NordenBladet — Valitsus kiitis 5.aprillil toimunud istungil heaks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muudatused ning täpsustas õiguslikke aluseid, kellele ja millistel tingimustel saab omandireformi reservfondi vahenditest heastada omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut. Muu hulgas täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldab sõnaselgelt kasutada erastamisraha kirikutele toetuse maksmiseks. Seaduse eelnõu saadetakse arutamiseks Riigikogule.
„Kehtiv seadus võimaldab kasutada erastamisest laekuvat raha omandireformi negatiivsete mõjude leevendamiseks. Eelnõuga lisame võimaluse toetada omandireformi reservfondi vahenditest mahajäetud korterelamute kordategemist Eesti eri piirkondades ja hüvitada kirikutele omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut vastavalt valitsuse eelmise aasta lõpu põhimõttelisele otsusele,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Täna heakskiidetud eelnõu peaks looma õigusselguse kirikutele toetuse eraldamisel, mille puudumisele on viidanud õiguskantsler Ülle Madise. Igal juhul on riigi huvi, et omandireformi reservfondi kasutamise õigusaktid oleksid omavahel juriidilises kooskõlas.“
Eelnõu seadusena jõustumisel saab omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada kirikutele ühekordse toetuse eraldamiseks vastavalt Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku ja Eesti Apostlik-Õigeusukiriku poolt esitatud ja valitsuse poolt eelmise aasta lõpus heaks kiidetud taotlustele. Valitsus otsustas eelmise aasta lõpus eraldada omandireformi reservfondist Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule 6,75 miljonit eurot ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule 1,55 miljonit eurot sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
„Kindlasti ei ole kirikute toetuse puhul tegemist okupatsioonivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamisega,“ ütles minister. „Kavandatava seaduse muudatusega loob Eesti riik aluse toetuse andmiseks üksnes selleks, et üles näidata mõistmist kirikute suhtes okupatsioonide poolt toime pandud ülekohtu suuruse ja ulatuse osas.“
EELK ja EAÕK toetamise kõrval saab muudatuste jõustumisel omandireformi reservfondi raha kasutada omandireformi käigus tühjaks jäänud ehitise või selle osa korrashoiuks või lammutamiseks ning elanike ümberasustamiseks.
„Sellega soovib valitsus toetada riigile loovutatud kasutuseta korterite ning kahaneva rahvastikuga piirkondade tühjenevate eluruumide korda tegemist ning probleemi süsteemse lahenduse väljatöötamist,“ ütles riigihalduse minister.
Seoses omandireformi lõppemise ja erastamisraha laekumise vähenemisega piiratakse seaduses ka omandireformi reservfondist eraldatava raha kasutamise sihtotstarbeid. Eelnõu kohaselt ei saa raha eraldada enam tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamise katteks, tööhõive riiklike programmide rahastamiseks, ettevõtluse arendamiseks, erastatavatel ja erastatud objektidel keskkonnaekspertiiside teostamiseks ja looduskahjude likvideerimiseks, pensionireformi läbiviimiseks ja sellega kaasnevate finantsturu arendamisega seotud kulude katteks.
NordenBladet — Helsingi lapsevanemad mõisteti süüdi vabaduse võtmises. Nad olid toonud 2016. aasta suvel 10- ja 8-aastased poisid enda juurde koju, et välja selgitada, miks nende oma laps nuttis. Kohus mõistis selle eest lapsevanematele trahvi, kuna poisid tundsid, et nad on vangistatud ja ei pääse välja.
Süüdi mõistetud naine rääkis, et kuulis oma last korteriukse taga nutmas ja ukse taga olid 10- ja 8-aastased poisid. Ta võttis ühel poisil käest kinni ja tõi tuppa, et välja selgitada, mis juhtus. Mees võttis samal ajal teisel poisil käest kinni. Poisid tulid tuppa sisse.
Kuigi poisid olid toas sees lühikest aega, hakkasid nad nutma, kuna kartsid, et ei pääse enam välja. Kui poisid pistsid jooksu, jooksis mees neile järgi ja vedas ühte poissi tunnistaja väitel trepikojas kätt või riideid pidi enda järel.
Kohus leidis, et laste liikumisvabadus oli piiratud, mistõttu vaadeldi juhtumit kui vabaduse võtmist. Samas arvestas kohus sellega, et vabaduse võtmine kestis lühikest aega. Kuivõrd aga tegemist oli väikeste lastega, mõistis kohus naisele ja mehele karistuseks trahvi vastavalt 8 ja 12 päevamäära ulatuses.
Soomes sõltub trahvi päevamäär inimese sissetulekust.
NordenBladet — TTÜ aasta noorteadlase tiitli saanud keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna vanemteaduri, rahvusvahelise taustaga rakubioloogi Pirjo Spuuli teadustegevus on keskendunud helikobakteri (Helicobacter pylori) mõju uurimisele inimese maksas.
Helikobakteri uurimine sai alguse 80ndatel kui kaks Austraalia teadlast, Barry Marshall ja Robin Warren, selle bakteri avastasid ning tõestasid tema olulist rolli kroonilise gastriidi ja peptilise haavandi tekkel inimese maos. Tänu helikobakteri tõhusale ravile 90ndate lõpus vähenesid ka infektsioonid, mis omakorda tõi kaasa huvi languse helikobakteri uurimise vastu üldisemalt. Tänaseks on aga märgata taas teadlaste huvi kasvu Helicobacter pylori vastu, kuid mitte enam nn bakterikeskselt, vaid suunaga uurida juba bakterite koosmõju ehk mikrobioomi ning ka helikobakteri maoväliseid mõjusid.
Pirjo Spuul: „Meie uurimisgrupi fookus on helikobakteri ja maksaraku omavahelistel mõjudel, ehk me püüame mõista, milliseid maksaraku funktsioone ja rakulisi sihtmärke mõjutavad helikobakteri erinevad tüved ning kuidas tekkinud muutused võivad viia vähirakkude tekkeni“.
Kui enamus senistest teadustöödest on keskendunud helikobakteri uurimisele inimese maos, siis selle bakteri mõju maksale on seni vähe uuritud. TTÜ helikobakteri uurimisgrupi teadustöö uudsus seisnebki helikobakteri maksa kahjustavate mehhanismide analüüsis.
Juba oma järeldoktorantuuris Bordeaux ülikoolis aastal 2011 keskendus Pirjo Spuul patogeeni ja peremeesraku omavahelistele mõjudele ning eriti just signaaliradadele, mille tegevuse häirimine viib rakuskeleti (tsütoskeleti) muutusteni. Samal ajal algas ka tema koostöö Bordeaux haigla teadlastega. Ühise uurimisprojekti tulemusena selgus, et Helicobacter pylori nakkus põhjustab maksarakkudes aktiinirikaste struktuuride, invadosoomide moodustumist. Need suhteliselt vähetuntud struktuurid moodustuvad rakus vastuseks mitmetele signaalidele ja invadosoome kasutatakse rakke ümbritseva keskkonna analüüsiks ning enamasti kahjuks ka selle lagundamiseks. Uurimistöö käigus on selgunud, et erineva patogeensusega helikobakteri tüved mõjutavad maksarakke erinevalt. Seni Eestis läbiviidud teadusuuringud (peamiselt professor Heidi-Ingrid Maaroosi poolt) on näidanud, et Eestis on liikvel väga patogeensed tüved.
„Olen seadnud endale eesmärgiks oma teadustööga analüüsida helikobakterite põhjustatud vähkkasvajate tekkemehhanisme maksas. Selgitades helikobakteri rakulised sihtmärgid ning leides omakorda nende seosed muutustega just maksarakkudes, on võimalik välja töötada uudsed ravimid, millel resistentsuse tekkerisk oleks minimaalne. Hetkel kasutatakse helikobakteri eemaldamiseks kombinatoorset antibiootikumiravi (nn kolmikravi), kuid üha suuremaks probleemiks on saamas ravile allumatud, ehk resistentsed bakterid“, selgitab Pirjo Spuul.
Helikobakter on inimesega koos eksisteerinud juba aastatuhandeid. Nakatutakse enamasti lapseeas ning seepärast on hügieen nii kodus kui lasteaias/koolis väga oluline. Meie immuunsüsteem ei ole võimeline bakterit iseeneslikult eemaldama ning seega kestab ravi puudumisel nakkus kogu elu. Samas on nakatumine täiskasvanuna helikobakteriga siiski üsna vähe tõenäoline. Tänaseks on see nn „pesemata käte haigus“ tänu helikobakteri ravile ja hügieeniteadlikkusele langustrendis. Küll aga on Helikobakter pylori tunnistatud esimese astme bioloogiliseks vähitekitajaks ning soolased toidud ja suitsetamine on sealjuures riskiallikad.
Pirjo Spuul peab Eesti statistikat selles vallas siiski murettekitavaks – ligi 80% täiskasvanud Eesti elanikkonnast on nakatunud helikobakteriga (maailmas on see arv 50%). Seega on sel uurimistööl ka vägagi praktiline väljund – lisaks igapäevasele teadustööle laboris soovitakse oluliselt tõsta elanikkonna teadlikkust helikobakterist, tutvustades selle bakteri eripärasid ning võimalikke ohte.
Lisainfo: geenitehnoloogia osakonna vanemteadur Pirjo Spuul, pirjo.spuul@ttu.ee
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, mille järgi tuleb käibemaksust vabastada üksnes sellise hoonestamata maatüki võõrandamine, millele ei kavandata ehitamist. Erinevalt seni kehtinud seadusest ei rakendata maksuvabastust enam näiteks maatükkide puhul, millel pole detailplaneeringut, kuid millele siiski ehitatakse.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (556 SE) muudab ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Muudatus puudutab käibemaksukohuslasi, eelkõige maatükkide müüki ettevõtete vahel.
Kehtiva korra kohaselt käsitletakse kinnisasja võõrandamist maksuvaba käibena, välja arvatud seaduses eraldi nimetatud juhtudel. Maksuvabastust ei rakendata kehtiva korra järgi näiteks siis, kui müüakse ehitamiseks kavandatud maa-ala. Ehitamiseks kavandatud maatükk on kehtiva seaduse järgi detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.
Mõnikord ehitatakse aga ka nendele maatükkidele, millel pole detailplaneeringut. Seepärast muudetakse seadusega maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ja tuuakse sisse ehitusmaa mõiste. Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi. Eesmärk on maksustada sarnaseid objekte ühtmoodi ja saavutada parem vastavus direktiiviga. Direktiivi järgi tuleb käibemaksust vabastada üksnes sellise hoonestamata maatüki võõrandamine, millele ei kavandata ehitamist.
Peale selle arvatakse seadusega pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja teatud metalltooted: külmvormitud või -viimistletud lehtvaltstooted, näiteks profiilplekk, ning ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.
Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal. Seadusega kaotatakse nõue esitada pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade osas eraldi arve, välja arvatud juhul, kui arve esitamise ajaks ei ole käive täielikult toimunud. Muudatuse eesmärk on ettevõtjate halduskoormust vähendada.
Teise lugemise käigus tehtud muudatus on seotud sellega, et käibemaksu direktiivi kohaselt peab kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik olema käibemaksuga maksustatud. Veel muudeti seaduse jõustumise aega.
Seaduse poolt hääletas 66 ja vastu oli seitse Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:
Riigikogu majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse § 34¹ täiendamise seadusega (480 SE) laiendatakse töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele. Teise lugemise käigus viidi eelnõusse sisse muudatus, mille järgi jõustub täiendus 1. juulil.
Seaduse järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, peavad olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.
Erivedu toimub seaduse järgi tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.
Seaduse poolt hääletas 61 ja vastu oli seitse Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadusega (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) (585 SE) täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses väljaantavate dokumentide loetelu Euroopa tagasisaatmise reisidokumendiga, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist ja tagasivõtmist. Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus antakse Politsei- ja Piirivalveametile.
Seadus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1953.
Seni on riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks kasutatud soovituslikku Euroopa Liidu ühtset reisidokumenti väljasaatmiseks.
Seaduse poolt hääletas 65 ja vastu oli seitse Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg) eelnõuga (569 SE) kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Eelnõu eesmärk on digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja pikendamise kaudu muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks, samuti ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. mail. Teise lugemise käigus tehti eelnõule muudatusettepanek, mille järgi saab enne 1. maid välja antud digitaalse isikutunnistuse kehtivusaega alates 1. novembrist kauguuendamise teel kahe aasta võrra pikendada, kui dokumendil on kehtivad sertifikaadid.
Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE) võtab üle Euroopa Liidu direktiivi, millega soodustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides. Direktiivi eesmärk on täpsustada, millal ja kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hättasattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. mai.
Eelnõus täpsustatakse, et EL liikmesriigi esindamata kodanikud saavad edaspidi Eesti välisesindusest konsulaarabi Eesti kodanikega samadel tingimustel. Eelnõus määratletakse, kes on esindamata kodanik. Samuti sätestatakse, et hädasolev esindamata kodanik võib esitada konsulaarabi palve Eesti välisesindusele otse, ilma kodakondsusjärgse liikmesriigi taotluseta.
Samuti nähakse ette finantsmehhanism rahalise kohustuse hüvitamiseks teisele ELi liikmesriigile Eesti kodanikuga seotud konsulaarabi juhtumi korral. Juhul kui ELi liikmesriik annab tagatiseta rahalist abi kolmandas riigis viibivale hädasolevale Eesti kodanikule, peab hädasolija tagatiseta saadud rahalise abi Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast.
Peale direktiivist tulenevate nõuete täiendatakse konsulaarseadust kahe uue konsulaarteenusega, mida konsulaarametnikud hakkavad välisesindustes osutama isikutele, kellel on vaja taastada isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivus või kellele on vaja väljastada uued PIN-koodid.
Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatidega seotud toimingud, mida tehakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust.
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.
Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.
Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu.
Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.
Samuti nähakse ette, et ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.
Teise lugemise käigus viidi riigikaitsekomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse muudatusi, millest enamik on seotud Kaitseliidu uue vahejuhtimistasandi, maakaitseringkondade loomisega.
Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt seitsmele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees, Vabariigi Valitsuse nimetatud kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul ning ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe nõukogu liikme Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.
Seletuskirjas märgitakse, et tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.
Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati juba veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.
Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Eiki Nestor.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.
Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus vähemalt 20 protsenti. Elektrointensiivsus näitab elektrienergia osakaalu loodud lisandväärtusest. Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda Maksu- ja Tolliameti kaudu ning luba kehtib tähtajatult, eeldusel et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.
Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Eelnõus tehakse ka muid muudatusi, et tagada parem õigusselgus või lahendada praktikas tekkinud probleeme. Näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mida suitsetamistubakale.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.
NordenBladet — Soome valitsus andis täna rohelise tule Vene- ja Saksamaa vahelise Nord Stream 2 gaasijuhtme rajamiseks. Nord Stream 2 kulgeb osaliselt läbi Soome majandusvööndi. Projekt sisaldab kahe paralleelse 1200 km pikkuse gaasitoru ehitust Venemaa ja Saksamaa vahele. Soome majandusvööndis on sellest 374 kilomeetrit.
Šveitsis registreeritud Nord Stream 2 AG esitas Soome valitsusele vastava taotluse 2017. aasta septembris. Ettevõte ehitab torujuhtme ja asub hiljem seda opereerima. Uus torujuhe ehitatakse olemasoleva, 2011-2012. aastal valminud Nord Stream 1 gaasijuhtme kõrvale.
Soome valitsuse otsus on jõus 50 aastat, pärast mida peab seda uuendama.
Lisaks Soomele on luba saadud Saksamaalt ning veel on vaja load saada Rootsilt, Taanilt ja Venemaalt. Uue toru võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Kui kõik load saadakse, algab ehitus juba käesoleval aastal ja see antakse käiku 2020. aastal.
