NordenBladet —Helsingi ühistranspordiettevõte HKL annab ära osa vanu tramme. Trammid on juba kasutusest kõrvaldatud ja ei sobi enam liiklemiseks.
HKLi info kohaselt antakse trammid ära, sest neil pole museaalset väärtust. Samas ei taheta neid vanarauaks viia ja neile soovitakse leida mõni muu otstarve linnaruumis. Igaks otsetarbeks siiski tramme ei saa, sest HKL uurib, milleks neid kasutatakse. Trammid peavad edaspidi olema korralikult hoitud ja neid ei tohi kasutada näiteks suvilaks või laoruumiks.
Teine oluline kriteerium on see, et tramm peab jääma Soome, aga seda võib kasutada Helsingist väljaspool.
Trammid antakse ära tasuta ja nende transpordi eest vastutab uus kasutaja. Teatud tasu eest on HKL valmis ise tramme transportima. Taotleda saab korraga mitut trammivagunit. Uus omanik peab igal aastal aru andma nende kasutuse kohta. Nii näiteks ei või neid edasi anda kolmandale osapoolele ilma eelnevalt luba küsimata. Kui tramm oma aja ära elab, vastutab uus omanik selle utiliseerimise eest.
HKLi info kohaselt on vagunid heas korras, aga neil võib esineda hallitust. Taotlused tuleb HKL-ile esitada hiljemalt 31. augustiks.
HKLi lehel on üleval pildid ära antavatest trammidest. Saadaval on näiteks 1920ndatel ja 1950ndatel aastatel valmistatud trammid.
NordenBladet —Mets on väga pikaajaline investeering, mis nõuab palju vaba aega. Seetõttu on metsaomanikud Soomes pigem vanemad, üle 60-aastased inimesed. Ent on ka erandeid, nagu 26-aastane kainuulane Tuomas Kananen. Varem töötas mees neli aastat metsamasina juhina, tal on metsainseneri haridus ja töö metsanõustajana Ristijärvis, vahendab Yle.
Kananen ütles, et hakkas metsa investeerima, kuna talle jäi üle vaba aega, et sellega tegeleda. Ta on suur erand, sest enamus metsaomanikke on üle 60 aasta vanad.
Tulu loodab mees niipalju, et saaks katta kulud ja maksta laenud. Investeerida tasub hea kasvukohaga noortesse metsadesse, kus puude kõrgus üle 5 meetri. Siis on kindel, et loodusjõud ega loomad ei pääse enam kahju tegema.
Metsa istutamine ja hooldamine nõuab kümneid aastaid ootamist, enne kui hakkab tulu tulema. Metsa peetakse turvaliseks investeeringuks, kuigi suurt tulu sellega ei teeni. Mets pakub ka ajaviidet, kui teha tööd, pidada jahti või käia marjul. Metsatööd on samaväärsed jõusaalis käimisega.
Soomes ostetakse metsa hooldamist üha rohkem teenusena sisse, sest omanikud elavad metsadest kaugel. Oma igapäevatöös tegelebki Kainunen metsa hoolduskavade koostamisega. Kainuus vajab mets uuendamist iga 70-85 aasta järel.
Metsa ostetakse ja istutatakse ka pelgalt selleks, et seal aega veeta, jahti pidada või marjul käia. Jahipidamise tõttu on nooremad inimesed huvitatud just Põhja-Soome madalama hinnaga metsadest. Metsaomanikuna võib saada jahipidamise õiguse, samuti juurdepääsu rannale.
Lisaks eraisikutele ostavad metsa ka investeerimisfondid. Ühe hektari metsa hind kasvab aastas 4-9 protsenti. See eeldab, et kasvutingimused on head.
Erametsaomanike keskmine vanus on Soomes 61 aastat ja keskmiselt saadakse metsaomanikuks 52-aastaselt.
Mets on väga tundlik ilmastikule, Näiteks tänavune suur lumi hävitas Kainuu metsades eelnevate aastakümnete töö. Lumi hävitas metsi 180 meetrist ülespoole. Lisaks ohustavad metsa põlengud. Ohtlikes kohtades tasub metsa kindlustada.
Soome metsad kasvavad aastas ligi 110 miljoni kuupmeetri jagu, neid raiutakse ligi 90 miljoni kuupmeetri jagu.
Esimene harvendus tehakse, kui puud on 3-5 meetri kõrgused. Sellest saab juba teatud tulu. Järgmine harvendus on 10 aasta pärast.
NordenBladet — Soomes laekub maksuraha rohkem vaatamata maksude alandamisele – peagi saab täis maksulaekumiste 100 miljardi euro piir. Soome maksukoormus langeb tänavu 42,5 protsendini, mis on suur langus arvestades 2015. aasta 43,9 protsenti taset.
Tänu varasemast madalamale maksukoormusele loodetakse koguda varasemast rohkem maksuraha – tänavu koguni 99 miljardit eurot. Seda on 7 miljardi võrra enam kui kõrgema maksukoormusega 2015. aastal. 2019. aastal prognoositakse, et makse laekub üle 100 miljardi.
Asjatundjad kiidavad Soome maksupoliitikat ja räägivad, et suuri vigu pole tehtud. Tulemus on seetõttu väga hea.
Majanduskriisi ajal tõsteti makse, aga see oli vale poliitika. See andis kriisile veel hoogu juurde.
NordenBladet —Soomlanna Laura Alho on üks esimesi naisi Saudi-Araabias ja väidetavalt lausa esimene eurooplanna, kes saab selles ranges islamiriigis autojuhiloa. Kümmekond aastat Saudi-Araabias elanud soomlanna peab reisiblogi ja on abielus saudi mehega. Kodus peseb mees nõusid ja naine koristab tuba, vahendab Helsingin Sanomat.
Seda, et Laura on esimene eurooplanna, kes saab Saudi-Araabias juhiloa kuulis ta möödunud nädalal ametnike käest. Ta oli teinud edukalt eksami ja saanud kätte juhiloa. Laura ootas juhiluba pikalt, ütles ta telefoni teel Tuneesiast, kus parasjagu perega puhkab. Laura peab reisiblogi Blue Abaya ja on abielus saudi mehega. Ta kirjutas juhiloa taotlemisest ka oma blogis, et aidata teisi naisi. Sõitma pääseb ta 24. juunil, mil Saudi-Araabias lõppeb naiste juhtimiskeeld.
Saudi-Araabia oli seni maailmas ainus maa, kus oli naistel keelatud auto juhtimine. Veel maikuus peeti Saudi-Araabias kinni hulk aktiviste ja nende sõpru, kes olid teinud kampaaniat naiste juhtimiskeelu vastu ning naiste õiguste eest. Osa aktiviste on endiselt vangis ja neid süüdistatakse riigireetmises.
Saudi võimud hakkasid kohalikele naistele ja välismaalastele juhilube väljastama möödunud nädalal. Laura Alho ei pidanud minema autokooli, kuna tal juba oli Soome juhiluba. Ta pidi siiski läbima arstliku kontrolli, täitma veebis taotluse, hankima araabiakeelse tõlke olemasolevast juhiloast ja tegema sõidueksami.
Viis aastat kehtiv juhiluba maksab 200 riali ehk ligi 46 eurot ja 10 aastat kehtiv luba 400 riali ehk ligi 90 eurot. Sellele lisanduvad arstitõendi ja Soome juhiloa tõlkimise kulud.
Juhiloa saamine lihtsustab Laura enda elu, kuna kodulinnas Riadis on ühistransport kehvalt korraldatud ning metrood alles ehitatakse.
Naised on Saudi-Araabias autosõidu osas sõltuvad oma meestest või meestuttavatest. Rikkamad on omale palganud eraldi juhi. Takso ja Uberi puhul on probleemiks see, et juhid eksivad tihti ära.
Naiste puhul on juhiloa taotlemine sama kui meestel, aga kui nad satuvad õnnetusse, siis arutatakse asja eraldi naiste teenuskeskustes.
Laura Alho läks Saudi-Araabiasse elama 2008. aastal. Hooldusõena töötanud Laura tuli algul lühiajalist tööd tegema, aga armus ühte oma patsienti. Alho ja mees abiellusid ning neil on kaks last.
Erinevalt teistest saudi meestest osaleb Laura mees kodutöödel ja hoiab lapsi. Mees vastutab kodus nõude ja pesu pesemise eest, Alho koristab tuba. See on saudi mehe kohta väga haruldane, et ta vahetab lapsel mähkmeid nagu soome mees.
Saudi-Araabias on täisealistel naistel oma meeshooldaja, kellelt on vaja saada luba näiteks välismaale reisimisel. Hooldaja võib olla isa, abielumees, vend või enda poeg.
Alho sõnul on Saudi-Araabias elu viimase 10 aastaga palju muutunud ning naised on saanud juurde õigusi. Näiteks koosviibimistel on naised ja mehed samas ruumis. Naisi lastakse ka spordivõistlusi vaatama. Varem oli sugupooled kumbki oma territooriumil.
Naised on saanud võimaluse tööd teha. Varem olid ka pesupoodides meesmüüjad, aga nüüd on enamiku kaupluste kassapidajad naised. Riietumine on samuti lõdvem. Pealaest jalatallani naise keha katvat niqabi kantakse vaid konservatiivsemates piirkondades lõunas ja põhjas, aga suurlinnades nagu Riad, Jedda ja Damman on olukord teine. Seal näeb värvikaid abayosid (lohvakad kuni põlvedeni ulatuvad kleidid) ja paljud naised käivad palja peaga. Alho ise eelistab rätti ja suvel kerget heledat abayot.
Muutused Saudi-Araabias tulid pärast seda, kui kroonprints Muhammed bin Salman tuli möödunud aastal välja uuenduskavaga Visio 2030. Selle eesmärk on vähendada riigi sõltuvust naftatuludest ja mitmekesistada majandust. Sellega koos arendatakse eri teenuseid, turismi ja ajaveetmise võimalusi, et noorte saudide kulutatav raha jääks kodumaale. Riadis avati kevadel üle 35 aasta esimene kino. Lubatud on naiste treeningsaalid, varem tegutsesid need ilusalongide nime all. Naiste treeningsaalid on aga palju kallimad kui meestel ja seda saavad omale lubada vähesed.
Lisaks sõiduautodele saavad naised õiguse juhtida mootorrattaid ja veoautosid. Kui saabub oodatud päev 24. juuni, tahab Laura kohe rooli istuda ja asja ära proovida. Selle nimel on edasi lükatud isegi Soome reisi.
NordenBladet —Hiina tõusis Venemaast ette Soome 5. ekspordimaaks. Soome tolli andmetel kukkus aasta algul veidi eksport Venemaale. Venemaa osakaal Soome ekspordist oli esimeses kvartalis 4,9 protsenti, samas kui aasta varem oli see 5,2 protsenti.
Hiina tõusis Venemaa ette 5. ekspordimaaks. Saksamaa osakaal samuti tõusis.
Soome veab Venemaale põhiliselt masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse toodangut ja paberit. Ekspordi maht oli kvartalis 757 miljonit eurot.
