Soome Terviseamet ja Me-sihtasutus on loonud toetuste kalkulaatori, millest selgub, et Soomes on kasulikum olla töötu, kui käia tööl 1600-eurose palga eest

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on Terviseamet ja Me-sihtasutus loonud toetuste kalkulaatori, millest selgub, et kahe lapsega perel on kasulikum olla töötu, kui käia tööl 1600-eurose palga eest. Toetuste kalkulaatorit saab vaadata eraldi kodulehel või Helsingin Sanomate veebis. Kalkulaatori kasutamine on küllalt lihtne: sinna saab sisestada oma pere ja elukoha tüübi ning sissetuleku ja see arvutab välja, kui suured on toetused ja maksud, seda mitmekümne aasta lõikes.

Mis aga kalkulaatorist selgelt välja tuleb, on see, et Soomes pole mõtet väikse, 1600-eurose palga eest üldse tööl käia. Näiteks kui kahe lapsega pere mõlemad vanemad käivad tööl palgaga 1600 eurot, siis on nende kättesaadav raha väiksem kui siis, kui nad tööl ei käi. Arvestatud on seda, et pere eluaseme üür on 1200 eurot kuus. Kui vanemad käivad tööl, jääb perel kätte igas kuus 1427 eurot, kui vanemad tööl ei käi, jääb kätte 1984 eurot.

Üksiku töötu inimese puhul jääb töötuna kätte kuus 547 eurot, 1500-eurose palga puhul aga 880 eurot, mis tähendab, et tööl käies saab kätte vaid 333 eurot rohkem. Arvestatud on eluaseme kuu üüriga 600 eurot.

Kui üksikvanem jääb Soomes lapsega koju, siis pole suurt vahet, kas ta on käinud varem tööl või mitte – kätte saab lapsega koju jäädes ikka samapalju – ligi 900 eurot. Arvestatud on eluaseme kuuüüriga 700 eurot.

Kõige suurem erinevus lihtsalt kodus olemise ja tööl käimise vahel on pensionäridel. Soomes on garanteeritud pension 1157 eurot kuus, aga sellest läheb maha üür 600 eurot, lisandub eluasemetoetus 319 eurot ja kätte jääb 787 eurot. Kui pensionär käib tööl palgaga 1500 eurot, siis jääb kätte 1533 eurot.

Me-sihtasutus on 2015. aastal loodud asutus, mis tegeleb Soomes laste, noorte ja perede tõrjutuse ja ebavõrdsuse vähendamisega ning mille alusepanijad on Supercelli müügiga miljonärideks saanud Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome maksuamet tahab hakata koguma infot kõigi ostude kohta

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome maksuamet tahab tulevikus hakata koguma infot kõigi ostude kohta, selleks tahetakse muuta jaekaubanduse ettevõtetele kohustuslikuks uut tüüpi kassasüsteemide kasutamine. Kassasüsteem edastaks ostude kohta info kohe maksuametile. Uuendus tähendab seda, et maksuamet saab kohe info ostude kohta. See vähendab nn musta müüki ja varimajandust.

Uuendus puudutab Soomes ligi 170 000 jaemüügi ettevõtet. See tähendab kõiki ettevõtteid, mis müüvad tarbijatele tooteid ja teenuseid.

Maksuameti töörühma arvestuse kohaselt maksab süsteemide uuendamine ettevõtjatele 122 miljonit eurot ja tooks täiendavat maksutulu 120-140 miljonit eurot aastas.

Vastav süsteem on juba kasutusel 15 Euroopa Liidu riigis, Põhjamaadest kasutavad seda Rootsi ja Norra. Taani ja Eesti on teinud samuti esimesi samme sellise süsteemi käivitamiseks. Eestis registreeritakse praegu kõik üle 1000-eurosed ostu-müügi tehingud.

Saksamaa on samuti muutmas kassasüsteeme, et sellist korda sisse viia. Austria käivitas selle süsteemi majutus- ja toitlustusettevõtetes. Seal oodatakse maksutulude suurenemist esimesel aastal 900 miljoni euro võrra.

Tegemist on ettevõtete asjaajamise digitaliseerimisega, mis peaks pikemas perspektiivis tähendama kokkuhoidu. Tulevikus kaovad kassasüsteemid ja kõik tehingud toimuvad veebis. Maksustamise ülalpidamine muutub samuti odavamaks.

Tulevikus näeb asi välja selline, et maksuamet annab ettevõtjale koodi või mobiilirakenduse, mille abil edastatakse info kõigi tehingute kohta otse maksuametisse. Kui võimalik, siis ei kaasne sellega ettevõtjale mingeid lisakulusid, mis omakorda kergendab väiksemate ettevõtete tegevust.

Näiteks kingsepp või turumüüja vajab edaspidi ainult mobiiltelefoni, millele maksuamet paigaldab tasuta rakenduse. Kviitung tehingu kohta läheb otse firma raamatupidamisse.

Maksuamet saab tehingute kohta vaid maksustamist puudutavat infot. Ostjate andmeid maksuamet omale ei saa.

Järgmisest aastast käivitub Soomes uus tuluregister, kus avaldatakse andmed maksukohuslaste palga ja pensioni kohta.

 

Lapimaal Kittiläs anti kohtu alla korraga 27 endist ja praegust vallavolikogu liiget

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Lapimaal Kittiläs on antud kohtu alla korraga 27 endist ja praegust volikogu liiget, mis tähendab, et praktiliselt terve valla juhtkond on ametist kõrvaldatud. Süüaluseid on nii palju, et uusi volikogu liikmeid otsitakse valimisnimekirjadest. Soome oludes erakordse süüasja arutamine algab septembris, vahendab Helsingin Sanomat.

Kittilä juhtkonna süüasi sai alguse mäesuusalifti hankemenetlusest 2013. aastal, millega seoses ilmnes palju muid kuritegusid. Seetõttu on riik valla ametnikud ametist kõrvaldanud kuni kohtumenetluse lõpuni.

Seni on valla ametnikud ametis jätkanud ja seda on põhjendatud asjaoluga, et süüaluste asemele pole võimalik kedagi teist leida.

Kokku on antud kohtu alla 27 endist ja praegust Kittilä valla juhti. Vallavanem Anna Mäkelä astus ametist tagasi 2014. aastal.

Pärast Kittilä juhtumit võeti Soomes vastu nn Lex Kittilä seadus, mille kohaselt saab võtta vabariigi valitsus üle valla juhtimise olukorras, kus suur osa valla juhtkonnast on segatud kuritegudesse.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomet ähvardab samasugune mull, mis viis USA majanduse kriisi 10 aastat tagasi – nüüd üritatakse eluasemelaenude võtmist piirata

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on saanud viimasel ajal tavaks, et müügihinda alandatakse ühistulaenu suurendades – see võimaldab inimestel lihtsamalt omale korter saada, kuna kulud on peidetud. Samas kuumutab selline tegevus kinnisvaraturgu, vahendab Yle.fi.

Korterid pakutakse turul vaid 30-protsendilise hinna eest. Ülejäänud 70 protsenti on ühistulaen. Nüüd on tekkinud oht, et selline tegevus kuumutab liialt turgu ja lisab kinnisvaraga seotud riske.

Soome parlamendi pangandusnõukogu on seda jälginud viimased kolm aastat ja nüüd on tekkinud arusaam, et sellist varjatud laenuandmist tuleb hakata piirama. Ühelt poolt on tähtis, et eluasemeid juurde ehitatakse ja ehitusturg on aktiivne, teiselt poolt aga suurendab selline tegevus kinnisvaraturuga seotud riske.

Kuivõrd praegu saab ühistulaenukulud üürituludest maha arvata, siis on paljud inimesed ostnud omale kokku kortereid ja üürinud need välja ilma sellega seotud riske hindamata. Nüüd on sattunud löögi alla kõigi korteriühistute laenukõlblikkus. Riskitaseme kasv tõstab intresse ning muudab laenu võtmise raskemaks kõigile ühistutele.

Soomes lõpetati laenuandmine pea täielikult finantskriisi ajal 10 aastat tagasi. Kas nüüd juhtub samamoodi nagu USA-s juhtus hapuks läinud kodulaenudega (nn subprime laenud)?

Nii nagu USA-s ei kontrollitud kinnisvaralaenude puhul inimeste maksevõimet, ei kontrollita täna suure osa Soome ühistulaenude puhul korteri omanike maksevõimet. See tähendab, et Soomes on samasugused riskid kui olid USA-s.

Esimese sammuna soovitatakse kohe lõpetada ühistulaenude puhul esimeste aastate maksupuhkus. Maksepuhkus on ohtlik, kuna see peidab laenudega seotud tegelikke kulusid.

Kuivõrd Soome kinnisvaraturul on ülekuumenemise märke, on paljud investorid loobunud kõrge riski tõttu Soomes korterite ostmisest.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes sünnib rekordiliselt vähe lapsi, ka sünnitusmajade arv on vähenenud

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes sündis 2017. aastal 50 858 last, mida on 5 protsenti vähem kui aasta varem ja see arv on väikseim viimase 150 aasta jooksul. Koos sünnitustega väheneb ka sünnitusmajade arv. Keskmist toimub ühes Soome sünnitusmajas aastas 2006 sünnitust. Viimase 25 aastaga on sünnitushaiglate arv kahanenud poole väiksemaks: kui 1991. aastal oli sünnitushaiglaid 49, siis nüüd vaid 25.

Sündide arv väheneb kõigis Põhjamaades, aga Soomes on see protsess olnud eriti kiire. Sünnituste arv kõigub Soome haiglates väga palju: kui Helsingi haiglas sünnib aastas ligi 6000 last, siis Ahvenamaal ja Kajaanis jäi sünnituste arv alla 600.

Samaaegselt sündide arvu vähenemisega tõuseb sünnitajate vanus. 2017. aastal oli sünnitaja keskmine vanus 31 aastat, kui 2010. aastal oli see veel 30 aastat.