NordenBladet — Kolm aastat tagasi kĂŒlma kevade tĂ”ttu Soome tulemata jÀÀnud rĂ€ndlinnud on nĂŒĂŒd tagasi ja pesitsevad hoogsalt. Looduseasjatundja Urpo Koponeni sĂ”nul on paljud putukatest toituvad linnud pĂ€rast mitmeaastast pausi uuesti Soome naasnud.

Soome on tagasi tulnud nĂ€iteks pÔÔsalinnud, keda mitu aastat polnud nĂ€ha. NĂŒĂŒd on aga linnulaulu igal pool kuulda.

Kolm aastat tagasi jĂ€id rĂ€ndlinnud kĂŒlma kevade tĂ”ttu esimest korda Soome tulemata ja pesitsesid Baltimaades ning Peterburi ĂŒmbruses. Maikuu oli siis tavapĂ€rasest sademeterohkem ja jahedam. KĂŒlm on eriti ebameeldiv lindudele, kes toituvad putukatest. KĂŒlm kevad oli ka möödunud aastal ja kaks aastat tagasi.

Linde ei tulnud Soome, sest putukaid ei olnud. NĂŒĂŒd sooja ilmaga on putukaid palju. Tihased ja vĂ€rvulised vajavad poegade toitmiseks just putukaid. Seemnetest ja rasvadest neile ei piisa.

KĂŒlma tĂ”ttu esines Soomes viimastel aastatel lindude massihukkumisi. KĂŒmnest pojast jĂ€i pesades ellu alla poole ja hukkus terveid pesakondi. NĂŒĂŒd aga pole nĂ€ha ĂŒhtegi surnud poega. Osa linde on nii hoogsalt pesitsemas, et munevad rohkem kui tavaliselt. NĂ€iteks must-kĂ€rbsenĂ€pi pesas on koguni kaheksa muna, kui tavapĂ€raselt on neid neli kuni kuus. Lindudele meeldib soe ilm, kuna putukaid on rohkem.

Saabunud jahedam periood lindude elu enam Àra ei riku. Jahedam aeg kestab kÔigest nÀdala, nagu on prognoositud. Kui jahe periood on pikem, vÔib see hakata lindude elu mÔjutama.

Hea aasta aga ei korva lindude arvu ĂŒldist vĂ€henemist Soomes. Linde on kogu Euroopas poole vĂ€hem vĂ”rreldes 1950ndate aastatega. Lindude arvukuse vĂ€henemise pĂ”hjus on intensiivne pĂ”llumajandus. Maaparanduse tĂ”ttu on jÀÀnud lindudele vĂ€hem pesitsuskohti. Samuti hĂ€irivad linde suured pĂ”llumajandusmasinad.