NordenBladet — Soomes võeti esimest korda luubi alla varjupaiga taotlejatega seotud kuritegevus ning uuringu järgi fikseeriti 2016. aastal kokku 1565 varjupaiga taotlejatega seotud kuriteo episoodi. Kõige enam oli kuritegusid Iraagist ja Afganistanist tulnud immigrantidega.
Kuritegudest lõviosa, 74 protsenti olid seotud vägivallaga. Vägivallakuritegudest omakorda 46 protsenti pandi toime pagulaskeskustes ja 39 protsenti avalikes kohtades. Kõige enam esines pagulastega seotud kuritegusid Helsingis, Espoos ja Lahtis.
Viiendik kuritegudest pandi toime Soome kodanike suhtes, need olid peaasjalikult seksuaalse ahistamise, laste seksuaalse ärakasutamise ja vägistamise juhtumid. Soome kodanike suhtes pandi kuriteod toime avalikes kohtades. Pooled ohvritest olid alla 18-aastased. Seksuaalsete kuritegude puhul olid ohvrid valdaval osa juhtudest eelnevalt uimastatud.
Kahtlusalustest 95 protsenti olid mehed. Veidi enam kui pool kahtlusalustest olid 25-aastased või nooremad. 62 protsenti kahtlusalustest olid Iraagi kodanikud ja 10 protsenti Afganistani kodanikud.
Pagulaste koguarvu arvestades oli kõige enam probleeme Marokost, Alžeeriast ja Valgevenest saabunutega.
Uuringust tuli välja, et seksuaalkuritegude ohvrid olid põhiliselt alaealised. Kuriteod pandi toime pärast seda, kui alaealistele oli ostetud mõnuaineid.
Edaspidi on kavas pagulastega seotud kuritegevust jälgida iga-aastaselt.
NordenBladet — Üha rohkem soome noori jäetakse vaimse tervise probleemide pärast sõjaväeteenistusest eemale. Tänu sellele on vähenenud väeteenistuse pooleli jätnute arv.
Numbrid on murettekitavad. Aastal 2010 kutsuti Soomes sõjaväkke 34 000 noort. Neist 2032 vabastati vaimse tervise tõttu. Möödunud, 2017. aastal sai vabastuse 2501 noort, kuigi sõjaväkke kutsutuid oli vähem, 30 700, vahendab Yle.
Sõjaväest vabastatute koguhulk pole oluliselt kasvanud, küll aga on rohkem neid, kes vabastatakse vaimse tervise probleemide pärast.
Kui jätta kõrvale tsiviilteenistuse soovijad, jehoovatunnistajad ja muud seaduslikult väeteenistusest kõrvale jääjad, siis moodustavad vaimse tervise tõttu kõrvale jääjad 9 protsenti kutsututest.
Ülekaalu-taoliste „muude põhjuste” arv on seejuures sõjaväest eemale jäämisel vähenenud.
Sellised numbrid samas ei tähenda, et noormeeste vaimne tervis oleks oluliselt kehvenenud, ütles kaitsejõudude peapsühhiaater Pekka Räisänen. Nimelt on kaitsejõud kogu aeg koolitanud kutsealuste tervisekontrolli tegevaid arste ning see on hakanud tulemusi andma.
Sõjaväkke kutsumisele eelneva tervisekontrolli teeb tavaliselt omavalitsuse tervisekeskus. Sõjaväkke kutsumist puudutavatel koolitustel räägitakse, mis tüüpi inimesed on sõjaväes ohuks nii endale kui teistele. Kerge masendus või ADHD pole veel piisavad põhjused. Samas näiteks pikaajaline masendus, maniakaaldepressiivsus või kasvõi üks enesetapukatse aga juba on. Viimased on põhjused, millega inimest sõjaväkke ei võeta.
Vaimse tervise probleemid esinevad paljudel noortel, aga nende hulk pole oluliselt kasvanud. Viimased 20-30 aastat on olnud sellised, et 20-25 protsendil linnas elavatest noortest ja 10-15 protsendil maal elavatest noortest tuvastatakse vaimse tervise probleeme.
Varem oli teisiti. Sõjaväkke võeti palju vaimse tervise probleemidega noori, kuna vaimsele tervisele ei pööratud nii palju tähelepanu. Praegu on võetud eesmärgiks sõeluda kõik sõjaväkke sobimatud värbamisprotsessi käigus välja, et seda ei peaks tegema siis, kui väeteenistus on juba alanud.
See pole kellegi huvides, et inimene võetakse sõjaväkke ja siis paari nädalaga leitakse, et see on tema jaoks liiga raske koht.
Sõel näib toimivat, sest sõjaväeteenistuse pooleli jätnute arv on languses. Vaimsete probleemide tõttu jättis möödunud aastal sõjaväe pooleli 892 noort. 2013. aastal oli neid 991.
Kergete vaimsete häirete puhul võib sõjavägi olla isegi positiivne kogemus, aga see ei käi kaugeltki kõigi kohta. Sõjaväes ollakse suletud territooriumil, seal on varajane hommikune äratus ja tugev füüsiline koormus. Nõrgema närvisüsteemi puhul võib selline elumuutus probleeme süvendada.
Vaimse tervise hädade teesklemist pole kaitsejõududes peetud probleemiks. Selliseid juhtumeid on alati, mis tähendab, et sajaprotsendiliselt pole sõel kindel.
Vaimsete probleemide puhul võib inimesel olla halb kuulda, et ta sõjaväkke ei kõlba. Neile pakutakse tuge haridusministeeriumi Time Out programmi kaudu. Selle käigus suunatakse väeteenistusse kõlbmatud ning sõjaväe pooleli jätnud noored omavalitsuste noorsootöötajate hoole alla. Tähtis on, et noored ei tunneks end kõrvalejäetuna.
NordenBladet —Viimasel ajal on ilmunud ajakirjanduse ridamisi artikleid selle kohta, kuidas Lahtis on probleemid narkootikumidega ning aineid saab soovi korral tänavalt osta esimeselt vastutulijalt.
Narkoprobleemide avalikustamine on pannud Lahti linna juhid tegutsema. Linna juhtkond, politsei ja tervisetöötajad kogunevad tuleval nädalal arutama, mida saaks olukorra parandamiseks ette võtta.
Linna juhid on sunnitud tegutsema, sest kehv maine raskendab uute tulijate, ettevõtluse ja turistide linna meelitamist.
Lahti linnavalitsuse avalike suhete juht Heini Moisio tunnistab probleeme, aga tema arvates ei saa Lahtit pidada Soome narkopealinnaks. Reovee uuringute põhjal tarvitatakse Lahtis samapalju narkootikume kui teistes linnades.
Narkokuriteod vähenesid tänavu esimese nelja kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Samas on narkokuritegude arv Lahtis suurenenud aastatel 2010-2017 tervelt 71 protsenti. Kogu Soomes on kasv olnud 29 protsenti. Politsei info kohaselt on Lahti number suurem, kuna seal avastatakse suur hulk kuritegusid.
Lahti haiglas käib igapäevaselt ravi saamas paarkümmend narkomaani. See hulk on püsinud samasugune juba pikka aega. Lahti linnavalitsuse info kohaselt on linnas kogu aeg tehtud narkovastast tööd.
NordenBladet — Soome mehe leiutist kasutab nüüd kogu maailm. Panuse eest sai Soomes peaaegu tundmatu mees, tehnikadoktor Tuomo Suntola riigilt miljoni euro suuruse Millenniumi autasu.
Soome mehe leiutatud aatomkihtsadestustehnoloogia (ALD) võimaldab toota odavamaid, aga võimsamaid nutiseadmeid ja arvuteid. Juba 1970ndatel leiutatud tehnoloogia on võimaldanud tänapäeval nutitelefonide ja sotsiaalmeedia plahvatusliku arengu, vahendab Yle.
Millenniumi auhinda antakse Soomes välja üle aasta maailma suurimate tehnoloogiliste saavutuste eest. Varasemad auhinnasaajad on veebi, tüvirakkude ja päiksepatareide arendajad. Tuomo Suntola on teine soomlasest auhinnasaaja, Linus Torvalds oli esimene.
Soomes tegutseva Suntola poolt välja töötatud tehnoloogia on võimaldanud nn Moore’i seaduse, millega mikrokiipide võimsus on iga paari aasta tagant kahekordistunud, samas kui hind on langenud.
Praegu 75-aastane Suntola leiutas viisi, kuidas luua õhukest ja vastupidavat kihti ilma tipplabori tingimusteta. Suntola töötas siis 1970ndatel aastatel firma Instrumentarium teadusjuhina ning leiutas viisi – aatomkihtsadestuse, kuidas kanda pinnale õhukesi, aga vastupidavaid kihte. Tavameetodil kandes jäid kihid ebaühtlased.
Pärast esimesi katseid läks veel kaua aega, enne kui ALD tehnoloogia maailmas läbi lõi. Tuli arendada välja vastavad seadmed ning oodata, kuni pooljuhtide tehnoloogia järgi jõuab. Suntola sõnul pakuti uut tehnoloogiat pooljuhtide valmistajatele juba 1980ndatel aastatel, aga siis arvati, et vana tehnoloogia käib veel küll.
Praegu on olukord muutunud ja kõikide nutitelefonide tootmisel on kasutatud ALD tehnoloogiat. Lisaks elektroonikatööstusele kasutatakse seda tehnoloogiat näiteks hõbeehete puhul tuhmumise vältimiseks. Päiksepatareide, led lampide ja elektriautode liitiumpatareide omadusi parandatakse samuti ALD tehnoloogia abil.
Tulevikus on kavas kasutada ALD tehnoloogiat meditsiinis.
Soomes on vastavad teadmised olemas, aga tehnoloogia ise on läinud eri tehingutega Hollandi firma ASM International valdusse. ASM kontrollib praegu ligi poolt ALD tehnoloogia turgu.
NordenBladet —Pühapäeval jõustus Soomes uus auto tehnilise ülevaatuse kord, millega muutub ülevaatus harvemaks, heitgaase enam ei mõõdeta ning kulunud rehvidega auto võidakse tunnistada kasutuskõlbmatuks.
Isiklikus kasutuses olevate sõiduautode ja kaubikutega pole vaja enam nii tihti ülevaatusel käia. Kui varem tuli uue autoga ülevaatusele minna esimest korda pärast 3. aastat, teist korda pärast 5. aastat ning siis iga aasta järel, siis nüüd on esimene kord pärast 4. aastat ja sealt edasi iga 2 aasta järel. Üle 10 aasta vanuste autodega tuleb ülevaatusel käia jätkuvalt igal aastal.
Harvem ülevaatuste kord ei jõustu autode jaoks kohe, vaid pärast järgmist ülevaatust. See tähendab, et praegu alla 3 aasta vanused autod vaadatakse üle jätkuvalt 3 aasta järel. Oma auto ülevaatuse aja saab järgi vaadata liiklusturvalisusameti Trafi kodulehel.
Uue korra järgi kaob ka kindel ülevaatuse aeg. Kui varem olenes ülevaatuse aeg auto kasutuselevõtust, siis nüüd võib selle ise valida. See lihtsustab autode ostu-müüki, kuna ostja võib paluda teha ülevaatuse enne auto ostu.
Ülevaatuse keskmine hind oli möödunud aastal 43,5 eurot, millele lisandus heitgaaside mõõtmise tasu, kokku 64 eurot. Uue korra järgi läheb ülevaatus odavamaks, sest alla 10-aastastele bensiiniautodele ja Euro 6 klassi diiselautodele enam heitgaaside mõõtmist ei tehta.
Kokku võidavad Soome autoomanikud uue korra jõustumisel 24 miljonit eurot aastas. Soomes tehti möödunud aastal 2,7 miljonit ülevaatust, järgmisel aastal on neid poole miljoni võrra vähem. See tähendab, et mõned ülevaatused võidakse kinni panna ning ülevaatustes koondatakse inimesi.
Soomes on praegu üle 500 ülevaatuspunkti.
Ülevaatuste vähenemine ei tohiks autode olukorda halvemaks muuta, sest uutel autodel leitakse praegugi väga vähe vigu. Üle 10 aasta vanustest autodest ei pääse ülevaatuselt läbi ligi 40 protsenti, alla 10-aastastest autodest aga ainult 3 protsenti.
Mootorratastele jätkuvalt ülevaatust teha pole vaja, kuigi Euroopa Liidu direktiiv seda võimaldaks. Mootorrataste puhul on väga vähe õnnetusi seotud tehnilise veaga.
Uue korra kohaselt on senisest lihtsam auto ülevaatuselt tagasi saata. Näiteks ei pääse läbi, kui numbrimärgi tuli ei põle või numbrimärk on vigastatud. Suverehvide mustri sügavus ei tohi olla alla 1,6 millimeetri. Talverehvide mustri sügavus peab olema vähemalt 3 mm.
