NordenBladet — Uue HSLi mobiiliäpi abil saab Helsingis osta nüüd 30 päeva ühistranspordi mobiilipileti. Lisaks sellele on rakenduses sõiduplaanid ja reisijaid puudutavad uudised.
HSLi mobiiliäpi abil leiab kiireima sõiduvõimaluse ja ühtlasi hinna. Äpi kaudu saab kohe osta ka pileti.
Edaspidi lisandub võimalus, et äpi kaudu saab tellida püsiva pileti, mis uuendab end ise, ilma et kasutaja peaks selleks midagi eraldi tegema.
HSL-i äpp on tasuta saadaval nii iPhone’i kui Androidi telefonide jaoks. Piletite eest võib maksta nii kaardi kui mobiilimaksega. Laste jaoks on saadaval ühe korra ja 1-7 päeva piletid. Täiskasvanud saavad osta ka 30 päeva pileti.
NordenBladet — Seoses kuiva ja sooja kevadega on maasikasaak Soomes seekord varajasem ning maasikaid tuleb korraga palju. Maasikasõbrad saavad oma suud odavalt magusaks jaanipäeva paiku.
Kuivuse tõttu on maasikad tänavu tavapärasest pisemad, samas on võimalik tootjatel maasikaid kasta.
Maasikad hakkasid tänavu sooja kevade tõttu õitsema enne kui lehed suureks kasvasid. See asjaolu võib vähendada viljade suurust. Väga suurt saaki seetõttu tänavuseks ei prognoosita.
Sooja tõttu aga valmivad maasikad ühel ajal kogu Soomes, mistõttu tuleb turule korraga palju maasikaid. Saagi periood jääb lühikeseks.
Selline olukord võib tähendada seda, et maasikakasvatajad tahavad oma toodangust lahti saada kiiresti ja madala hinnaga. Tarbija saab oma suu magusaks soodsa hinnaga, aga marjad on tavapärasest pisemad.
Edela-Soomes (Varsinais-Suomi) on maasikad juba valmimas. Suurem saak tuleb terves Soomes aga jaanipäeva paiku. See on kaks nädalat varem kui tavaliselt.
NordenBladet — Kolm aastat tagasi külma kevade tõttu Soome tulemata jäänud rändlinnud on nüüd tagasi ja pesitsevad hoogsalt. Looduseasjatundja Urpo Koponeni sõnul on paljud putukatest toituvad linnud pärast mitmeaastast pausi uuesti Soome naasnud.
Soome on tagasi tulnud näiteks põõsalinnud, keda mitu aastat polnud näha. Nüüd on aga linnulaulu igal pool kuulda.
Kolm aastat tagasi jäid rändlinnud külma kevade tõttu esimest korda Soome tulemata ja pesitsesid Baltimaades ning Peterburi ümbruses. Maikuu oli siis tavapärasest sademeterohkem ja jahedam. Külm on eriti ebameeldiv lindudele, kes toituvad putukatest. Külm kevad oli ka möödunud aastal ja kaks aastat tagasi.
Linde ei tulnud Soome, sest putukaid ei olnud. Nüüd sooja ilmaga on putukaid palju. Tihased ja värvulised vajavad poegade toitmiseks just putukaid. Seemnetest ja rasvadest neile ei piisa.
Külma tõttu esines Soomes viimastel aastatel lindude massihukkumisi. Kümnest pojast jäi pesades ellu alla poole ja hukkus terveid pesakondi. Nüüd aga pole näha ühtegi surnud poega. Osa linde on nii hoogsalt pesitsemas, et munevad rohkem kui tavaliselt. Näiteks must-kärbsenäpi pesas on koguni kaheksa muna, kui tavapäraselt on neid neli kuni kuus. Lindudele meeldib soe ilm, kuna putukaid on rohkem.
Saabunud jahedam periood lindude elu enam ära ei riku. Jahedam aeg kestab kõigest nädala, nagu on prognoositud. Kui jahe periood on pikem, võib see hakata lindude elu mõjutama.
Hea aasta aga ei korva lindude arvu üldist vähenemist Soomes. Linde on kogu Euroopas poole vähem võrreldes 1950ndate aastatega. Lindude arvukuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandus. Maaparanduse tõttu on jäänud lindudele vähem pesitsuskohti. Samuti häirivad linde suured põllumajandusmasinad.
NordenBladet — Soome toll sulges salajases veebis aastaid tegutsenud narkootikumide vahendusvõrgustiku Sipulikanava. Võrgustikku pidas aastatel 2014-2017 üleval üks IT-töötaja ja selle kaudu vahendati 6 kilo amfetamiini, 12 000 ecstasy tabletti ja üle 10 kilo marihuaanat.
Veebi peeti üleval IT-töötaja töökohalt ja tema arvutitest. Sipulikanava tegutses salajase veebi Tor-keskkonnas. Veeb asutati 2014. aasta märtsis ja kõige aktiivsem aeg oli aastatel 2016-2017. Veeb suleti 2017. aasta novembris.
Tor-keskkond võimaldab veebis surfata anonüümselt jälgi jätmata. Sipulikanava oli üks suurematest Soomes narkootikume vahendavatest veebikeskkondadest. Tegemist on esimese juhtumiga Soomes, kus Tor-võrgu lehekülje ülalpidajat süüdistatakse narkootikumide vahendamises.
Sipulikanavat pidas üleval ligi 45-aastane IT-ala töötaja. Uurimisega seoses konfiskeeriti tema töökohalt seadmed, mida veebi ülalpidamiseks kasutati. Veebi ülalpidaja tööandjal polnud infot sellise tegevuse kohta.
Tolli, keskkriminaalpolitsei ja Helsingi politsei ametnikud korraldasid kahtlusaluse kodus läbiotsimise 2017. aasta oktoobri-novembri vahel. Läbiotsimisel leiti mitmeid tõendeid Sipulikanava ülalpidamise kohta, samuti väike kogus narkootilist ainet.
Toll ja keskkriminaalpolitsei panid Sipulikanava kinni 1. novembril 2017. aasta. Asi jõuab kohtusse suvel.
NordenBladet — Soome avalikkus ei saa aru, miks ehitatakse Eesti ja Soome vahele 250 miljoni euro eest Balticconnectori gaasijuhe, kui see end majanduslikult ära ei tasu. Peamine põhjus ehituseks on selles, et selle maksumusest 75 protsenti katab Euroopa Liit.
Soome ja Eesti elektrivõrgud on juba ühendatud Estlinki merekaabli abil. Nüüd rajatakse lisaks Inkoo ja Paldiski vahele 80 km pikkune gaasijuhe, kus gaas saab liikuda turuolukorrast olenevalt mõlemas suunas.
Soome poolel Inkoos on ehitus juba alanud. Nurgakivi tulevad panema Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, Eesti majandusminister Kadri Simson ja Soome energiaminister Kimmo Tiilikainen.
Soome poolel tegeleb ehitusega riigiettevõte Baltic Connector Oy ja Eestis riigi omanduses olev Elering AS. Gaasijuhe peaks valmima 2020. aasta alguses, samal ajal vabaneb Soome gaasiturg konkurentsile.
Soome-Eesti gaasijuhtme rajamise algatas Soome gaasifirma Gasum, aga siis loobus sellest, kuna see ei tasu end majanduslikult ära. Pärast seda asutas Soome valitsus eraldi ettevõtte, et projekt lõpule viia.
Häda on selles, et Soomes on gaasi tarbimine viimase 10 aastaga kaks korda kukkunud. Põhjuseks on elektri turuhinna langus, CO2 kvootide odavus, maagaasi kõrgem maksustamine ja muutused tööstustes. 250 miljonit maksev gaasijuhe ei tasuks end mingil juhul ära. See saab võimalikuks ainult tänu Euroopa Liidu panusele, mis on 75 protsenti maksmusest. Gaasijuhtme eluiga on 50 aastat.
Gaas moodustab vaid 6-8 protsenti Soome üldisest energiatarbimisest ja seda on kerge asendada näiteks raske kütteõliga.
Soome on seni tänu Venemaa lähedusele nautinud väga madalat gaasi hinda. Näiteks Poola, mis on palju suurem turg maksab Vene gaasi eest palju kõrgemat hinda.
Pärast Eesti-Soome gaasijuhtme valmimist on võimalik, et Nord Streami kaudu Saksamaale jõudev Vene gaas tuleb Poola ja Baltimaade kaudu ka Soome. Gaasijuhtme puhul on tegemist eelkõige poliitilise ettevõtmisega, mis on otsapidi seotud nii välis-, kaitse kui sõjapoliitikaga.
