NordenBladet —Et rahuldada üha suurenevat vajadust IT-töötajate järele avab Helsingi ülikool võimaluse kõigil tasuta infotehnoloogiat õppida. Vähemalt esimene aasta on kõigile tasuta ja selle käigus antakse põhiteadmised, edasi on võimalik soovijatel õpinguid jätkata. Prooviperiood algab sügisel ja see kestab 2020. aastani. Põhjuseks on üha suurenev puudus IT-spetsialistide järele, vahendab Helsingin Sanomat.
Suurem osa õpingutest toimub interneti teel nn mooc-kursusena. Seal võib korraga õppida mitu tuhat inimest. Tasuta kursustele on registreerunud juba 70 000 inimest.
Lisaks hakkavad mitmed Soome kõrgkoolid korraldama sügisest IT-valdkonna kiirkursusi. Selle põhjuseks on asjaolu, et tööjõupuuduses vaevlev Soome IT-tööstus vajab töötajaid kohe ja kiiresti.
Ühtlasi pakutakse parematele õpilastele õpinguid ülikoolis jätkata. Edukuse mõõdupuuks on 60 ainepunkti. See vastab ühele aastale õpingutele. Selline võimalus on olnud ka varem, aga see on kallis: ühe ainepunkti hind on 15 eurot ja 60 ainepunkti maksab ligi tuhat eurot.
Lõuna- ja Kesk-Euroopa ülikoolides on üsna tavaline, et esimene aasta on kõigile tasuta ja selle jooksul vaadatakse, kes jätkavad õpinguid ja kes mitte.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Hiinlased ostavad üles Euroopa edukamaid ettevõtteid sellise hooga, et see tekitab juba hirmu näiteks Saksamaal, kuhu hiinlased on palju investeerinud. Hiinlased haistavad edu ja armastavad tehnoloogiat. Hiinlaste raha on uues Saksa pangas N26, millel pole kontoreid ja mis tegutseb ainult internetis ning mobiiliseadmetes. Enamus neid seadmeid on Hiinas tehtud.
N26 panga soov on haarata Euroopas 10-protsendiline turuosa. See tähendab Soomes sadu tuhandeid kliente. N26 pangal on Soomes eelis, kuna turgu valitsevad paar suurt tavapärast panka, mistõttu digiteenuste areng on väga aeglane, vahendab Yle.
N26 tegutseb aga ainult veebis ja mobiiliäpi kaudu ning pangakonto avatakse Skype’i vestluse teel. Selle eeskujud pole mitte Saksa suurpangad Deutsche Bank ja Commerzbank, vaid pigem Spotify ja Uber. Viimased on muutnud täielikult muusika- ja taksoturgu.
Saksamaale oli kõige otstarbekam luua täiesti uus pank, mis sai tegevusloa 2016. aastal. Samal aastal laienes pank Soome turule. Praegu on N26 üks Euroopa kiiremini kasvavatest pankadest. Järgnevalt on kavas laieneda USA-sse ja Suurbritanniasse.
Märtsikuus oli N26 panga järjekordne aktsiemissioon ja selles oli üks suurematest investoritest Hiina interneti valdkonna gigant Tencent. Täpseid Hiinast tulnud summasid pank ei avalikusta.
Tencent on Aasia kõige suurema turuväärtusega ettevõte, mis on börsil noteeritud koos Apple’i, Google’i emaettevõtte Alphabeti ja Microsoftiga. Selle toodete hulgas on näiteks suhtlusteenus WeChat, millel on Hiinas umbes miljard aktiivset kasutajat. Sama ettevõte ostis Soomes 2016. aastal Supercellis 84-protsendilise osaluse. tehingu väärtus oli ligi 8 miljardit eurot. Hiina raha tuleb müginal Euroopa edukamatesse ettevõtetesse.
Hiina investeeringud Euroopasse on mühinal kasvanud. Näiteks 2016. aastal oli investeeringute maht 35,9 miljardit eurot, veel 2009. aastal oli summa ainult kaks miljardit. Euroopas liigub nii Hiina riigiettevõtete raha kui erakapital. Euroopa investeeringud Hiinasse on ainult 7 miljardi euro ringis aastas.
Hiina investeeringute kasv 2010ndatel aastatel on seotud Hiina majanduse arenguga, aga mitte ainult. Hiinat valitsev kommunistlik partei utsitab Hiina ettevõtteid investeerima välismaale. Hiinas on tugev keskvõim, mille mõju majandusele on väga suur. Praeguse presidendi Xi Jinpingi ajal teostab Hiina oma võimu ka majanduse kaudu. Samamoodi saab Hiina piirata investeeringuid poliitilisel teel.
Euroopas huvitab Hiinat põhiliselt infotehnoloogia. Hiinal on Euroopaga suured plaanid. See tuleb välja investeeringutest Euroopa tehnoloogiafirmadesse. Hiina ise on teinud läbi väga kiire arengu: veel mõni aeg tagasi polnud enamusel hiinlastest pangakontotki, aga nüüd tehakse tehinguid mobiili kaudu. Hiinlased on õpetanud eurooplasigi kasutama oma makseteenuseid, näiteks Lapimaal võeti Hiina turistide teenindamiseks kasutusele Alipay.
Aastal 2015 esitles Hiina uut programmi Made in China 2025, mille kohaselt muutub Hiina kõrgtehnoloogiliseks superriigiks. Hiina ei taha enam olla odava tootmise maa, seetõttu ostetakse üles tehnoloogiat kogu maailmast. Hiina eesmärk on olla nutitehnoloogia eestvedaja terves maailmas. Eeskuju on võetus Saksa samalaadsest programmist Industrie 4.0.
Hiina tahab saada Saksamaaks ja minna mööda. Seetõttu ostavadki hiinlased Euroopas kokku tipptehnoloogiat ja teadmisi. Euroopas võeti Hiina raha algul avasüli vastu, kuna 2008. aasta majanduskriis andis Euroopale valusa hoobi ja kõik investeeringud olid teretulnud. Näiteks Rootsi autotootja Volvo tõusis jalule pärast seda, kui selle ostis ära Hiina autotootja Geely.
Hiina raha toetab uusi Euroopa ettevõtteid, näiteks N26 panga üks investoritest on Hongkongi miljardär Li Ka-Shing.
Viimasel ajal aga tekitavad Hiina investeeringud hirmu, eriti Saksamaal. Saksalased kardavad, et hiinlased ei vaja enam mõne aja pärast Saka tehnoloogiat ja Made in Germany asendub varsti Made in China-ga.
Näiteks 2017. aasta aprillis külastas Saksamaa kantsler Angela Merkel Hannoveri messil robootikaettevõtet Kuka, mis oli veel aasta varem Saksamaa au ja uhkus. Ent 2016. aasta ostis selle ettevõtte üles Hiina ettevõte Midea 4,5 miljardi euro eest.
Saksa ajakirja Der Spiegeli väitel on Hiina tulekut arutatud juba Saksa valitsuse istungil. Hiina raha kujutab riski tervele Euroopa Liidule.
Paljudel Euroopa maadel pole Hiina raha vastu midagi. Näiteks Lõuna-Euroopas võetakse Hiina raha meelsasti vastu, kuna majanduslik olukord on kehv. Põhja-Euroopa maad, kaasa arvatud Soome on vaba majanduse poolt.
Soome on Hiinlased investeerinud kõvasti. Lisaks Supercellile veel autotootja Valmet Automotive ja elektriautode akude lahendused. Huawei on loonud oma teise arenduskeskuse Soome. Sunshine Kaid on Kemi rafineerimistehase omanik.
Erinevalt aga Saksa- ja Prantsusmaast pole Hiina investeeringud tekitanud Soomes vastuseisu. Soome ei poolda Hiina investeeringute piiramist Euroopa Liidus.
Hiina investeeringud pole Soomes ka kuigi märkimisväärsed: Hiinat edestavad Rootsi, Suurbritannia, USA, Taani ja Norra.
Saksamaal tekkis paanika pärast seda, kui 2016. aastal kerkis Hiina investeeringute maht kümme korda. Samal ajal Euroopa investeeringud Hiinasse vähenevad.
Soomes on räägitud Hiina eelistest, kuna Hiina saab tänu investeeringutele Euroopas vabalt kaubelda, aga Hiina enda turg on kiivalt kaitstud. See võib anda Hiina ettevõtetele konkurentsieelise. Hiina raha aga ei peeta Soomes probleemseks.
Euroopa ettevõtetes on Hiina investeeringud ühed paljudest. Näiteks saksa N26 panka on lisaks hiinlastele investeerinud ka Lääne ettevõtted nagu Saksa kindlustusfirma Allianz ja üks Facebooki algsetest investoritest Peter Thiel. N26 panga põhiomanikud on jätkuvalt saksa noormehed Valentin Stalf ja Maximilian Tayenthal. Hiinlased pole vaatamata osalusele kuidagi ettevõtte tegevusse sekkunud.
NordenBladet —Kuigi Soomes on viimased kaks aastat lubatud, et soomlased saavada hakata Eestist ostma 2018. aasta suvel odavaid retseptiravimeid ja kasutada selleks digiretsepti, ei õnnestu see asi veel niipea. Nimelt ei tööta Eesti ja Soome vaheline digiretsepti projekt, mida on reklaamitud kui kahe riigi omavahelist projekti, aga mis tegelikkuses on laiem üle-Euroopaline projekt, milles osaleb 17 liikmesmaad, vahendab Iltalehti.
Digiretsepti Euroopa projekti juhib liikmesmaade vaheline töögrupp eHealth Network, mille pikem eesmärk pole mitte ainult digiretsept, vaid raviteenuste andmebaaside ühendamine.
Kõige kaugemale on digiretsepti projektiga arenenud Soome, Eesti, Portugal ja Horvaatia, aga ka Kreeka ja Küpros. Digiretsepti kasutuselevõttu takistab see, et eHealth Network koguneb harva ja järgmine kohtumine on novembrikuus. Seetõttu saab Soome retsepti Eesti apteekides kasutada kõige varem aasta lõpus, aga tõenäoliselt veelgi hiljem.
Kõik vajalik seadusandlus digiretseptide ristkasutamiseks on olemas, nüüd on vaja veel vaid otsust Euroopa Liidu tasemel. Soome ja Eesti lootsid, et saavad maikuu kohtumisel eriloa hakata digiretsepti kahes riigis kasutama kohe, aga see ei läinud läbi.
Tulevikus saab Soomes välja kirjutatud digiretsepti kasutada kõikides nendes riikides, mis on projektiga liitunud. Samuti saab inimene teises riigis Kelalt samasuguse hüvitise nagu ta saaks kodus, aga seda mitte otse apteegis, vaid hiljem Kelalt taotledes.
eHealth Networki eesmärk on, et digiretsepti saaks kasutada projektis osalevates maades 2021. aastaks. Rootsis on asjad kulgenud aeglasemalt ja seal tahetakse projekt teostada 2019. või 2020. aastal. Eesti on võtnud eesmärgiks, et Eesti digiretseptiga saaks osta Soomest ravimeid juba sel suvel.
Kuigi soomlased on saanud paber-retseptiga osta Eesti apteekidest ravimeid juba varem, on mõned pidanud pettuma, sest osa retseptiravimeid on Eestis kallimad kui Soomes. Nii näiteks on Eestis kallimad mõned vererõhu- ja põletikurohud.
Soome turistidele valmistab meelehärmi ka asjaolu, et nende jaoks tuttav Yliopiston Apteekki lõpetas aasta algul Eestis tegevuse ja müüb ära kõik 13 apteeki. Eesti apteekide retseptiravimite hindu saab vaadata Apteegiinfo veebist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Ligi kümme aastat tagasi otsustas Soome valitsus, et iga soomlane väärib oma kodu. Nüüd ollakse eesmärgile üsna lähedal.
Aastal 2007 kutsus toonane eluasememinister Jan Vapaavuori kokku neli meest asja lahendama: piirkop Eero Huovinen, Helsingi sotsiaalvaldkonna juht Paavo Voutilainen, Y-sihtasutuse juht Hannu Puttonen ja aktivist Ilkka Taipale. Grupi sekretär oli Juha Kaakinen, kes praegu juhib Y-sihtasutust. Tegevuse eelduseks oli asjaolu, et iga inimene väärib eluaset, vahendab Yle.
Soome mudel kodutuse vähendamiseks äratab nüüd huvi üle kogu maailma. Juha Kaakinen on käinud asjast rääkimas Prantsusmaal, Suurbritannias, Iirimaal, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis. Ees ootavad Austraalia ja Kanada. Iga nädal käivad Soomes delegatsioonid, et tutvuda Soome kogemusega kodutuse kaotamisel.
Soome kodutuse lahendamise aluspõhimõte on see, et iga inimene väärib eluaset ja algul otsitaksegi inimesele kodu, alles siis hakatakse lahendama muid probleeme. Aastatel 2008-2017 vähenes Soomes pikaajaline kodutus 40 protsenti. Pikaajaline kodutu on see, kel pole olnud kindlat eluaset üle aasta või korduvalt kolme aasta jooksul. Kodutule kodu leidmine säästab aastas 15 000 eurot muude kulude arvelt.
Kodutuse lahendamiseks pidi olema piisavalt kortereid. Neid osteti ja ehitati juurde. Korteritest tehti kodud, kus on võimalik püsivalt elada.
Kulud jagati riigi ja omavalitsuste vahel võrdselt. Projekti toetasid eluasemete rahastus- ja arenduskeskus ARA, pangaautomaatide ühendus ning sotsiaal- ja terviseministeerium. Kokku olid kulud 270 miljonit eurot, millest põhiosa kulus korterite ehitamiseks ja soetamiseks.
Projekti käigus loobuti ühiselamutest. Need ehitati ümber korteriteks, et keegi ei peaks elama ühiselamus. Helsingi Alppikatu ühiselamu 250 voodikohta muudeti 81 korteriks. 3500 kodutut said omale kodu. Neist 80 protsenti on suutnud hakkama saada. Kuidas oli see võimalik?
Saladus peitub selles, et kõiki kodutuid vaadati ühtemoodi ja kelleltki põhjuseid ei küsitud. Lihtsalt anti inimestele korter, mis taastab inimese eneseväärikuse ja suurendab võimet oma eluga hakkama saada. Paljud magasid algul omas kodus põrandal, sest voodi tundus nii võõras.
Paljudel kodututel on probleemid vaimse tervise ja alkoholiga. Korteri saamine neid probleeme ei kaota, aga nendega on lihtsam elada. End turvalisena tundev inimene on võimeline oma probleeme paremini lahendama.
Kodutu inimene on enamasti rahatu ja töötu. Miks anda talle korter?
Juha Kaakinen seletab, et siis ta pole enam kodutu. Korteris elades tunneb ta end ühiskonna liikmena ja tal on samasugused õigused ja kohustused nagu teistel. Korter ei tähenda automaatselt toetuste saamist, neid peab ise taotlema.
Toni Tiittanen on tavaline Espoo mees, kes jäi kodutuks 22-aastaselt. Raha kulus Kallio baarides ja lõpuks ei jäänud seda enam eluaseme jaoks.
Mees oli kodutu viis aastat. Eluaset vahetas ta pea iga nädal või lausa iga päev. Kodu puudumine tõi kaasa masenduse ja vaimne tervis kehvenes. Ta hakkas hauduma enesetapumõtteid. Mees võttis ühendust Espoo sotsiaalosakonnaga. Ta ütles, et enam ei jaksa ja teeb endale otsa peale, kui teda ei aidata.
Kodutu jaoks võib olla kodu saamine suur asi ja lahendada paljud probleemid. Toni Tiittanen saigi kohe abi. Kodu ootamine kestis neli kuud, aga asi oli ootamist väärt. Algul tundus see uskumatu, mees ei osanud kuidagi olla, meenutab Tiittanen. Nüüd elab ta Espoo Saunalahti toetatavas korteris ja käib sotsiaalsel töökohal. Ta on oma kogukonnas vanim ja märgib üles osalemist ühistel koosolekutel.
Iganädalastel kogunemistel küsitakse, kuidas inimestel on läinud. Kui kõik on hästi, siis on hea meel. Viina kulub vähem, eriti nädalalõppudel. Vanad sõbrad on jäänud, aga seoses oma koduga on peale tulnud uued.
Kodutus viib sageli inimese õigelt teelt kõrvale. Kodutute korterid ehitati lähestikku, mida algul kritiseeriti. Ent tähtis on ka kogukonna, ühtekuuluvuse tunne. Projekti kaasati ka kodutuid ja nende arvamusega arvestati.
Kodutus iseloomustab tervet ühiskonda. Kuidas on lahendatud soodsa eluaseme küsimus. Kas kodu on investeering või inimõigus? Kodud peaks olema samamoodi iseenesest mõistetavad nagu teed, kanalisatsioon ja veetrassid, märgib Juha Kaakinen. Kui hinnad on taskukohased, siis kodutuse probleemi pole. Näiteks Iirimaal, kus soodsaid elamispindu on vähe, on kodutuse probleem väljunud kontrolli alt. Soomes on aga kodutus vähenenud juba viis aastat järjest.
Kodutus algab tavaliselt mõnest tavalisest asjast nagu töökoha kaotus, lahutus või lähedase surm. Kodutuse tekkel on tähtis roll tunnetel. Kodutuse riski suurendavad võlad. Taustal võivad olla probleemsed peresuhted. Vägivald, alkohol ja vaimse tervise probleemid mõjutavad turvatunnet juba lapseeas. Noorte võimet ühiskonda sulanduda võib takistada pikaajaline viibimine hooldusasutustes. Mingeid imesid pole vaja – nii nagu üks asi võib inimese rajalt tõugata, võib üks lihtne asi ta rajale tagasi aidata.
Pikaajalise kodutuse programm kestis 8 aastat ja lõppes 2015. aastal. Projektis osalesid riik ja kümme suuremat linna. Programm kestis läbi viie valitsuse. Juha Kaakinen märgib, et poliitikutel on palju võimu ja nad saavad palju ära teha, kui on tahtmist. Kodutuse probleem on tahtmise korral kergesti lahendatav. Nüüd keskendutakse rohkem kodutuse ärahoidmisele.
Pärast sõda andis Soome eluaseme sadadele tuhandetele kodututele. Oleks imelik, kui seda ei suudeta teha tänases olukorras. Soomes on praegu veel 7112 inimest ilma koduta.
NordenBladet —Soomest Iraaki saadetud pagulased saadeti Soome tagasi, kuna Iraagi politsei tundis end tüssatuna. Pagulased saadeti sama lennuga Soome tagasi. Soome politsei on asja kinnitanud. Iraaklaste väljasaatmine Soomest on kulgenud väga aeglaselt. Nüüd on ilmnenud uus takistus – nimelt ei võta Iraagi pool pagulasi enam vastu, vahendab Yle.
Möödunud nädalal Soomest Iraaki saadetud kolm pagulast saadeti sealt kohe tagasi. Isikud olid saanud Soomelt äraütleva vastuse varjupaigataotlusele, aga nad ei naasnud Iraaki vabatahtlikult.
Isikuid üritati Soomest välja saata kahe lennuga, aga väljasaatmine ei õnnestunud, kuna Bagdadi politsei ei võtnud neid isikuid vastu, kuna nad ütlesid, et ei naase vabatahtlikult ja neil polnud passe.
Soome politsei kinnitas juhtunut, aga ei kommenteerinud seda, miks tagasisaatmine ei õnnestunud.
Varem on Soome saatnud edukalt inimesi välja ka passi puudumisele vaatamata. Möödunud aastal hakkas Soome politsei väljastama väljasaadetavatele isikutele ajutisi dokumente, et väljasaatmine õnnestuks.
Nüüd olid inimestel samuti kaasas ajutised dokumendid, aga millegipärast Iraagi politsei neid ei tunnistanud. Iraagi politsei oli öelnud, et ilma passideta isikuid vastu ei võeta.
Nüüd arvatakse, et Iraagi politseis on toimunud mingi meelemuutus, miks isikuid ilma passita enam vastu ei võeta.
Väljasaatmine Iraaki võib saada tagasilöögi, kuna Iraak soovib võtta vastu vaid vabatahtlikult saabujad. Tagasisaatmine läheks libedamalt, kui Soome saaks sõlmitud Iraagiga vastava lepingu. See tähendaks, et Iraagi pool hakkaks väljasaadetavatele väljastama dokumente ning Soomest saaks välja saata palju inimesi korraga tšarter-lendudega.
Soome on üritanud vastavat lepingut Iraagiga sõlmida juba aastaid, aga tulutult. Väljasaatmisi on siiski vähehaaval toimunud. Möödunud aasta jooksul saadeti Iraaki 154 inimest. Vabatahtlikult naases kodumaale üle tuhande iraaklase.
Soome väljasaatmise järjekorras oli aprillikuus 1700 inimest, kellest valdav enamus on iraaklased.
