NordenBladet — Lõuna-Karjalasse Imatrasse rajatakse Soome suurim, 11 000-ruutmeetrine puidust koolimaja.
Soomet on tabanud puidust koolimajade buum, kuna kivist hoonetes on probleeme niiskuse, hallituse ja siseõhuga. Puit ei seo niiskust ja on seetõttu Soome oludes tervislikum kui kivi.
NordenBladet — Veerand miljardit eurot teeninud Soome IT-firma Supercell asutaja ja juht Mikko Kodisoja investeeris brändi, mis kannab nime The other danish guy (tõlkes: Teine taani mees).
Aluspesubränd alustas tegevust juba 2016. aastal, aga sai maailmas uue hoo sisse, kui Kodisoja sinna oma raha investeeris. Kodisojal on nimelt kogemus ettevõtete arendamisest ja nende viimisest rahvusvahelisele turule, vahendab Kauppalehti.
Kodisoja ütles alukatesse investeerimis kohta, et need on jalas mugavad ja ta tahab näha veel ühte kodumaist edulugu. Kodisoja investeerimisfirma KEM Ventures on The other danish guy jaoks esimene väljastpoolt tulnud investor.
The other danish guy asutaja ja juht Tommi Lähde ütles, et ettevõte on maailmavallutuse alguses ja otsib strateegilisi partnereid, kes aitaksid laienemisele kaasa.
Kodisojal on vara suuremategi investeeringute jaoks. Maksuameti andmetel on ta teeninud viimaste aastate jooksul 250 miljonit eurot. Kaks aastat tagasi oli maksutatav tulu 42 miljonit eurot.
The other danish guy valmistab alukaid ookeanidesse jäetud vanadest kalavõrkudest ja muudest plastikjäätmetest. Ettevõte tahab saada osa maailma 20 miljardi euro suurusest alukabisnisest. Praegusel hetkel müüakse brändi juba 27 riigis ja toodangut on kiidetud välismeedias.
Ettevõte tegutseb väga kitsas segmendis: sel on vaid üks tootekategooria ja tooteid müüakse ainult interneti teel.
Lähde sõnul valmistab ettevõte ainult alukaid ja puuvill ei saanud olla lahendus, kuna selle tootmine on äärmiselt keskkonnavaenulik – veekulu ühe kilo puuvilla kohta on 10 000 liitrit. Tekstiilitööstus peab puuvilla kõrvale leidma teisi toormaterjale ning selles osas tahab Soome ettevõte olla teerajaja. Ookeanide plastiku-uputus on reaalsus ja ettevõte annab oma panuse selle vähendamiseks.
Ettevõtte tegevuse üks põhimõte on, et keskkonnasõbralikud tooted võivad olla ka jalas mugavad kanda ja stiilsed välja näha. Hea väljanägemise saladus on kanga viimistlus.
Keskendumine vaid veebikaubandusele pole samuti midagi erakordset – pesu nagunii poes jalga ei passita.
NordenBladet — Soome valitsus tahab raha kokkuhoiu eesmärgil naised kaitseväest kõrvale jätta, aga reservväelaste liit on sellele vastu. Soome kaitseminister Jussi Niinistö on teinud ettepaneku loobuda teatud ajaks naiste vabatahtlikust sõjaväeteenistusest. Nimelt säästetakse ligi neli miljonit eurot juba siis, kui naisi ühe aasta jooksul üldse väeteenistusse ei võeta.
Teine võimalus on võtta naisi sõjaväkke ainult ühes vahetuses. Siis oleks sääst kaks miljonit eurot.
Niinistö ütles, et tal pole midagi naiste vastu, aga raha on vaja kokku hoida. Plaanide kohaselt on kavas hakata kaitsekulutusi kärpima alates 2020. aastast.
Reservväelaste liit pole Niinistö selliste plaanidega nõus. Liidu aseesimehe Terhi Hakola sõnul tuleks kaitsekulutusi vähendamise asemel suurendada.
Hakola sõnul on naised saanud sõjaväeteenistuses hästi hakkama ja ka Soome kaitsevägi on seda meelt, et naised on hästi motiveeritud.
Soome parlamendi kaitsekomisjoni juht Ilkka Kanerva on samuti ettepaneku vastu. Kanerva sõnul püüab Niinistö provotseerides näidata, milleni võib kaitsekulutuste vähendamine viia.
NordenBladet — Välissoomlasi esindav organisatsioon Suomi-Seura ry (tõlkes Soome Selts) valis 2018. aasta välissoomlaseks Tartus elava kirjaniku Mika Keräneni. Selts tunnustab Keräneni eduka tegevuse eest soome keele ja kultuuri alalhoidjana maailmas.
„Sihtgrupp kirjanduses on olnud lapsed, kes ei armasta lugeda,” räägib aasta välissoomlane 2018 Mika Keränen. Ta lisab: „Tahan julgustada kõiki välismaal elavaid soomlasi rääkima oma lapsega emakeeles. See tähendab, et oma emakeelest peab hoolt kandma. Välismaal tähendabki Soome minu jaoks esmalt emakeelt ja selle kaudu Põhjamaa juuri.”
Mika Keränen on kirjutanud lasteraamatuid nii eesti kui soome keeles. Ta on üks Eesti populaarsemaid lastekirjanikke. Ta on avaldanud eesti keeles 13 raamatut ja tõlkinud soome keelde eesti lastekirjandust. Keräneni lasteraamatute järgi on vändatud seiklusfilm Supilinna Salaselts.
Mika Keränen on elanud Eestis juba 25 aastat. Tänavusel aastal anti talle Tartu linnakirjaniku tiitel. See antakse kirjanikule, kes on elavdanud Tartu kirjanduselu ja teinud Tartut tuntuks kui kirjandussõbralikku linna. Aastal 2010 valiti Keräneni raamat Peidetud hõbedane aardelaegas aasta parimaks lasteraamatuks ja sellele määrati Eesti kultuurifondi kirjandusauhind.
Mika Keränen saab Soome Seltsi tunnustuse kätte 30. mail.
Aasta välissoomlaseks on alates 1993. aastast valitud välismaal elav soomlane või soomlasest väljarändaja järeltulija, kes on edukas omal alal, arendanud soome kultuuri ja lisaks edendanud Soome ja välismaa kultuurivahetust, kaubandust või muud koostöövaldkonda. Valik võib langeda ka välissoomlaste kogukonna esindajale või välissoomlaste kogukonnale. Varem on selle auhinna saanud FinnFest USA asutaja Robert Selvala, tõlkija ja kirjanik Mirja Bolgár, rootsisoomlaste aktivist Arvi Tervalampi, sopran Karita Mattila, jalgpallur Jari Litmanen, ameerikasoomlaste esindaja Vieno Williams, Vormel-1 sõitja Mika Häkkinen, Linuxi operatsioonisüsteemi looja Linus Torvalds, ooperilaulja Matti Salminen, Euroopa ombudsman Jacob Söderman, helilooja Keija Saariaho, ajakirjanik Erkki Toivanen, dirigent ja helilooja Esa-Pekka Salonen, jäähokimängija Saku Koivu, tõlkija Richard Impola, professor Bengt Holmström, arst Leena Pasanen, ajakirjanik ja kirjanik Helena Petäistö, Euroopa Liidu majandusvolinik, Euroopa Komisjoni aseesimees Olli Rehn, tüvirakkude uurija ja professor Outi Hovatta, dirigent ja klarnetimängija Osmo Vänskä, The Simpsonite seriaali produtsent Bonita Pietila, ajakirjanik ja kirjanik Mark Levengood, ettevõtja Suvi Kauranen ja maailmas tegutsevad Soome koolid.
NordenBladet — Isiklikus transpordis on käimas suur revolutsioon. Uudistes on pidevalt juttu Google’i, Uberi ja Tesla isesõitvatest autodest. Robotbussid sõidavad juba Soome teedel. Teadlaste väitel on autojuhiluba ja auto omamine varsti ajalugu.
Kõik juhid sooviksid auto juhtimise asemel lugeda raamatut. Mootorrataste puhul on see raskem, aga sel teemal mõlgutatakse juba mõtteid, vahendab Yle.
Briti firmad AutoRD ja AD Dynamics on loonud juba BMW C1 scooteri baasil isesõitva motika. Kasutajaid loodetakse leida Kagu-Aasia suurlinnades.
Suuremad tootjad on samuti seda teed minemas. Honda esitles juba mitu aastat tagasi tsiklit, mis on võimeline omanikule järgi tulema nagu koer.
Yamaha on sellist riista kutsunud ratastega hobuseks.
Elektrimootorratas suudab end ise tasakaalus hoida tehismõistuse abil. Selliseid motikaid veel täna ega ka lähemas tulevikus poest osta ei saa. Enne peavad riistad saavutama piisava turvalisuse.
Saksa firma Bosch tõi 2014. aastal turule MSC tehnoloogia, mis tähendab motorcycle stability control – mootorratta stabiilsuskontroll. Seda tehnoloogiat kasutab juba Austria firma KTM, samuti Saksa BMW ja Itaalia Ducati.
Automaatika on mootorratastel eriti viimastel aastatel arenenud. Näiteks ABS-pidurid olid autodel juba 15 aastat tagasi, mootorratastele tulid alles möödunud aastal.
Mootorrataste mahajäämus tuleneb sellest, et neid müüakse põhiliselt arengumaadesse nagu India, Hiina, Indioneesia ja Vietnam. Teine küsimus on suhtumises – tsiklimehed ei soovi, et automaatika osa sõidumõnust ära võtab. Paljud tsiklimehed tahavad, et kõik oleks lihtne ja nad saaks ise kõike kontrollida, kuigi neil on samal ajal garaažis auto, kus kõike kontrollib automaatika.
Olukord võib siiski muutuda, sest mootorratastega juhtub palju õnnetusi, mida automaatika saaks ära hoida.
Tulevikus olukord paraneb, sest masinad hakkavad omavahel suhtlema, mis aitab õnnetusi ära hoida. BMW on jõudnud lausa niikaugele, et tulevikus pole mootorratturitel enam kiivrit vaja.
