettekande teevad Läti parlamendi spiiker In?ra M?rniece, Saksa Bundestagi esimees Wolfgang Schäuble ning Austria Rahvusnõukogu esimees Wolfgang Sobotka. Ettekannetele järgneb arutelu.

Hilton Park Hotellis toimuva konverentsi otseülekannet saab jälgida parleu2017.ee veebilehelt, kust leiab ka konverentsi programmi. F

Head ajakirjanikud!

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani annavad lühikese pressibriifingu esmaspäeval, 23. aprillil kell 18 Hilton Park Hotelli pressialal.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Teaduse suurtegija: Tallinnas annab loenguid Kyoto teaduspreemia laureaat prof Richard Taruskin

NordenBladet — Teaduse suurtegija: Tallinnas annab loenguid Kyoto teaduspreemia laureaat prof Richard Taruskin

23.–26. aprillini 2018 külastab Eestit tänapäeva üks väljapaistvaim muusikaloolane, professor Richard Taruskin (US), kes annab oma külaskäigu jooksul neli avalikku loengut. Loengud toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja Toomas Siitani sõnul on Taruskini külastus teadusmaailma tippsündmus. „Pole kedagi teist, kes oleks viimasel veerandsajandil muutnud muusika ajaloost kirjutamist nii sügavalt kui tema,” ütles Siitan. „Taruskini loengud on kordumatu võimalus kuulda ja näha tänapäeva humanitaaria tõelist suurkuju,” lisas Siitan.

Richard Taruskin on California Berkeley ülikooli emeriitprofessor, kes on kirjutanud äärmiselt kaalukaid töid paljudes muusikahistoriograafia valdkondades (sh. muusikaloo metodoloogia, varane muusika, vene muusika: Stravinski, Mussorgski).

Tema raamat „Text and Act: Essays on Music and Performance” (Oxford University Press, 1995) muutis põhjalikult muusika esitusprobleemide käsitlemist ning tema kuueköiteline „The Oxford History of Western Music” (Oxford University Press, 2005) on tänapäeva autoriteetseim ja uuenduslikum lääne muusikaloo käsitlus.

Taruskinile on omistatud hulganisti kõrgeid teaduspreemiaid. Neist suurim on 2017. aastal antud Kyoto preemia, mida hinnatakse võrdseks Nobeli preemiaga.

Loengutes osalemine on tasuta. Huvilistel on võimalus registreerida oma osalus siin: https://goo.gl/forms/hHDgKmRJ0qbm3ohq2

Eestis õpetab täna muusikateadust ainult Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Eesti juhtiv muusika- ja teatriülikool, mis pakub rahvusvahelisel kõrgtasemel erialast haridust. 2019. aastal täitub ülikoolil 100. tegevusaasta.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT