NordenBladet — Soome ehitajad hakkavad kahe nädala pärast streikima, kuna tööandjad suruvad neile peale pühapäevatöö lisatasudest ja palgakõrgendustest loobumist. Streik algab seitsmes suures ehitufirmas Betonimestarit Oy, Betset Oy, Parma Oy, Rajaville Oy, Parmarail Oy Ab, Rudus Oy, Ruskon Betoni Oy ja nende tütarfirmades.
Streigitakse kahel päeval nädalas nelja nädala jooksul. Kuivõrd betooni tootmine on ehituses määrava tähtsusega, mõjutab streik kogu Soome ehitussektorit.
Vaidlus käib palkade üle. Ehitajad tahaks 17,41-eurosele keskmisele tunnitasule 50 senti lisaks järgmisel kahel aastal, mis tähendab kokku 5,8-protsendilist palgatõusu. Ehitusettevõtted on aga nõus poole väiksema palgatõusuga.
Ehitusettevõtted ei saa aru, miks tahavad niigi hästi makstud ehitajad suuremat palgatõusu kui on teisel tööstustöölistel. Viimastel aastatel on olnud ehituses palgatõus niigi suurem kui mujal.
Streik toob Soome majandusele iga päevaga ligi 30 miljonit eurot kahju. See tähendab, et viibib ehitusobjektide nagu korterite, koolide ja lasteaedade valmimine.
NordenBladet — 3.aprillil Lõuna-Eestit külastanud peaminister Jüri Ratas kohtus Valga ja Põlva haiglate, haigekassa, omavalitsuste ning kohalike elanike esindajatega, et arutada sealsete sünnitusosakondade tulevikku. Peaminister rõhutas kohtumisel, et Valga ja Põlva sünnitusabi tulevikku puudutavad küsimused tuleb läbi arutada kogukonnaga, kaaluda võimalikke alternatiive ning leida kõiki osapooli arvestav lahendus.
„Sain tänastelt kohtumistelt veelkord kinnitust, et tegu on sealsete kogukondade jaoks väga olulise teemaga. Haigla poolt pakutavate teenuste ülevaatamine sõltuvalt elanikkonna suurusest ja vanusest on haigla omanike poolt mõistetav. See aitab tagada tervishoiuteenuste parema kvaliteedi terves Eestis ning ressursside mõistliku kasutuse, olgu selleks siis aparatuur või tööjõud. Sünnitusosakondade plaanitav sulgemine Põlva ja Valga haiglas on aga saanud palju kriitikat ning see on selge märk vajaka jäänud selgitustööst ja kiirustades tehtud otsustest,“ lausus Ratas.
„Lõuna-Eesti rahva hääl ja soov kohaliku patsiendikeskse sünnitusabi järgi on selgelt minuni jõudnud, samuti kuulasin täna ära haiglajuhtide ja haigekassa seisukohad. Usun, et selles küsimuses on võimalik saavutada kompromiss ning osapoolte ühise laua taha toomine on esimene samm lahenduse suunas,“ sõnas peaminister.
Peaministri sõnul võib lahenduseks olla üleminekuperioodi rakendamine või haiglatele lisarahastuse võimaluste otsimine, kuid kõik otsused tuleb langetada esmajoones sünnitajate ja sündivate laste elust ja tervisest lähtuvalt. „Eelkõige ootab kogukond kindlustunnet ja selget visiooni. Lõpliku otsuse peavad tegema Põlva ja Valga haigla nõukogud, ent julgustan neid kaaluma võimalikke alternatiive ning leidma kõiki osapooli arvestav lahendus,“ lisas peaminister.
Lisaks Põlva ja Valga haiglale tutvus peaminister Kagu-Eesti visiidi käigus ka idapiiri ehitustöödega ning väisas Valgamaa Puuetega Inimeste Koda ja Räpina paberivabrikut.
NordenBladet — Helsingi messikeskuses parasjagu visiidil olev humanoidrobot Sophia andis intervjuu ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjanikule ja ütles, et talle väga meeldib Soomes.
Sophia ütles ühtlasi, et juba kümne aasta pärast on temasugused robotid tavalised ja aitavad inimesi nende igapäevatöös.
Hongkongi firmas Hanson Robotics välja töötatud Sophia on üleilmne kuulsus ja suudab tekitada 62 eri näoilmet.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu infotunnis Taavi Rõivase küsimusele pensionisüsteemi kohta. Rõivas tahtis teada, kas peaministri hinnangul on tulevikku pensioni teisel ja kolmandal sambal.
Jüri Ratase sõnul peab pensioni teine sammas jätkuma ja kolmas sammas võiks jääda neile, kes teenivad rohkem ja soovivad panustada. Peaminister lisas, et valitsus arutab lähipäevadel ka uut pensionireformi eelnõu. „Ma arvan, et pensionile minek peaks igal juhul olema paindlikum ja loomulikult pensionide maksevõime riigi osas peab olema jätkusuutlik,“ ütles Ratas. Ta lisas, et uus reform võib avada võimaluse aastatel 1970-1982 sündinud inimestel taas pensioni teise sambasse maksta.
Peaminister vastas veel Martin Helme küsimusele venelaste lojaalsuse ning Jaak Madisoni küsimusele Põlva ja Valga sünnitusosakondade sulgemise kohta.
Siseminister Andres Anvelt vastas Henn Põlluaasa küsimusele võõrtööjõu kohta.
Riigikogu infotunnis osales ka keskkonnaminister Siim Kiisler.
Riigikogu liikmed mälestasid infotunni alguses leinaseisakuga lahkunud kolleegi, Vabaerakonna fraktsiooni liiget Andres Ammast.
NordenBladet — Hollandi teismeline noormees on lükanud käima maailma kõige suurema projekti, mille eesmärk on ookeanide risust puhastamine. Hollandi noormees Boyan Slat leiutas juba 2013. aastal 17-aastasena viisi, kuidas merd rämpsust puhastada. Tema ideest on alguse saanud projekt The Ocean Cleanup, mille tegevus põhineb annetustel ja mis alustab tänavu kogu inimkonna ajaloo suurima puhastusoperatsiooniga.
Minema visatud plastik jõuab lõpuks otsaga subtroopiliste hoovuste sõlmpunktidesse. Seal ujuvad prügisaared, mille läbimõõt ulatub sadade kilomeetriteni. Kaks neist on Vaikses ooekanis, kaks Atlandi ookeanis ja üks India ookeanis.
Puhastusprojekti eesmärk on koguda kokku pool Vaikse ookeani prügist lähima 5 aasta jooksul ja ülejäänud prügisaared puhastada aastaks 2040.
Slati välja mõeldud tehnoloogia kasutab puhastamiseks looduse enda jõudu, kus merre viiakse kilomeetri pikkune toru, mis kogub prügi kokku. Ankrud takistavad koguja liikumist nii, et see suudab kokku koguda kõik sentimeetrist suuremad tükid.
Kuivõrd prügikihi paksus on vaid paar meetrit, siis pole kogumiseks vaja eriti suurt tõket. Mereloomad pääsevad selle alt ilusti läbi. Aeg-ajalt korjatakse prügi laeva peale kokku ja see tuuakse maale töötlemiseks. Jäätmetest valmistatud toodetega on kavas katta projekti kulud.
Mõnes kohas on merede puhastamiseks viidud läbi väiksemaid aktsioone. Näiteks 5500 saksa noort 300 koolist on paar viimast aastat tegutsenud „plastikupiraatidena” ja puhastanud jõgesid ning mererandu prahist, mida uuritakse Kieli ülikoolis.
Prahisaarte (Trash Isles) aukodanikud on näiteks USA endine asepresident Al Gore ja briti olümpiavõitja Mo Farah. Prahisaarte kodakondsust on taotlenud juba sada tuhat inimest.
Euroopa parlamendi aseesimees, roheliste esindaja Heidi Hautala tunnistab, et ükski keskkonnaprobleem pole varem nii paljusid inimesi koondanud. Euroopa Komisjon esitleb maikuus uut plastiku-strateegiat, mille eesmärk on muuta Euroopa Liidus plastiku tootmist, kasutamist ja käitlemist. Muu hulgas on kavas kehtestada plastikule eraldi maksud.
Ühtlasi on kavas Euroopa Liidus teatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastikud üldse ära keelata ning parandada plastikute taaskasutust. Praegu taaskasutatakse ELis ainult 5 protsenti plastikust, ülejäänu läheb prügisse.
Kilekotid on ära keelatud või maksustatud juba 15 Aafrika riigis. Täiskeeld on kilekottidele kehtestatud Marokos, Keenias, Ruandas ja Beninis. Sama käib Lõuna-Aafrika kohta, kus kilekotte on hakatud kutsuma rahvuslilleks – see „kaunistab” maad igal pool.
Bangladesh on keelustanud sellised õhukesed kilekotid, kuhu soomlased panevad oma juurvilju. Need on loodusele kõige kahjulikumad. Nende kasutus on kas keelustatud või piiratud veel Hiinas, Kambodžas, Indias, Indoneesias, Malaisias, Tšiilis ja osaliselt Põhja-Ameerikas, Argentiinas, Brasiilias, Kolumbias ja Austraalias.
Euroopa Liidu 2015. aasta „kilekotidirektiiv” näeb ette, et õhukeste kilekottide kasutust piiratakse kuni 90 kilekotini aastas elaniku kohta aastaks 2019 ning 40 kilekotini aastaks 2025.
Esimesena maksustas kilekotid Euroopa Liidus Taani aastal 1994. See vähendas kilekottide kasutamist aastas 800 miljoni pealt 400 miljonini. Iirimaal on maksustamine olnud samuti väga edukas: kilekottide kogus jäätmetes vähenes 90 protsendi võrra.
Soomes on kaubandusliit samuti piiranud kilekottide kasutamist. Näiteks möödunud sügisel polnud Stockmanni hullude päevade ajal enam näha kollaseid kilekotte.
Šoti valitsus on teinud ettepaneku keelustada plastikust varrega vatitikud. Nimelt on vatitikud Suurbritannias ühed suuremad saastajad ja neid on keelatud visata tualetipotti. Kuninganna Elizabeth andis veebruaris korralduse, et kuninglikes ruumides ei kasutataks enam plastikust pudeleid ega ravimikapsleid. Näiteks ravimikapslid on ühed suuremad saastajad, mis püsivad looduses 600 aastat.
Soomes korraldati tänavu plastikuvaba märtsikuu, mille käigus liitus Facebooki kampaaniaga ligi 7000 inimest ja eesmärk oli saada kuu aega läbi ilma plastikuta. Idee on hakanud idanema ja Belgia flaamikeelses osas korraldatakse plastikuvaba maikuu.
