NordenBladet — Kui varem elasid hundid Soomes põhiliselt idapoolses piirivööndis, siis nüüd on nad liikunud lääne poole. Märtsikuus oli Lääne-Soomes 70 protsenti kõigist Soome huntidest, selgub loodusvarakeskuse Luke värskest uuringust. See tähendab, et Lääne-Soomes oli märtsikuus 16 karja, kokku 108-122 hunti.

Suurim muutus on toimunud Pohjanmaal, kus huntide arv on kahekordistunud. Ida-Soomes elab kokku 9 karja, kellest 5 elavad mõlemal pool piiri.

Kokku elab Soomes märtsikuu andmetel 165-190 hunti. Karju on kokku 19, möödunud aastal oli karjade arv 14.

Huntide siirdumist idast läände seletatakse sellega, et kõik lääne poole liikunud hundid said 2017. aastal järglasi, lisaks on läänes toidulaud rikkalikum.

Huntide arv kasvab suve hakul veelgi, sest pojad sünnivad aprillis-mais. Keskmiselt on esimest korda poegival emahundil 3,7 kutsikat, vanematel veidi vähem.

Soome asjatundjate väitel on huntide arvukuse tõus hea, sest see hoiab kontrolli all teiste loomade, näiteks kährikute ja rebaste arvu. Nüüd oleks hea, kui õpitaks koos huntidega elama, sest varem on nii kõrgele tõusnud huntide arv kohe küttimise abil alla toodud.

Hunt on väga liikuv loom, ta võib läbida päevas kümneid kilomeetreid. Üks ja sama hunt võib päeva jooksul jätta palju jälgi laiale territooriumile. Nii võib jääda mulje, et hunte on igal pool.

Soome maa- ja metsamajandusministeeriumi soov on, et Soomes elaks püsivalt vähemalt 25 karja.

NordenBladet — Soomes oli omapärane juhtum, kus maksuamet saatis Helsingi ettevõtjale 0-eurose arve. Selle maksmata jätmise eest aga potsatas postkasti inkassonõue 30,10 euro ulatuses.

Helsingi mees Juha Natunen teatas aastavahetusel, et loobub käibemaksukohustusest. Tal oli küll registreeritud ettevõte (FIE), aga sel puudus tegevus. Midagi läks aga valesti, kui maksuamet saatis talle kevadel 0-eurose arve, vahendab Taloussanomat.

Kuivõrd arve oli 0 eurot, jättis mees selle tähelepanuta. Pärast seda aga saabus maksuametist inkassonõue summas 30 eurot.

Natunen on nüüd hämmingus, millest see 0-eurone arve üldse tuli. Ta polnud ise kellelegi arveid esitanud. Ostu- ja müügitehinguid ei olnud. Arvel puudus igasugune põhjendus, rääkimata pärast seda saabunud 30-eurosest nõudest.

Mees võttis ühendust maksuametiga ja sealt arvati, et mehe taotlus käibemaksukohustusest loobumise kohta polnud arvesse läinud. Mehel paluti teha uus taotlus ja sellega pidi asi olema lõppenud.

Natunen tegi nii nagu talle maksuametist öeldi, aga pärast seda hakkas tulema kirju maksmata arvete pärast.

Mees võttis uuesti ühendust maksuametiga ja ütles, et oli teinud juba teise taotluse. Tal polnud mingit alust maksta 0-eurose arve eest 30 eurot.

Maksuameti seletus oli järgmine: kuivõrd esimene taotlus ei läinud arvesse, polnud Natunen seda tegelikult teinud. Sellega põhjendati viivistasu, kuna hilisem taotlus oli juba hilinenud.

Maksuameti esindaja Heini Salovaara ütles, et maksuamet üksikjuhtumeid ei kommenteeri. Kliendil on aga õigus esitada asja kohta kaebus.

Natunen aga leiab, et tal pole muud võimalust, kui maksta ära see 30 eurot ja lisaks veel 10 senti intressi. Ta lisab, et tegi taotluse õigeaegselt, aga maksuametil pole selle kohta mingit jälge. Tulevikus peab ta vajalikuks kõik oma tegevused e-maksuametis salvestada ja teha kõigest ekraanitõmmised. tema väitel on ebaõiglane, et ta peab maksma vea eest süsteemis.