Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: juuli 2017

Helena-Reet: Puhkus (vol 2) – RuudikĂĽla Viljandis

NordenBladet – Viljandist RuudikĂĽlla on 8 km ning kuhugi teepeale peaks jääma ka Eesti kurikuulus Ă„rma. Võib-olla mu andmed on täpse asukoha suthes valed aga ĂĽtlen ausalt, kus see täpselt asub ma sĂĽgavamalt sĂĽĂĽbida ei viitsi.

Teel Viljandi kesklinnast RuudikĂĽlla viskasime õega nalja, et läheme ööbime Ă„rma talus (Ă„rma talu kuulub ĂĽliaktiivsele Twitteri-amatsoon-säutsujale Toomas Hendrik Ilvesele, kes oli Eesti president aastatel 2006-2016 ning tänagi võib tema Twitteri kontolt välja lugeda, et ta on ediselt president, sest oma tutvustuses suunab ta lugeja president.ee lehele), tema Eestis asuva Ă„rma talu tarbeks on läbi EAS-i  ja läbi tema OĂś Ermamaa Eesti mõistes väga suuri summasid raha taodeldud ja saadud ning seda suure turismitaluna välja reklaamitud… asugu ta siis teel meie kallisse RuudikĂĽlla või kusagil mujal, aga avalikkusele avatud turismitalu seal pole ning lihtinimesel sinna asja samuti pole.

.. Ning päris ausalt kotib see mind väga vähe. Kuigi ma otseselt ja isiklikult ei tunne meie endist presidenti, on nii tema kui tema endine abikaasa Evelin jätnud mulle pigem selliste tõusikute, ülbete ning üleolevte inimeste mulje. Võimalik, et teen inimestele nüüd väga suurt ülekohut, aga see on selline kõhu-tunne, sellise suvalise mõttetu keskmise Eesti inimese kõhutunne. Hr. Ilves on kahtlemata tark ning teinud palju vajalikke samme Eesti hüvanguks ent teda saadab selline vaikiv ülbitsev ja nätsu näriv üleolek, mis toob talle pigem vaenlasi kui sõpru. Samuti tema eksabikaasa pr. Evelin Ilves oli pigem puuduliku haritusega ennast eksponeerida armastav ning pigem kergemate elukommetega naine kui tõsiselt võetav arvamusliider.  Samas hr. Ilvese uus naine jätab mulle isiklikult tunduvalt sümpaatsema ja korralikuma naise mulje. Ent mitte ühestki neist ma ei soovi tegelikult hetkel rääkida. Kaldusin teemast kõrvale. Täiesti. Ning minu eesmärk on näha positiivset, mitte negatiivset, ent ikka kaldun targutama ja nägema kõiges ainult halba ja halvimat. Millal ma küll ometi õpin oma vigadest?!

Jätkan! Viljandis, RuudikĂĽlas elas mu isapoolse vanaema vend Peeter. Seal käisime lapsena tihti ning see koht on mulle väga armas. See oli ääretult vaene ja toona veel linnast kaugel, ent vanaema rääkis alati kõike nii põnevalt, et see ĂĽmbrus tundus mulle lapsena kui imedemaa. Silgutare (täna kutsutakse seda kohta Päeva-Pilli) talust kiviviske kaugusel on naljaka nimega Koerakuse allikas – seal käisime väiksena ujumas. Täiesti jube koht – kaane täis, ent mis sa teed, suur-ilus lapsepõlvemälestus. Loodus on seal veel rikkumata, peatasime auto ning nägime, kuidas väike kitseke ĂĽle tee eksles. Samuti nägime väikest pardiperet jõel ning sõbralikku lehmakarja järgmises talus. Ma armastan loomi! Loomad teevad sĂĽdamealt soojaks, samamoodi nagu lapsed. Lastel ja loomadel on väga sarnane energia mu meelest – selline puhas, siiras, sõbralik ja armas! Silgutare on mĂĽĂĽdud ĂĽle 10-ne aasta tagasi ĂĽhele Soome naisele, kes elab Soomes ning Eestis käivab harva. Otsisime omaniku ĂĽles ning uurisime, mis plaanid tal aastate eest ostetud kohaga on. Kurb on tõdeda, et armastatud koht laguneb juba aastaid ning vanu iid-puid raiutakse igapäevaseks kĂĽttepuuks.  Koht äratab minus vanu armsaid emotsioone – ĂĽhtpidi on imelik vaadata, kuidas lähedusse kerkivad uued uhked majad ja istandused ning teistpidi, kuidas vana talukoht hääbub. Mu vanavanemad varjasid ligi 10 aastat ennast seal maja all ja metsatukas sõja eest! Majal pole suurt väärtust – vana sara, millel seinad vaevu pĂĽsti, aga need põlispuud ja põõsad, need on minu esivanemate istutatud ning kui neid langetatakse kĂĽttepuuks või jaanituleks, siis sellest on väga kahju. See aura, mis seal on, see räägib oma lugu, meie jaoks. Mina usun puude energiasse, puude juurte mälusse jne. Loodus näeb ja mäletab!

Ruudikülale tegime ringi peale ning tõttasime edasi Mustla poole.. Lubasin Holstrest, Paistust, Mustlast ja kummitustest kirjutada juba eelmises blogis aga näete, lükkus ühe blogi võrra edasi! Luban, et juba järgmises blogis!

_______________________________________________________
PS!! Koju jõudes vaatasin järgi, kus see Ärma turismitalu siis täpselt ikkagi asub.

Wikipedia info on järgmine:
Ärma talu (ka: presidendikodu) on kinnistu Viljandi maakonnas Abja vallas Veskimäe külas Abja-Paluojast mõne kilomeetri kaugusel. Talu kuulub Ilveste suguvõsale juba 1763. aastast. Kinnistu on kantud kinnistusraamatusse numbriga 145039. Kinnistul on põllu- ja metsamaad kokku 80,1 hektarit. Talu pindala on 82 hektarit. Ärma talu omanik (eeltoodud aadressiga) on president Toomas Hendrik Ilves. Ärma talu on välja renditud osaühingule Ermamaa (registrisse kantud 18.01.2005, registrinumber 11097847), mille juhatuse liige on Evelin Ilves ja kannab nimetust Ärma turismitalu. Alates 2006. aastast kasutati seda presidendi residentsina, väliskülaliste vastuvõtuks ja president Toomas Hendrik Ilvese ööbimiseks.

Ärma talu turismikompleksiks muutmine
Evelin Ilves hakkas vanast ja lagunenud taluelamisest kujundama tänapäevast majapidamist. Selleks elas ta ise mitu aastat Ärmal. Ta asutas osaühingu Ermamaa OÜ ja ettevõte võttis talukompleksi oma vara hulka. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel sai Ermamaa 13. märtsil 2006 Euroopa Liidu tõukefondist ligi 2 979 000 krooni ehk 190 392,80 eurot toetust. Projekti omafinantseering oli 50 protsenti.

Külalismaja numbritoad kandsid suurmeeste nimesid: Lennart Meri, Winston Churchill, Gustav Adolf jne. Konverentsi- ja kinosaal nimetati Euroopa Liidu asutaja Robert Schumani järgi.

2007. aasta juunis kuulutati välja turismikompleksi hinnakiri. Ärma talu oli suhteliselt kallis. Külalismaja tubade hinnad üheks ööks kahele maksnuks 1625–6900 krooni ja kõige kallim olnuks see presidendisviidis. Kogu kompleksi üürimine ööpäevaks maksnuks 25 900 krooni. Lisatasu eest saanuks pargis lõket teha (310 krooni), lemmiklooma kaasa võtta (310 krooni päevas) ja jalgratast rentida (75 krooni tunnis). Kolmveerandtunnisel ekskursioonil Ärma talu maadel saanuks osaleda 465 krooni eest ühe ekskursandi kohta. Teenuseid olnuks teisigi.

Ilveste endi sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Näiteks kui president sooviks ootamatult oma tallu sõita, tuleks kõigepealt kõik külastajad evakueerida, seejärel sooritada täiendav turvakontroll ja alles siis võiks president tallu tulla.

Probleemi lahendamiseks võttis Toomas-Hendrik Ilves sama aasta juuli lõpus Ärma talu oma abikaasa ettevõttelt Ermamaa rendile. Vastavat summat ei avalikustatud. Turismiobjektide rendileandmine pole Eestis levinud ja seetõttu ei osanud kinnisvaraasjatundjad umbkaudugi hinnata rendisumma suurusjärku.

Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma peaks olema väga suur.

Ärma talu skandaal
12. oktoobril 2016 puhkes skandaal, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas, et OÜ Ermamaa, mis sai 2006. aastal EAS-i kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 € toetust, peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EAS-i otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli üllatav, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

Asi tuli arutamisele Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ja komisjoni esimees Artur Talvik ütles meedias, et tema arvates sooviti teadlikult teha otsus Ilvese kasuks. Kuid 2012. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimeheks olnud Maria Alajõe ütles, et otsust ei mõjutatud poliitiliselt. Toomas Hendrik Ilves ütles meediale, et ta oli otsusest teadlik juba 2012. aastal, kuid ei teadnud otsuse detaile. Rahandusministeerium viis läbi auditi, mis leidis, et EAS-i otsus oli ekslik ja toetus tuleks tagastada 90% ulatuses. Lisaks leidis Rahandusministeerium, et riigil tuleks deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabikõlblikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile. EAS täitis selle nõudmise ja maksis summa ise Euroopa Liidule tagasi.

Omandiõigusega seonduv (2015)
17. aprilli 2015 anti Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteates teada, et Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese 30. aprillil 2015 jõustuva abielulahutuse kokkuleppe kohaselt jääb Ärma talu Toomas Hendrik Ilvese ainuomandisse ja on tema kui Vabariigi Presidendi ametikodu.


















 

Helena-Reet: Puhkus (vol 1) – teekond Viljandisse!

NordenBladet – Teispäeva hommikul kell 9.00 tõstsin ämbri, kastekannu ja mõned kodinad auto peale ning startisin Viljandi poole. Ă„mber ja kastekann selleks, et Paistu surnuaial veidi tööd teha. Olin ees ootavast mini-reisist väga elevil! Lapsed läksid eelneval päeval Saaremaa-vanaema juurde ning mul avanes ĂĽle pika aja aeg iseendale. Enamasti seda aega iseendale olen kasutanud ajana teistele, ajana koristamiseks, ajana super-intensiivseks tööks või mõneks muuks otstarbeks – seekord võtsin selle päriselt endale!

Teisipäeva hommik … ärkasin kell kaheksa suure pohmelliga, panin ĂĽles soomekeelse blogi, vaatasin uudishimulikult mitu laiki on tulnud mu eestikeelsele blogile sotsiaalmeedias (täiesti haige ja ennast hävitav tegevus  – nagu see midagi loeks või juurde annaks!) ning hakkasin asju pakkima. Eelmisel õhtul olin oma nö taasärkamisest nii pöördes, et läksin tähistamise ja alkoholiga liiale. Võtsin hommiku jooksul kolm aspiriini ning tõotasin, et enam kunagi ei tarbi alkoholi. Edasi läksin jääkĂĽlma dushi alla ning otsustasin, et “täna mu tuju miski ei riku”. Tõstsin arvuti kotti, siis tõstsin arvuti uuesti kotist välja. Siis tõstsin uuesti kotti ja taas välja – mõtlesin, et pean murdma seda arvuti “ees ja taga” harjumust. Arvuti jäi koju ning see oli minu jaoks väga väga suur samm! See oli minu jaoks sama paljalt ajakirja esikaanel poseerimisega – midagi täiesti uut ja ootamatut, midagi, mida ma tavaliselt ei tee või reaalselt teha ei taha. Midagi täiesti rutiinist välja. Alustasin peagi teekonda Saku-Rapla-TĂĽri-Viljandi. Tõdva Alexela tanklas võtsin autol paagi täis. Läks €31.31 täpselt (mul väike ja ökonoomne auto ning paak päris tĂĽhi polnud!) ning kukkusin uhama. Teepeal mõtlesin igasugu mõtteid, enamuse ajast tabasin end mõttelt, et olen hetkel kohutavalt õnnelik. Naeratasin oma mõtete ĂĽle kogu aeg ning mõtlesin, et tulgu või pussnuge taevast alla, minu puhkust ja pisireisi see ei sega. Olgu öeldud, et tavaliselt ma ei salli vihma kohe ĂĽldse. Ning viimasel ajal naeratan ma nii teistele kui endale väga harva kui ĂĽldse. Pigem olen selline kuri ja vastik, kelle kohta Margus kasutab väljendeid “vana”, “paks”, “kuri” ja “nõid”. Ega ma suurem asi rõõmu-allikas polegi olnud, rääkimata silma-ilust oma suure ĂĽlekaaluga. Ilma arstiks õppimata ja professionaali poolt antud diagnoositagi on täiesti selge, et olen aastaid põdenud väga sĂĽgavat depressiooni. Minu puhul väljendub see nii, et elu on kaotanud igasuguse rõõmu ning vahel tabad end mõttelt, et “lõpuks ehk hauas saab rahu”. Mind ĂĽmbritsevad kĂĽll armastavad lähedased ja sugulased, ent tihti ei suuda ma vahet teha, kas nad on “liiga armastavad” või “liiga domineerivad, kontrollivad ning ette dikteerivad, mis õige, mis vale ning mis tingimustel midagi tegema peab”.

Sõitsin ja sõitsin ning ĂĽhel hetkel olin TĂĽril. TĂĽril tervitas suur silt – “Tere tulemast kevadpealinna! Naeratage!”. Naeratasin ning mõtlesin, et on vast tore silt. Siis mõtlesin, et Marguse vennanaise vanaema elab siin, et vaat kus toreda koha peal ning et siin on igal aastal mõnusad lillelaadad ja et järgmisel aastal peaks ka neid kĂĽlastama… ning siis sõitsin juba läbi pisikese TĂĽri, kus nägin väga palju pensionäre ning tabasin ennast mõttelt, et TĂĽri on Eesti Miami Boca Raton, kuhu kogunevad vanainimesed rahulikku elu nautima. Need mõtted peas, tuiskasin edasi Viljandi poole, kus pidin õega ca 11 paiku kokku saama, et alustada enneolematut seiklust kaheksei läbi Viljandi!

Kella 11 paiku olingi Viljandis. Parkisin auto ja suundusin Amrita Cafe´sse, kus mu vanem õde mind juba ootas. Kuna ta just hiljuti oma auto maha mĂĽĂĽs ning uut pole veel ostnud, siis tuli ta Tartust bussiga. Ta on minust mõned aastad vanem (see tähendab, et ĂĽle 40-ne!) ent tänu suurele fitness-sõltuvusele näeb reaalselt minust poole saledam ja noorem välja. Bussijuht oli temalt kĂĽsinud isegi, kas ta tahab täis- või õpilaspiletit! Hehee… lahe eks?! Tellisime rohelise salati röstpeedi ja fetaga €6.20, Mancello pizza € 9.20, tee ja kohvi. KĂĽlastan alati Viljandis käies seda kohvikut, mulle seal meeldib ning saan sealt alati  positiivse stardi päevale.  Peale kohvikut vaatasime, kas läheduses mĂĽĂĽakse kusagil kummikuid, ent ei mĂĽĂĽdud. Ă•el olid uhked Ted Bakeri kummikud kaasas, sest plaanisime ju sohu, metsa ja teab kuhu minna, ent minul oli hommikul nii kõva pohmell, et tulin varbavahe-plätudega ning unustasin nii tossud kui kummikud. Ăśtleme nii, et ĂĽldse mitte minu moodi, sest tavaliselt teen ma nimekirju lausa, mida kuhugi kaasa võtan ning pakin asju nädal aega ette valmis. Olen tavaliselt väga kohusetundlik, ettenägelik ning planeerin asju väga pikalt ja põhjalikult. Seekord oli aga täiesti vastupidi. Kogu minu käitumine ja olemine oli täiesti teises äärmuses. Läheduses kummikuid ei mĂĽĂĽdud ja kauem me neid otsida ei viitsinud..  Asusime RuudikĂĽla poole teele, mõttega presidendi Ă„rma talust või talu lähedalt läbi põigata. Ă„rma nimelt peaks asuma kusagil meie lapsepõlve-suvila lähedal, ent kuna me kunagi pole sĂĽgavamat huvi selle vastu tundud, siis täpsemalt ja rohkem pole uurinud ka..

jätkub… (järgmises blogis: RuudikĂĽla, Holstre ja Mustla ning etteruttavalt kĂĽsimus lugejale: kas vanades kohtades võib kummitada? Kas te usute kummitusi? Kas vaimud on päriselt olemas?)





Peaminister Ratas Euroopa Parlamendile: Eurooplased väärivad tugevat ja lahendusi pakkuvat liitu

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas tutvustas täna (5. juuli 2017) Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmetele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise eesmärke ja fookusteemasid. Peaminister Ratas toonitas, et eurooplased soovivad ja väärivad tugevat, otsustusvõimelist ja lahendusi pakkuvat liitu.

Eesistuja üheks oluliseks ülesandeks on pidada läbirääkimisi ja otsida ühisosa ELi nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi arvamuste vahel. Peaminister Ratas märkis, et ükski eesistujariik ei saa olla edukas üksinda ning lubas teha tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga tagamaks, et kodanikud on kõigi ELi tegevuste keskmes.

Peaminister Ratas tuletas meelde, kuidas ELi liidrid on viimase aasta jooksul tegelenud Bratislavas, Maltal ja Roomas liidu probleemidele lahenduste otsimisega. „Meie ühises tegevuskavas on konkreetsete lahenduste leidmine meie kodanike kõige pakilisematele probleemidele, nagu töötus, julgeolek ja ränne, ning Euroopa kodanikele lähemale toomine.“

Peaminister Ratase sõnul keskendub Eesti eesistumise ajal just valdkondadele, kus peituvad Euroopa kasutamata võimalused või olulisemad lahendust vajavad probleemid, näiteks digi- ja kaitsekoostöö või ränne.

Peaminister Ratas avaldas lootust, et kokkuvõtteks meenutatakse Eesti eesistumist selle järgi, et Euroopa sai kriisid seljataha jätta ja taas optimistlikult tulevikku vaadata.

Enne sõnavõttu ja arutelu Euroopa rahvasaadikutega kohtus peaminister Ratas Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Mairead McGuinnessiga. Kohtumisel tutvustas peaminister Ratas Eesti e-valitsust ning erinevaid digitaalseid lahendusi, mis inimeste igapäevaelu mugavamaks muudavad. Ühiselt arutati, kuidas võiks olulisi e-teenuseid kasutada Euroopa Liidus laiemalt. Samuti vahetasid Ratas ja McGuinness mõtteid julgeoleku teemade, rändesurve leevendamise ning Euroopa tuleviku üle.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helena-Reet: NĂĽĂĽd ĂĽtlen teile midagi ootamatut..

NordenBladet – Olen nii palju töötanud, et lausa vibreerib sees – kohati on öö ja päev täiesti segamini. Viimane puhkus oli Novembris 2016 4 päeva kui viisin mitmed OHMYGOSSIP-i töötajad, koostööpartnerid ja paar bartertehingu alusel kaasautorit reisile Marokosse. Puhkuseks võib nimetada ka kolme päeva juunis kui minu hea sõber soomlanna Tuija Järvinen mind kĂĽlastas, ent ka need päevad kaldusid pooleldi tööks ning pooleldi puhkuseks.

Olen nii ĂĽle töötanud ja väsinud, et vahel fantaseerin mõttest mees maha jätta ja kusagil ĂĽksi lastega nullist alustada. Väsinuna tundub mulle, et Margus on just see, kelle tagant kõige enam koristama peab ning kelle toidu ja muud soovid kõige pretensioonikamad on. Kedagi, nagu te aru saate, peab ju sĂĽĂĽdistama.. hehe. Näiteks mind häirib meeletult see, et ta peab iga päev liha sööma, samas kui minust on saamas taimetoitlane ning võib-olla isegi vegan. Taimetoitlase ja vegani vahe minu andmetel on see, et taimetoitlane sööb muna, piimatooteid ja kala, vegan aga on loobunud kõigest loomsest. Ma ei suuda taluda loomade piinamist. Samuti ma ei suuda taluda toiduga laristamist. Meie peres on tihti nii, et kĂĽlmkapp on pungil toitu täis, kõik asjad avatakse korraga ning siis ei suudeta neid ära sĂĽĂĽa ja suur osa toitu läheb lihtsalt halvaks ja tuleb ära visata. See ajab mind meeletult marru! Tegelikult ka! Olen viimasel ajal tõenäoliselt täiesti peast segi keeranud, aga ma tunnen tugevat survet elada ĂĽhes rĂĽtmis loodusega ning kilode kaupa liha tarbimine, laristamine ning muu samalaadne (vähemalt sellistes kogustes nagu täna) loodusega ĂĽhes rĂĽtmis elamise juurde ei kuulu. Kindlasti pole ma see inimene, kes annaks lubadusi “ei iial enam”, aga mind võib lugeda nende sekka, kes pĂĽĂĽavad samm-sammult loodust ja loomi armastavamas suunas liikuda. Näiteks kui mu oma kass on haige (kassil on hääl ära), siis ma olen juba väga mures. Mure kassi pärast halvab mul isegi töövõime. Ma hoian igapäevaselt ja aastaringselt töös suuri portaale, mis toidavad sadade-tuhandete lugejate uudishimu ja infovajadust päevas ent kui mõni pereliige või kass  (kes on ka meie pereliige) on haige, siis mina olen pigem valmis lõpetama kõik töösuhted ja lepingud lõplikult kui et jätan oma pere (kaasa arvatud loomad) hooleta. Vot siis ei tule uudiseid ja punkt. Mu koostööpartnerid teavad seda ja aktsepteerivad seda, selliseid päevi on ette tulnud, ent harva.  Pean ĂĽtlema, et kui minu noorema tĂĽtre autism (mis pole kĂĽlmetushaigus) välja jätta, siis keegi polegi meie peres praktiliselt haige olnud ja minu töö-veski on jahvatanud ligi kĂĽmme aastat non-stop…  Kahjuks pole ma aastaid suutnud oma tervist, soove ja tundeid samasse ritta panna teistega, kuigi peaksin, sest viimasel ajal tunnen ennast suhteliselt nigelalt – tunne ongi selline, et oleks tarvis mõni aeg lihtsalt olla. Lihtsalt. Olla. Lihtsalt. Suvaliselt. Ilma arvutita. Puhata. Kasvõi paar päeva täiesti nii, et arvutit sisse ei lĂĽlita.

Mind võrgutab mõte kokkuhoiust ning säästlikkusest ning häirib laristav suhtumine. Kolmveerand oma elust olen teinud kõik selleks, et viimast mõttemalli teenida ning leida sõpru nende seas, kel rahapisik veres. Ning pean tunnistama, et mind on saatnud edu. Olen kogu aeg tahtnud olla see, kes saab kõik suure kaarega “pikalt” saata, sest lihtsalt saab (vabandust vulgaarse sõnakasutuse pärast). Tean, see kõlab nii nõmedalt, aga olen aus, see on olnud mu eesmärk aastaid – olla nii kõva, nii sõltumatu, et miski ei koti, et kõigest on suva, et teed seda mida tahad.  On teada tõde, et raha tuleb sinna kus teda juba on ning rikkad sõbrad ja tutvused viivad sind ka raharedelil ĂĽlespoole… ent peenike on piir seal, kus sinust saab robot ning seal, kus sinu ainus eesmärk ongi olla parem, parim, rikkam, temast rikkam, nendest rikkam, kõige rikkam, rikkaim … jne. Täna võin teile öelda, et see on olnud ajaraiskamine. Olen veetnud aega inimestega, keda suures osas ma ei hinda ega salli, olen pĂĽĂĽdnud olla meelejärele.  See raha ja rikkus pole seda väärt. Ă•nn on absoluutselt midagi muud kui raha. Sõltumatus on oluline ja vajalik, ent kõik sealt edasi juba suvaline energia raiskamine. Olen nii õnnelik, et täna seda tunnetada oskan. Samas jääb alati õhku kahtlus – kas saaksin olla täna nii enesekindel ja kindlustatud kui seda kõike varem teinud poleks?! Ei tea. Inimesed, võimalused, situatsioonid on erinevad. Eesmärgid samuti. Tean, et olen ĂĽks Skandinaavia, Ameerika ja Brasiilia loetumaid blogijaid tänu oma aastatepikkusele pĂĽhendumisele… arutan teiega seda mõtet edasi oma järgmistes postitustes… aga praegu armsad sõbrad….

…..ĂĽtlen teile midagi ootamatut… Lähen kaheks-kolmeks päevaks reisile!!!! Reisile Viljandisse koos oma õega ja olen rohkem erutatud kui pulmareisile sõites! Kõik algab peast! Naudingud, rõõm, puhkus jne! Tahan minna vanaema hauale, uidata metsades, käia pisikestes Eesti kĂĽlakestes, olla niisama. Kohtume siis kui kohtume, aga mitte enne kahte-kolme päeva! Võtan puhkuse!

PS! Super armsad ja positiivsed emotsioonid, mis saadavad kõiki Eestis elavaid inimesi pärast pĂĽhapäeval (02. juulil) toimunud laulupidu “Mina jään! , lasen teie jaoks koos fotodega valla peale oma puhkust!!

Vaata ka:
Helena-Reet: Miks ma ihkan aina enam maale?! Miks glamuur on minu silmis out ning loodus in!
NordenBladet – Vaatamata sellele, et elan täna linnast 15km eemal Murimäe külakeses, kus majad võib kahe käe sõrmedel kokku lugeda ning vaade maja ette ja maja taha on rohelevad aasad ning metsad, tuleb linn oma kära-tossu ja kiirteedega aina lähemale ning liiklus ning elukeskkond muutuvad aasta-aastalt üha elavamaks ning linnaplaneerijate silme läbi täiuslikumaks, ühtlasi aga ka saastatumaks. Mina aga kolin nii reaalsuses kui südames linnast aina kaugemale.

Helena-Reet: Juuretiseta leib, tantsupidu ja veel tarbimisĂĽhiskonnast
NordenBladet – Kirjutasin eilses blogis pikalt sellest, et hindan aina rohkem lihtsust ning loodust. Mul on tunne, et ühel hetkel praegusel kujul toimiv tarbimisühiskond kukub kokku – inimesed jäävad lihtsalt haigeks. Viimasel ajal on meedias kõvasti kõlapinda saanud Õismäe Hõberemmelgas, ent see on vaid jäämäe veepealne osa – kalkide kivilinnade ehitamine ning looduse hävitamine käib üle Eesti sellise hooga ja järjekindlusega, et varem või hiljem viib see “püüdlus” sihile ning punkt on pikaks ajaks pandud.

TEST: Kas tarbid liialt alkoholi? KĂĽsimused, mille abil probleemi tunnistada

NordenBladet — Kas oled alkoholi tarvitamise pärast mures, kuigi sa ei tunne, et oleksid alkohoolik? Kui joomine hakkab tekitama probleeme, tekivad igasugused kahtlused, kirjutatakse Mielenterveystalo veebilehel.

Allpool on loetletud küsimused, mis aitavad sul ära tunda varased märgid probleemist. Ole enda vastu aus ja vasta küsimustele, analüüsides viimaseid aegu oma elus.

1. Kas oled hommikul ärgates märganud, et ei mäleta eelmisest õhtust osasid seiku?
2. Kas oled lähedasega joomise pärast tülitsenud?
3. Kas su käed on eelmise joomingu tõttu värisenud?
4. Kas oled alkoholi tõttu tööle hiljaks jäänud või muid probleeme sellega seoses kogenud?
5. Kas oled kohe hommikul lonksu alkoholi rüübanud, et närve rahustada või pohmelli leevendada?
6. Kas oled tundnud, et ei suuda joomist enam lõpetada?
7. Kas ravid alkoholi abil ebameeldivaid emotsioone või stressi?

Kui enamikele kĂĽsimustele tuli vastuseks “jah”, tuleb joomisharjumusi muuta. Isegi, kui said vastuseks ainult ĂĽhe jaatava, oleks siiski hea idee kaaluda alkoholi tarbimise vähendamist.

Avafoto: OHMYGOSSIP (foto on illustreeriv)