NordenBladet — Soome maanteedel algab alates emaspäevast, 9. aprillist järk-järgult üleminek suvistele sõidukiirustele. Eesmärk on, et suvekiirused oleksid kasutusel üle Soome järgmise nädala lõpuks, 14. aprilliks, märkis maanteeameti liiklusjuhtimise spetsialist Tuomas Österman.
Erandiks on need teed, kus on kavas teha teehooldustöid.
Vaatamata suvistele kiirustele tasub olla teedel ettevaatlik, kuna öösel veel külmetab ning päevane lumesulamisvesi võib muuta teed libedaks. Turvalisem on sõita aeglasemalt kui märk lubab.
NordenBladet — Euroopa ja USA äärmusparempoolsed kogunevad pühapäeval Helsingisse konverentsile, kus kuulutatakse valgete ülemvõimu ja mis võib politsei info kohaselt esile kutsuda vastureaktsioone. Konverentsi nimi on Awakening – Ärkamine ning tegemist on esimese sellelaadse etnonatsionalistliku konverentsiga Soomes.
Konverentsi korraldavad Soomes veebisait Sarastus ja raadiojaam Monokulttuuri FM.
Konverentsi peaesineja on USA valgete ideoloogia juht Jared Taylor.
Konverentsil astub teiste seas üles EKRE noortekogu Sinine äratus juht Ruuben Kaalep.
Soome kaitsepolitsei on konverentsist teadlik ja jälgib kodumaised äärmusliikumisi, aga on põhiliselt huvitatud sellisest tegevusest, mis ohustab riigisisest turvalisust. Kaitsepolitsei info kohaselt vastutab pühapäeva ürituse turvalisuse eest Helsingi politseijaoskond.
Helsingi politseist öeldi, et ürituse tõttu pole kavas rakendada erimeetmeid. Kuivõrd tegemist on kinnise üritusega, ei pruugi politsei üldse kohalegi tulla, kui ei korraldata just vastumeeleavaldust. Kui tekib mingi vastureaktsioon, siis politsei kaalub, mida teha.
NordenBladet — Soome ettevõtjad kurdavad, et neil pole võtta teatud ametitesse piisavalt töötajaid. Vaata järgnevast tabelist järgi, mis ametitesse on kõige suurem nõudlus. Soome Yle viis läbi küsitluse ettevõtete hulgas, saabus 1200 vastust, millele 540 ettevõttest vastati, et kavas on võtta juurde töötajaid.
Siin on tabel ametite kohta, mille järgi on nõudlus kõige suurem:
Müüjad ja müügiesindajad
Kokad ja köögitöölised
Veoautode ja muude veokite juhid
Majaehitajad
Kinnisvarahooldajad
Raamatupidajad ja finantsarvestajad
Kontorikoristajad
Autoremondilukksepad
Koduteenindajad
Põllumajandus- ja tööstusmasinate hooldajad
Kõige suurem on puudus töötajate järele Helsingis, Espoos, Oulus, Poris, Tamperes ja Lahtis.
NordenBladet — Hammustamised, togimised, löömised, sülgamised ja asjade loopimised on muutunud Soome lasteaedades üha tavalisemaks. Põhjuseks on lasteaiatöötajate ülekoormus ja inimeste vahetumine. Kõige rohkem kannatavad need lapsed, kes vajaksid rohkem tuge.
Laste vägivalda on viimase aasta jooksul Soomes kogenud 31 protsenti lasteaedade töötajatest, selgub haridustöötajate liidu OAJ viimase töökeskkonnabaromeetri uuringust. Kokku küsitleti ligi 1100 töötajat.
Aasta 2015 baromeetris tunnistas vägivalda 27 protsenti vastajatest. Vägivalda kogenute osakaalu kasv näitab muutust töökultuuris – nüüd juletakse sellest rääkida. Nüüd on õpetajad teadvustanud, et see, kui sind lüüakse, ei tee sinust veel halba õpetajat.
Samal ajal on kasvanud laste agressiivsus. Nii leiavad asjatundjad ja lasteaedade töötajad, vahendab Helsingin Sanomat.
Töötervishoiuameti poolt möödunud aastal 11 omavalitsuses läbi viidud uuringust tuli välja, et vägivalda koges tööl tervelt 44,5 protsenti lasteaiaõpetajatest. Ühe anonüümseks jääda soovinud lasteaiaõpetaja arvates on see hea, kui õpetajad hakkavad tunnistama, et nad ei taha suure vägivalla tõttu enam tööle tulla. Õpetajad räägivad vägivallast küll omavahel, aga väljapoole sellest rääkida ei juleta. Lasteaedades ei tohiks olla ohuolukordi, aga neid tuleb ette pidevalt.
Vägivallaga on lasteaedades üha raskem toime tulla, sest lasteaedasid vaevab krooniline töötajate puudus. Näiteks ainuüksi Helsingi piirkonna lasteaedadest on puudu ligi 600 õpetajat. Puudust korvatakse lapsehoidjatega, aga neil puudub vastav haridus ning see võib soodustada kriisiolukordade teket. Lisaks on õpetajad lasteaias läbipõlemise äärel, kuna töö on järjest raskem. Raske töö tõttu vahetuvad lasteaedades pidevalt õpetajad. Lisaks on paljud töötajad rahulolematud oma palgaga.
Rahulolematus ja töötajate puudus peegelduvad lastes ning kõige rohkem kannatavad need lapsed, kes vajavad rohkem tuge. Tekib surnud ring, kus täiskasvanud muudkui tulevad ning lähevad ja lastes tekib äng. Osadel lastel avaldub see agressiivsusena nii teiste laste kui lasteaia töötajate suhtes.
Väikeste laste agressiivsus tuleb sellest, et nad ei oska oma käitumist kontrollida. Nad reageerivad nii, nagu peavad võimalikuks. Osal lastel avaldub see agressiivsusena, kuna nad peavad end ohustatuks, leiab Helsingi ülikoolis lasteaia teemaga tegelenud teadlane Nina Sajaniemi.
Hea suunamisega õpivad lapsed oma käitumist kontrollima. Nad saavad aru, et pole vaja võidelda ega põgeneda. Sajaniemi tunnistab, et kõik lapsed on vahetevahel agressiivsed. See kuulub normaalse arengu juurde ja ei tähenda, et laps on paha, jõhker ja halvasti kasvatatud.
Probleemid tekivad siis, kui laste tegevusse ei sekkuta. Näiteks kui agressiivset tegevust ei takistata õigeaegselt, võib sellest kujuneda tavapärane käitumine. On kahjulik lasta lapsel teha asju, mis kahjustavad nii teisi kui last ennast.
Täiskasvanu peab sellises olukorras võtma rahumeelse juhi rolli. Seal, kus lapsed ei suuda veel oma tundeid kontrollida, peavad vanemad säilitama rahu ja tagama turvalise keskkonna. Kõige halvem on sellises olukorras last karistada, tõrjuda või jätta laps kõrvale. Nn karistuspink on üks näide lapse kõrvale jätmisest. Agressiivse lapse teistest eraldamine võib vägivaldsust veelgi suurendada ja annab lapsele märku, et ta on ohus.
Raevu alguses tuleks last rahustada ja talle tähelepanu pöörata, teha selgeks, et kellelegi haiget teha pole hea.
Lasteaedades aga püütakse sellises olukorras tagada, et teised lapsed oleksid turvatud ja agressiivne laps ennast ei vigastaks. Nõnda saavad agressiivsed lapsed lasteaias kergesti külge sildi, et nendega keegi mängida ei taha. Kui olukord on maha rahunenud, tuleks lapsega vestelda ja talle rääkida, et kõik on hästi. Täiskasvanu peab võtma juhi rolli ja arutama läbi, mis on lubatud ja mis mitte.
Asjatundjad märgivad, et üheks probleemide allikaks on üha suuremad rühmad. Need on koormavad nii õpetajatele kui lastele – eriti neile, kes vajavad rohkem tähelepanu. Ideaalolukorras peaks iga tundlikuma lapse juures olema üks täiskasvanu. Tegelikkuses on aga lasteaias ühe täiskasvanu kohta lisaks veel 20 last, kes kõik vajavad tähelepanu.
Igas lasteaia rühmas on 10-15 protsenti ettearvamatult ja agressiivselt käituvaid lapsi. Mõne lapse vihahoog keset riidessepanekut on lasteaia töötajatele väga suur väljakutse. Isegi kogenud lasteaiatöötajad vajavad sellistes olukordades täiendavat juhendamist ja toetamist.
Paljud lasteaiaõpetajad tunnistavad, et neile pole koolis räägitud piisavalt agressiivsetest lastest ja nendega tegelemisest. Näiteks üks õpetaja tunnistab, et kui oli 24-aastane noor õpetaja, siis võttis üks laps tooli ja viskas teda sellega. Õpetaja värises hirmust ja ei teadnud, mida teha. Ühes Helsingi lasteaias viidi lausa läbi koolitus, kuidas last kinni võtta – seda käis õpetamas endine politseinik. Üks õpetaja tunnistas, et kui olukord on kriitiline, siis vaatab õpetaja, kus on lähim uks. Ärritunud laps liigitatakse väga ruttu raskeks juhtumiks ning temaga eriti enam keegi tegemist teha ei taha. Laps arvab, et on teistest kehvem ja talle hakatakse näpuga näitama.
Sellised olukorrad võivad jätta lapsele jälje terveks eluks, räägib Turu ülikooli lastepsühhiaatria teadusjuht Andre Sourander. Mõnedel juhtudel saab juba lasteaiast alguse sündmuste ahel, mis jätkub täiskasvanueas. Teatud käitumismudelid on seotud hilisemas elus psühhiaatriliste häirete, madala hariduse ja alkoholi tarvitamisega. Probleemid algavad negatiivsest mõjutamisest: lapse ärritumisele vastakase vihaga, selle asemel, et laps maha rahustada.
Lapsed aga vajavad tuge ja toetust. Kogenud lasteaiatöötajad tunnistavad, et parim viis last maha rahustada on teha lohutada ja tunnustada. Igas lapses on väga palju head, kui vaid seda suudetakse näha. Lapsele peaks sisendama, et teda armastatakse ja ta on üks vahva tegelane vaatamata sellele, et tunded vahel üle keevad.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas külastas 3.aprillil koos Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri ja Lõuna prefekt Vallo Koppeliga Luhamaal Eesti idapiiri, et saada ülevaade ehitustööde kulgemisest.
Aasta algul valminud ehitusprojektist selgus, et piiritaristu väljaehitamine muutub esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks. Peaministri sõnul on idapiiri väljaehitamine üks viimaste aastate olulisem riiklik taristuarendus, kus järeleandmisi teha ei saa. „Eesti idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, seetõttu on projekteerimisest saati olnud tegu suure ja ambitsioonika projektiga,“ rõhutas Ratas.
Peaministri sõnul on valitsus täpsustunud investeeringuvajadusi arutanud ning otsustanud, et idapiiri taristu rajamisega tuleb edasi liikuda. „Tänu meie piirivalvurite professionaalsele tööle on illegaalsete piiriületuse arv aasta-aastalt vähenenud, kuid pidamaks kuritegevusega sammu, on oluline tõsta piirivalvamine 21. sajandi tasemele. Idapiiri väljaehitamine toob meie käsutusse radarid, sensorid ja videoseire võimekuse ning uudse tehnoloogilise lahendusena ka mehitamata lennuvahendid. Nende kõrgtehnoloogiliste süsteemide rakendamine on hädavajalik aitamaks piirivalvuritel oma tööd veelgi paremini teha,“ selgitas Ratas.
Peaministri sõnul on piiri väljaarendamine mitmeetapiline projekt, mille käigus rajatakse piiririba taristu ja ehitatakse välja tehnilised valvesüsteemid ning arendatakse ja häälestatakse vajalikud infosüsteemid. „Alanud aasta jooksul viiakse läbi maismaapiiri väljaehitamise hanked ning tuleval aastal peaksid senise kava kohaselt algama ehitustööd. Samal ajal hakatakse järk-järgult arendama tehnilist seirevõimet, mille osas on siseministeerium kaasanud partnerina Euroopa Liidu Piirivalveagentuuri (FRONTEX),“ ütles Ratas.
Peaminister tõdes, et idapiiri ehitus on keeruline ja rahamahukas. „Projekti suunamisel ja järelevalve tegemisel on juhtiv roll siseministeeriumil. Ehitusse Euroopa Liidu raha kaasamiseks on aga valitsus soovinud hinnata ka rahastuse taotlemise võimalikkust arvestades EL-i finantsperspektiivi,“ lõpetas peaminister.
Eesti Vabariigi idapiir on kokku 338,6 kilomeetrit, millest 135,6 km on maismaapiir. Valmiv idapiir on plaani kohaselt terves ulatuses kaetud tehnilise seire- ja valvevõimekusega.
