Soome president Sauli Niinistö FT-le: Soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja mina olen soomlane

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus Briti väljaandele Financial Times, et soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas märkis Niinistö, et juba kutse NATO-sse tagab teatud julgeoleku.

President Niinistö ütles intervjuus, et tunneb muret rahvusvahelise olukorra pärast, kuna maailmas mängivad üha enam rolli tugevad riigid nagu USA, Venemaa ja Hiina ning Euroopa Liidu kui väikeste riikide liidu roll väheneb. Samuti on Niinistö mures transatlantilise liidu murenemise pärast, seda pärast USA taandumist Iraani tuumaleppest, mis murendas Lääne ühtsust ja andis Venemaale vabamad käed Euroopas tegutsemiseks.

Suhetes Venemaaga tuletas Niinistö meelde vana kasakate ütlust: mis ripakil, see ära. Ta andis mõista, et suhetes Venemaaga tuleb jääda endale kindlaks ning olla konkreetne, samas ei tohi välistada vastastikust lugupidavat suhtlemist. Soome Turu linn on siiani Peterburi sõpruslinn veel ajast, mil Vladimir Putin töötas Peterburi linnavalitsuses ja president Putin kutsub siiani Moskvasse Turu endisi linnavalitsuse töötajaid, kes on juba pikalt pensionil. See näitab, et Putin ei unusta oma sõpru, kes tema suhtes on käitunud lugupidavalt.

Soome hoiab Venemaaga samuti vana lugupidavat joont ja ei ärrita Venemaad NATO-ga. Kuigi Soomet on NATO-sse kutsutud juba aastaid, pole Soome järele andnud. Niinistö ütles, et soomlased ei poolda liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas tagab juba kutse NATO-sse teatud turvalisuse.

Venemaa on Soomele oluline ekspordipartner. Venemaa on Soome jaoks tähtsuselt 5. ekspordimaa ja aastane eksport Soomest Venemaale moodustab üle 3 miljardi euro.

Niinistö ütles, et Euroopa Liit vajaks tugevamat ühise julgeoleku lepet, suuremat solidaarsust NATO-ga ja ühist pagulaspoliitikat koos tugevama piirikontrolli ja selgemate põhimõtetega pagulaste osas. Soome üksi on vastu võtnud ligi 30 000 pagulast alates 2015. aastast.

Niinistö ei näe probleemi Brexitis ja nii nagu tõid Briti meresõitjad Soome jalgpalli, kui nad 1890. aastal Turu linnas maabusid, nii on britid pööranud Euroopas tähelepanu julgeolekule, mida vahepeal peeti enesest mõistetavaks. Niinistö ütles, et kõigele vaatamata pole Soome loobunud kohustuslikust ajateenistusest ning küsimusele, kas ollakse valmis oma kodumaad kaitsma vastas jaatavalt 75 protsenti soomlastest, erinevalt 18 protsendist sakslastest. Soomlaste motiveeritus oma kodumaad kaitsta on kõrgeim Euroopas.

Seoses Venemaa sanktsioonidega otsib Soome võimalusi, kuidas pingeid leevendada. Soome on praegu Arktika nõukogu eesistuja ning seal on lisaks Põhjamaadele ja Kanadale liikmed veel USA ja Venemaa – läbirääkimised ongi käimas. Soome näeb, et Arktika nõukogu kaudu on võimalik pingeid maha jahutada.

Arktika kohta ütleb Niinistö samas, et tegemist on tõsise probleemiga: Kui kaotame Arktika, kaotame kogu planeedi – nii lihtne see ongi.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kuusevõrsetele oleks maailmas turgu, aga Soomes ei leita 10-20 euro eest tunnis korjajaid

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on palju metsaande, mille järgi on maailmas suur nõudlus. Nii näiteks oleks turgu kuusevõrsetele, aga nende jaoks ei leita piisavalt korjajaid. Kuusevõrsed on pehmed ja neid võib niisama süüa – maitse on neil soolakas. Mõned tunnevad kuusevõrdse maitse ära siirupites ja vahuveinis, aga paljud pole neist kuulnudki, vahendab Yle.

Maailmas on kuusevõrsete järgi suur nõudlus. Ettevõtte Nordic Herbs juht Petri Koivisto sõnul saaks neid kohe müüa 45 000 kilo. Ent neid pole Soomes suudetud vaatamata nõudlusele piisavalt müüa. Peamine takistus on töötajate põud. Soomlased ei ole nõus minema metsa tööle.

Nobedamad korjajad teenivad tunnis paarkümmend eurot või isegi rohkem, aga paljud teenivad tunnis kümme eurot. Võrsete eest makstakse korjajatele viis eurot kilo eest puhtalt kätte.

Korjajate leidmiseks on tehtud sadu telefonikõnesid ning käidud koolides rääkimas, aga sellele vaatamata ei taha inimesed tulla. Koivisto tunnistab, et inimesed tahaks palgaks saada kümneid eurosid tunnis, et nad oleks nõus metsa tulema.

Praegu leitakse metsa tööle põhiliselt immigrante, sest keegi teine pole nõus tulema. Lisaks on mõned soome pensionärid. Üks võrseid korjama tulnud pensionär ütles, et tahtis ka sõpru kaasa kutsuda, aga nood rääkisid, et metsas on liiga palju sääski ja töö on liiga aeglane. Pensionär suudab korjata mitu ämbrit võrseid päevas, üks ämbritäis kaalub paar kilo. Sobiv korjamise tempo pensionärile on kaks kilo tunnis.

Pensionärid tunnistavad, et lapsena sai palju metsas käidud ning nüüdki käiakse murakaid korjamas, selle asemel et õhtuti teleka ees passida.

Pensionäride sõnul on noored metsast võõrdunud, kuigi mets pakub palju ande ja teenimisvõimalusi.

Lisaks kuusevõrsetele on maailmas suur nõudlus kaselehtede ja -mahla, kanarbikuõite, põdrakanepi, angervaksa ja naadi järele. Soomes on maailma puhtaim mets, aga selle andidest kasutatakse väga väikest osa.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome hakkab uurima soomlaste osalemist juutide tapmises sõja ajal

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome valitsus on tellinud sõltumatu arhiiviuuringu, et välja selgitada soomlaste osalemine juutide tapmises teise ilmasõja ajal. Uuritakse soome SS-meeste osalemist juutide ja tsiviilelanike tapmises aastatel 1941-1943. Uuringu viib läbi Rahvusarhiiv ja see peaks valmima novembri lõpuks. Uuringu tulemuste põhjal otsustatakse, kas asja on põhjust edasi uurida.

Uuringu initsiaator on Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff, kes pöördus 2018. aasta jaanuaris Soome presidendi Sauli Niinistö poole küsimusega Waffen SS-i Wikingi divisjonis aastatel 1941-1943 teeninud soomlaste rolli kohta juutide tapmises. Zuroffile vastati, et Soome teeb asja kohta sõltumatu ja teadusliku uuringu.

Uurimisprojekti võib kaasata väliseksperte. Töögruppi kuuluvad riigikantselei, presidendi kantselei ja Rahvusrahiivi esindajad. Töögrupi juht on riigikantselei esindaja. Uuringu maksumus on kuni 69 000 eurot.

Melatoniini müüakse uneprobleemide tõttu rohkem kui kunagi varem. Aga kellele see sobib?

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Uneprobleemide tõttu müüakse melatoniini Soomes rohkem kui kunagi varem. Tegemist on retseptivaba hormoonpreparaadiga, mida peetakse toidulisandiks ja mida võib müüa isegi toidupoes.

Melatoniini kasutatakse põhiliselt kolmel eesmärgil: ajaerinevuse ehk jetlagi leevenduseks, unerütmi taastamiseks ja magamajäämise lihtsustamiseks. Mingi eriline unerohi see tegelikult pole, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingi ülikooli uneuurija ja dotsent Tarja Stenberg seletab melatoniini ja unerohi erinevust järgmiselt: unerohud mõjutavad otseselt uinumisega seotud ajurakke, melatoniin aga on pimedusehormoon, mis eraldub organismis seoses pimeduse saabumisega. Purgist võetud melatoniin paneb niisiis aju arvama, et pimedus on tulnud ja keha hakkab valmistuma uinumiseks. Inimene väsib ära ja uni tuleb kergemini.

Inimesed, kes on kasutanud nii unerohtu kui melatoniini, räägivad, et unerohi justkui vajutab sind unne, melatoniin aga muudab su väsinuks ja keha ütleb, et peaks minema magama. Aga kui ikka und ei tule, siis melatoniinist abi pole.

Melatoniin aitab siis, kui väsimuse tunnet peale ei tule. Üks naine räägib, et tavaliselt loeb õhtuti ja ilma melatoniinita võibki lugema jääda, hommikuni välja. Melatoniiniga hakkavad kirjaread ühel hetkel silme ees virvendama ja uni tuleb peale.

Melatoniinist on abi siis, kui inimesel on unerütm ühel või teisel põhjusel sassi läinud. Neid kutsutakse kronobioloogilisteks häireteks. Sellised probleemid tekivad tavaliselt näiteks ajavahe ehk jetlagi ja vahetustega töö puhul.

Seevastu näiteks stressist või kroonilisest unetustest tingitud vaevuste puhul melatoniinist enamasti abi pole. Melatoniin inimest magama ei pane. See loob vaid une jaoks abistava väsinud tunde, kui kõik muud eeldused on olemas.

Melatoniini kohta on inimestel erinevad kogemused ja arvamused: ühed saavad abi, teised mitte. Melatoniiniga sarnase efekti annavad ka sinist valgust neelavad kollaste klaasidega prillid. Sinine valgus pärsib melatoniini eritumist, prillid aga neelavad 98 protsenti sinisest valgusest. Kui prillidest pole abi, siis võib võtta lisaks 1 mg melatoniini.

Melatoniini puhul kehtib ka reegel, et suuremast kogusest abi pole. Melatoniin annab ajule märku, et on pime, aga suurem kogus ei ütle, et on veel pimedam.

Melatoniini mõju kestab 30 minutist kuni tunnini. Kui selle aja jooksul und ei tule, siis mõju kaob.

Kronobioloogilisi häireid tuleb ette järjest suuremal osal inimestest, kuna magama minnakse hilja ja uni jääb lühikeseks. Seetõttu võib melatoniinist abi olla.

Ajaerisuste korvamiseks võetakse melatoniini kella 22-23 ajal kohaliku aja järgi 1-4 õhtut järjest. Siis saabub melatoniini mõju poole öö paiku. Ida poole reisides võib esimese tableti võtta juba lennukis ja õhtupoolikul siis, kui sihtriigis on juba öö.

Soome puhul tuleb arvestada, et Soomes peetakse melatoniini jätkuvalt ravimiks, mistõttu ei saa seda Soome tellida väljastpoolt Euroopa Liitu. Soome ülemkohus määras melatoniini USA-st tellinud mehele 2015. aastal trahvi.

Melatoniini reklaamitakse kui loodustoodet, mida ta tegelikult pole. Keha küll toodab ise melatoniini, aga purgimelatoniin on valmistatud keemiliselt. Ja see, kui keha toodab mingit hormooni, ei tähenda, et selle lisaks võtmisel ei võiks olla kõrvamõjusid.

Soome arstid ei soovita melatoniini võtta omapäi. Pole välistatud melatoniini kahjulik mõju, mistõttu seda ei soovitata anda tervetele lastele.

 

Soomes tekib kiiresti juurde uusi töökohti, tööd saavad põhiliselt vanemad inimesed

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes tekib kiiresti juurde uusi töökohti, inimeste hõivatus suureneb ja tööd saavad põhiliselt vanemad, üle 55-astased inimesed. Veel aasta tagasi poleks nii suurt hõivatuse kasvu keegi oodanud. Eriti hoogsalt on hõivatus kasvanud Soomes viimase 4-5 kuu jooksul.

Töökohtade loomisele mõjub positiivselt oodatust kiirem majanduskasv. Eksport kasvab, tarbimine suureneb ja ettevõtted investeerivad varasemast rohkem.

Töökohti luuakse väga laialt igas sektoris, mis tähendab, et kasv on ühtlane ja pole seotud teatud kindlate sektoritega. Tööd on saanud nii mehed kui naised igalt elualalt ja igas vanuserühmas. Eriti palju on tõusnud aga hõivatus 55-aastaste ja vanemate vanuserühmas.

Vanemad inimesed on parema haridusega ja tervemad, mistõttu on neid hakatud eelistama noorematele. Rootsis on olnud samasugune areng. Soomes on 55-aastaste ja vanemate hõivatus aga veel palju madalam kui Rootsis.

Kiiresti on tõusnud hõivatus ka kõige nooremas, 15-24-aastaste vanuserühmas. 25-34-aastaste vanuserühmas on hõivatuse kasv olnud väga väike.

1...414415416...604Page 415 of 604