NordenBladet — Esimene Soome investeerimisfond anti pool aastat tagasi tehismõistuse valitseda. Poole aastaga on saja euro tootlus olnud üks euro. Miks nii vähe? Masin põhjust ei seleta. Soome S-Pankkile kuuluv fondivalitseja FIM andis möödunud aasta novembris esimese fondi tehismõistuse hallata. FIM võttis ühe fondidest, nimetas selle ümber ja andis tehismõistusele, vahendab Yle.

Tehismõistuse tarnisid Saksa varahaldusfirma Acatis ja Šveitsi tehnoloogiafirma Nnaisense. Acatise portfellihalduri Kevin Endleri väitel on tehismõistus inimesest üle.

Endleri väitel suudab inimene küll pidevalt juurde õppida ja õpitud teadmisi kasutada, aga ei suuda võtta arvesse kõiki asjaolusid. Suuri andmemasse jällegi juhitakse kitsalt paika pandud raamides, mis ei õpi midagi juurde. Tehismõistus suudab kasutada ära mõlema pooli häid omadusi, aga vältida nende nõrkusi. Tehismõistus suudab arvestada kõiki asjaolusid ja pidevalt areneda.

Acatise välja töötatud investeerimismasin jälgib pidevalt ligi 4000 rahvusvahelist suurettevõtet, mis avaldavad tulemusi neli korda aastas. Igast aruandest eraldab masin ligi tuhat numbrit ja otsib seaduspärasusi, mis prognoosivad edu tulevikus. Võrdlusandmeid on masinal mitme aastakümne jagu.

Paljud usuvad, et masin suudab tuhandete hulgast välja valida edukad ettevõtted. Poole aastaga on FIM Tekoäly kogunud 1600 investorit. Fondi maht on kolmekordistunud 36 miljoni euroni.

Esimese poole aasta tulemus on olnud aga küllalt tagasihoidlik. Kui võrdlusindeks kerkis 3,9 protsenti, siis tehismõistusel põhineva fondi väärtus ainult 1,2 protsenti. See tähendab, et pool aastat tagasi fondi pandud sada eurot on tagasi tootnud veidi üle ühe euro. Võrdlusindeks on sama ajaga tootnud ligi 4 eurot. Ehk teisisõnu: investor oleks olnud palju edukam, kui tehismõistus poleks otsinud investeerimisvõimalusi tuhandete ettevõtete hulgast, vaid oleks keskendunud väiksele osale ettevõtetest.

FIMi investeerimisjuht Eelis Hein ütles, et pool aastat on liiga lühike aeg kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Ootuste kohaselt peaks tehismõistus suutma indeksifonde lüüa keskmiselt 3 protsendiga aastas. See ootus pole võetud varrukast: nimelt on antud tehismõistusele varasemaid andmeid ja vaadatud, kui hästi osati prognoosida turu liikumist.

Poole aastaga tegi tehismõistus fondis tõelise suurpuhastuse – müüs enamiku aktsiatest. Varem oli fondis suur osa USA aktsiatel, nüüd aga usub fond rohkem Euroopa ettevõtteid. 50 ettevõtte hulgas jätkab ka üks Soome firma – metsatööstuse hiid UPM-Kymmene.

Nii nagu inimese aju, on ka tehismõistus üks must kast, mis ei suuda seletada kõike oma tegevust. Ta kasutab lihtsalt kogu saadaolevat infot. Siiski käitub tehismõistus rohkem nagu ettevaatlik investor, kes väldib turu tippe. Nii näiteks pole tehismõistus ostnud Facebooki, Google’i, Amazoni ja Netflixi-suguseid trendiaktsiaid. See on mõjutanud ka fondi tootlust.

NordenBladet — Laste (sündinud 1998. ja 2001. aastal) vanemad mõisteti süüdi laste väärkohtlemises, kuna nad olid karistanud lapsi väga julmal moel, mistõttu oli pärsitud laste eakohane areng.

Kuriteod pandi toime aastatel 2002-2011. Vanemad tutisasid lapsi ja rebisid neid juustest. Nad lõid rusika või käega lapsi näkku ja mujale. Vanemad olid 1998. aastal sündinud lapse kätt tugevasti pigistanud. Last hoiti näljas ning alatoitumuses.

Vanemad ajasid 1998. aastal sündinud lapse pikaks ajaks toast välja. Ta pandi pikaks ajaks esikusse seisma.

Lapsi toideti nagu väikelapsi isegi siis, kui nad olid kooliealised. 2001. aastal sündinud kannatanu ei osanud kooli minnes veel toitu närida. Vanemat last pesti kombel, mis ei olnud tema vanusele kohane. Lapsi ei lastud iseseisvalt tualetti ja neil kasutati kooliealisena veel mähkmeid.

Lapsi ei lubatud vahetevahel kooli ning neil ei lastud olla koos naabrite ja sugulastega, rääkimata sõpradest.

Kohus mõistis 1965. aastal sündinud isa ja 1964. aastal sündinud ema süüdi laste väärkohtlemises ja neile määrati pooleteise aasta pikkune tingimisi vanglakaristus. Lisaks tuleb neil tasuda 34 000 eurot kahjuhüvitist lastele ja õigusabikulud summas 22 000 eurot.

Kohtuistung kuulutati salajaseks. Asja arutati Lapi kohtus märtsikuus suletud uste taga, otsus tehti teatavaks 18. mail. Kohtuotsus pole veel jõustunud.

NordenBladet — Euroopas läbi viidud uuring näitab, et valdav osa soomlastest peab islamiusku vastuolus olevaks soome kultuuri ja väärtustega. Euroopa suurim usurühmitus on aga ristitud, kes ei usu jumalat ega käi kirikus, näitab Pew keskuse värske uuring. Soomlastest selge enamus, 62 protsenti leiab, et islam on vastuolus nende kultuuri ja tõekspidamistega, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomlastest paljudel on raskusi isegi sellega, et taluda islamiusulisi oma peres või naabruses. 66 protsenti soomlastest oleks nõus islamiusulisega oma peres, samas kui juuti taluks oma peres 82 protsenti soomlastest.

Naabrina taluks islamiusulist 83 protsenti soomlastest, juuti 93 protsenti soomlastest.

Lääne-Euroopa riikides läbi viidud uuringust selgus, et soomlased on islamiusuliste vastu kõige tõrksamad. Kaks kolmandikku soomlastest leiab, et islam on vastuolus nende kultuuriga, samas kui näiteks Prantsusmaal ja Rootsis leiab seda vaid üks kolmandik.

Kokku 24 599 inimest hõlmanud uuring viidi läbi möödunud suvel, aga selle tulemused tehti teatavaks alles nüüd teisipäeval.

Uuringu põhiline järeldus on see, et mida tugevam on ristiusk, seda tõrjuvamalt suhtutakse teistesse uskudesse ja migratsiooni. Usklikud inimesed on ühtlasi rahvusmeelsemad.

Uuringust tuli välja ka see, et Euroopa suurima usurühmituse moodustavad ristitud inimesed, kes kirikus ei käi ja jumalat ei usu. Näiteks Soomes peab end kristlasteks 71 protsenti inimestest, aga ainult neljandik usub jumalat ja vaid 9 protsenti käib kirikus vähemalt korra kuus. Kõige rohkem on vähemalt korra kuus kirikus käijaid Itaalias – 40 protsenti ja Portugalis – 35 protsenti.