NordenBladet — Soome väljaande Aamulehti ajakirjanike värskelt välja antud raamatus Mäntyniemen herra (tõlkes: Mäntyniemi peremees; Mäntyniemis asub presidendi residents- toim.) on kirjeldatud endise peaministeri Alexander Stubbi ja president Sauli Niinistö suurt vastuseisu.
Vastuseis sai alguse sellest, kui Euroopa ministrite nõukogu otsustas 2014. aasta kevadel pärast Krimmi annekteerimist, et Euroopa Liidu riigid ei korralda enam Venemaaga omavahelisi kokkusaamisi. President Sauli Niinistö, keda ootas ees kokkusaamine Vene presidendi Vladimir Putiniga oli sellise otsuse peale vihane ning tõrjus lõpuks peaminister Alexander Stubbi üldse Soome poliitikast välja.
Taustaks olgu lisatud, et nii Niinistö kui Stubb on Soomes koonderakonna Kokoomus taustaga. Niinistö oli toonase välisministri Erkki Tuomioja väitel öelnud, et Euroopa Liit ei saa teda takistada pidamast ühendust Putiniga ja kohtumast Putiniga. Niinistö käiski 2014. aasta augustis Venemaal Putiniga kohtumas, vastupidiselt Euroopa Liidu soovitustele. Suhete eest Venemaaga vastutab Soomes tavapäraselt vabariigi president.
Suhted läksid Niinistö ja Stubbi vahel Venemaa pärast nii teravaks, et Niinistö jaoks muutus vastikuks, kuidas Stubb ja toonane kaitseminister Carl Haglund kandsid rinnataskus rätikuid. Niinistö ütles selle peale, et tema ei teeks seda kunagi, vahendab Iltalehti.
Selle peale ei leidnud peaminister Stubb kuidagi aega minna presidendi kokku kutsutud erakonnajuhtide kokkusaamisele 2014. aasta 19. detsembril. Kui aga president andis teada, et kohtumine tuleb ka ilma peaministrita ning kutsus kokku ajakirjanduse, siis ei jäänud Stubbil muud üle kui kohale minna. Sellel kohtumisel polnud Niinistö ja Stubb sõnagi vahetanud ning vaatasid teineteisest mööda.
Soome poliitikast hiljem täielikult taandunud Alexander Stubb kritiseerib raamatus teravalt nii president Niinistöt kui endist presidenti Tarja Haloneni nende Vene-meelsuse pärast. Stubbi väitel on nii Niinistö kui Halonen presidendina ühtviisi võimukad, Ahtisaari oli olnud teistsugune.
Stubbi sõnul on Soomes Niinistö ajal mindud tagasi 1970ndate aastate käitumismallide juurde, kus president tunneb end olevat teistest kõrgemal. Stubb lisas, et kui Soome presidendil puuduvad head kontaktid USA-ga või Valges Majas on keeruline president, siis ainus suund, kuhu ta saab vaadata ongi Venemaa.
NordenBladet — Sarnaselt korea- ja singapurlastega on varsti kõik soomlased lühinägelikud, kuna viibivad palju hämarates ruumides ja vaatavad teleri- või arvutiekraani. Arenenud maades kasvab inimeste lühinägevus väga kiiresti ning arvatakse, et sajandi keskpaigaks on maailma 10 miljardist inimesest pooled lühinägelikud. Neist omakorda üks miljard on tugevalt lühinägelikud, selgub teadusajakirjas Ophtalmology avaldatud ulatuslikust uuringust.
Eriti lühinägelikud on teatud piirkonnad Aasias. Soulis ja Singapuris on üle 90 protsendi 20-aastastest lühinägelikud. Lääne-Euroopas tehtud uuringu järgi on iga teine 25-29-aastane lühinägelik.
Lühinägelike silmamuna on kasvanud liiga pikaks sügavuti. See rõhub ja venitab võrkkesta, mistõttu tekivad rebendid ja see võib irduda. Võrkkest on valgustundlike närvirakkude kogum silma tagaseinas, vahendab Helsingin Sanomat.
Silmaarste paneb muretsema eriti suure, üle 5-6 dioptria suuruse lühinägevuse leviku laienemine. Lühinägelikel esineb teistest rohkem kaed, vanusega tekkivat võrkkesta kahjustumist ning silmarõhutõbe ehk glaukoomi.
Lühinägevuse põhjuseid on pikalt uuritud, aga selget põhjust pole leitud. Seda peetakse moodsa elu haiguseks, mis on ainult osaliselt seotud pärilikkusega. Lühinägevust suurendavad muu hulgas lugemine ja lähedalt asjade vaatamine, samuti siseruumides viibimine ja vähene valgus.
Silmaarst Olavi Pärssinen sõnab, et lühinägevust suurendab lastel varajane kooliminek. Sellele ei pöörata tähelepanu, kui räägitakse koolikohustuse ettepoole toomisest. Pärssinen tuvastas juba 1986. aastal, et 26-aastaste soomlaste hulgas olid lühinägelikud 63 protsenti meestest ja 48 protsenti naistest. Pärast seda on lühinägevus Soomes suurenenud. Soome puhul on üheks lühinägelikkuse kasvu põhjuseks nutiseadmete üha suurem kasutamine üha varasemas eas.
Praegu on asunud teadlased uurima, kas lühinägevuse põhjuseks võib olla liiga vähene valgus, mis sunnib silmi rohkem pingutama, et kogu võrkkesta ulatuses terav pilt kätte saada. Juba fotograafiast on teada, et mida rohkem valgust, seda väiksemaks on võimalik panna objektiivi ava ja seda suurem on sügavusteravus. Silm töötab samamoodi. Kui valgust on vähe, hakkab silm teravuse puudust kompenseerima silma kuju muutmisega. Selline mõju on tuvastatud loomkatsetel, sõnab Tampere ülikooli professor Hannu Uusitalo.
Kui aga põhjuseks on lihtsalt lugemine või nutiseadmete kasutamine, on seda raske vältida, mistõttu on lühinägevus paratamatu.
Lühinägevust tahetakse siiski ära hoida lastel. Lühinägevus kujuneb Uusitalo väitel välja 7-15-aastaselt. Mida varem lühinägevus tekib, seda suuremaks see kujuneb.
Olavi Pärssineni teadustöö väitis juba aastate eest, et suur laua taga istumine suurendab lastel lühinägevust ning väljas viibimine vähendab seda. Hiljem on sama leitud mitmetes teistes uuringutes.
Põhjus pole siiski lähedale või kaugele vaatamises, vaid väljas olemine on kasulik suurema valguse tõttu. Lühinägevust aitab ära hoida see, kui ollakse võimalikult palju loomuliku valguse käes. Hiinas läbi viidud uuringust tuleb välja, et suvel arenes lastel lühinägevus aeglasemalt kui talvel.
Lisaks näitab värske uurimus, et vähese valgusega on seotud geenimutatsioonid silma rakkudes, mis soodustavad lühinägevust. Vähene valgus soodustab lühinägevust. Ent geenidega on seotud vaid 8-10 protsenti lühinägevusest. Umbes nii palju oli Soomes lühinägelikke sajandi alguses, mil koolis käidi vähem.
Kui muud võimalused lõppevad, võetakse appi ravimid. Üks sellistest on atropiin, mida kasutatakse sõjanduses närvigaasi vastumürgina. Lastel pärsib see lühinägevuse arengut. Atropiini on ajakirjas Nature avaldatud värske uuringu kohaselt katsetatud lühinägevuse leevendamiseks lastel Singapuris ja Taiwanis. Tulemused on olnud head.
Atropiin laiendab silmaava ehk pupilli, mistõttu inimene ei saa enam lähedale hästi vaadata. Seetõttu ei kasva silm pikemaks, et teravat pilti kätte saada.
Atropiinil on aga kõrvalmõjud, näiteks silma kahjustumine olukorras, kui silmaava on pärani. Siis on silm väga vastuvõtlik ultraviolettkiirgusele. Ravim võib põhjustada halba enesetunnet.
Atropiinitilku saanud lapsed enam lähedale ei näe ja neil on vaja kasutada prille lugemiseks. Soomes pole just kõrvalmõjude tõttu atropiini kasutatud. Selleks pole ka nii suurt vajadust, kuna lühinägevus pole nii levinud nagu Aasias.
Katseloomadel on tuvastatud ka seda, et kesknärvisüsteemis infot edastav aine dopamiin hoiab ära silmade pikkuse suurenemist. Dopamiinil on aga kõrvalmõjud, mistõttu seda pole kasutatud. Sama kehtib D-vitamiini kohta, mida saadakse samuti väljas viibides.
Mehaaniline moodus on panna ööseks silma kõvad läätsed, mida aitavad takistada silma kuju muutumist. See aitab, kui läätsesid kasutada regulaarselt, aga see on väga ebamugav. Selliseid läätsesid on kasutatud ka Hiinas ja uuringute järgi on sellest olnud abi. Lastel on aga seda raske kasutada. Läätsedega on seotud põletikuoht.
Kuigi lühinägevuse ärahoidmiseks head moodust pole, saab lühinägevust korvata prillidega. Prillide puhul on oluline määrata õige tugevus, sest liiga nõrgad prillid suurendavad veelgi lühinägevust. Varem arvati ekslikult, et natuke lahjemad prillid aitavad lühinägevuse arengut pidurdada, tegelikult on vastupidi.
Kindel on ka see, et juba moondunud ehk liiga pikaks veninud silmamuna enam tagasi ümmarguseks opereerida ei saa.
NordenBladet — Teadmiseks neile, kes kavatsevad lähiajal lastega Soomet külastada: Muumimaa on Naantalis avatud veel 26. augustini.
Muumimaa seikluspark on kuni 26. augustini avatud iga päev kell 12-18. Helsingist on Naantalisse maad 180 km, see tähendab veidi enam kui kahetunnist autosõitu.
Muumimaal ja selle ümbruses on tegevust tervele perele.
Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Turu linn müüb oksjonil 600 000-eurose alghinnaga vana sõja-aegse koobastiku, mis asub Pääskyvuori mäe all. Turu kesklinnast vaid mõne kilomeetri kaugusel asuv Pääskyvuori koobastik on olnud aastakümneid avalikkuse eest varjatud. Turu linn ei osanud sellega midagi peale hakata ja seetõttu pannakse see müüki, vahendab Helsingin Sanomat.
Koobastikku pääseb sisse mäe külje sees oleva raudukse kaudu. Varem kasutas koobastikku sõjavägi. See piirkond oli aiaga piiratud ja suletud ligi 80 aastat.
Koopad ehitati Talvesõja ajal lõhkeainete tootmise ja hoidmise jaoks.
Jätkusõja ajal töötas koobastikus ligi 650 inimest, enamus naised. Nad valmistasid seal püssipadruneid.
Koopad on rajatud nii, et nad peaksid vastu pommitamisele. Töö oli raske, sest lõhkeainete tootmiseks kasutatud toorained tetrüül ja trotüül enk TNT põhjustasid nahakahjustusi, halba enesetunnet ja silmade ärritust. Lisaks kasutati koopaid lõhkeainete ladustamisteks. Näiteks koopas nr 8 hoiti trotüüli, koopas nr 9 sütikuid ja koopas nr 10 ammooniumnitraati. Neile ainetele lisaks hoiti koobastes mitmeid tonne püssirohtu.
Sõdade järel kaevati koopad lõpuni valmis. Kalju sees on mitukümmend koobast, mis on nüüd müügis. Pärast sõdasid kasutati koopaid sõjaväestaabina ja seal oli tippajal ligi 300 ajateenijat. Kasarmu lõpetas tegevuse 1998. aastal.
Kui kaitsevägi müüs koopad linnale, siis jäi sinna veel kaitsejõudude IT-keskus kuni 2013. aastani. Linn ei suutnud aastate vältel leida koobastele mingit rakendust. Kümme aastat tagasi kavandati sinna parklat ning majandus- ja laoruume. Parklana kasutamiseks aga oleks tulnud koopaid kõvasti laiendada. Oli isegi idee hakata seal hoidma kulda. Korterite ehituseks koopad tõenäoliselt ei kõlba.
Kui Rovaniemis läksid taolised koopad müügiks 704 000 euroga, siis Turus on alghinnaks pandud 600 000 eurot. Selle eest saab ligi 2000 ruutmeetrit koopapinda, kus on kahel korrusel erinevad ruume ja saale.
NordenBladet — Espoo mees Jukka Paukku oli juunikuu algul lendamas koos naisega Mallorcale. Paar läks Finnairi lennule AY 1711 rõõmsal meelel, kuna ees ootas meeldiv puhkusenädal.
Nimelt sõideti Mallorcale, et tähistada 35 aasta möödumist nende kohtumisest. Nende esimene reis oli olnud samuti Mallorcale ja nad tahtsid minna vanu aegu meenutama ja ühtlasi vaadata, mis on vahepeal muutunud, vahendab Iltalehti.
Enne väljalendu broneeris Jukka hotellis sviidi, lennukis valiti kohad, kus oleks palju ruumi ning telliti toit.
Enne väljalendu olid mehel kõhus gaasid, aga ta ei tulnud selle peale, et see võib saada lennu puhul takistuseks. Lennukis teatati, et lend hilineb pool tundi, mille peale küsis Jukka stjuardessilt, kas ta võib tualetis käia. Stjuardess vastas, et võib küll. Kuivõrd aga kõhus tekkisid jälle gaasid, läks Jukka veerand tunni pärast uuesti tualetti. Pärast seda korda ütles stjuardess mehele, et asi pole hea. Mees ütles selle peale, et tal on kõhus gaasid. Stjuardessi järgnev kommentaar aga jahmatas reisijaid: stjuardess ütles, et tema arvates Jukka selle lennuga sõita ei saa.
Mees üritas stjuardessiga rääkida, aga too läks lennuki etteotsa ja helistas kuhugi. Viie minuti pärast tuli stjuardess tagasi ja ütles, et mees kuhugi lennata ei saa. Abielupaar visati lennukist välja.
Lennujaamas helistati tütrele ja paluti järgi tulla. Tütar sõidutas oma vanemad Jorvi haiglasse, kus vaadati mees üle, soovitati juua Osmosali ja saadeti koju. Arst meest haigeks ei tunnistanud.
Jukka oli nii vihane, et broneeris uue lennu teise firmaga. Juba hommikul sõitsid nad Norwegiani lennuga Fuengirolasse. Norwegiani D8514 oli pikem lend kui Finnairi oma ja mingeid probleeme mehel lendamisega polnud.
Mehe arvates ei kuulanud Finnairi stjuardess teda ära ja tahtis ainult oma võimu näidata. Eriti halb oli Jukka arvates see, et stjuardess ei küsinud kordagi, kas lennukis on arsti. Samuti ei selgitatud, kas lennujaamas on arsti. Seda, kas inimene on võimeline lendama või mitte, saab otsustada ainult arst.
Mees pole rahul ka Finnairi suhtumisega, kui ta nõudis kompensatsiooni. Finnair soovitas pöörduda kindlustuse poole. Stjuardessi telefonikõne kohta pole mees saanud mingit dokumenti.
Jukka maksis Mallorca reisi eest 2562 eurot. Lend Fuengirolasse maksis 1672 eurot. Kindlustusfirma maksis ärajäänud reisi majutuse eest kompensatsiooni 1000 eurot ja 40 eurot iga päeva eest. Kokku sai mees kindlustuselt 1280 eurot, aga selle sees polnud lennu maksumust ega muid kulusid. Naine ei saanud kindlustuselt midagi.
Jukka tunnistas, et tal on ettevõtjana hea kindlustus. Ta ei taha aga hakata kindlustusega protsessima, kuna peab vastutavaks eelkõige Finnairi. Tema arvates ei saa Finnair veeretada vastutust kindlustusfirmale, kui teeb ise vea. Finnairil peaks olema kohustus hüvitada reisijale tekitatud kahju.
Mees on suhelnud Finnairi klienditeenindusega ja sealt on öeldud, et enne lendu konsulteeriti lennufirmade meditsiiniliste küsimuste nõuandva asutuse EMA-ga ja sealt oli soovitatud lendamisest loobuda. Teises vastuses tugineti reisitingimuste artiklile 7.1.3, mille järgi võib lennufirma keelduda reisija pealevõtmisest, kui on alust arvata, et midagi juhtub. Samuti väideti, et kapten oli olukorraga tutvunud.
Selle peale Jukka vihastas, sest kapten isegi ei käinud tema juures. Kapten oli neid vaid möödaminnes vaadanud, kui nad lennukist väljusid.
Mees tunnistab, et on küll pensionär, aga jätkuvalt ettevõtja, aktiivse eluviisiga ja reisib palju. Nüüd aga lubab ta Finnairi asemel valida mõne muu firma.
Finnair väitis asja kohta kommentaariks, et lennufirmal on õigus reisija maha jätta, kui selgub, et ta pole võimeline lendama. Lennufirmal on vastav meditsiinilise konsultatsiooni telefoniteenus: kauglendude puhul MedAire ja lühimaalendudel EMA Group.
Lennufirma väitel otsustatakse telefoni teel konsulteerides reisija lennukõlblikkus. Kui inimene maha tõstetakse, siis ei kompenseeri Finnair midagi, vaid reisija peab pöörduma kindlustuse poole. Enne reisi peab reisija veenduma, et oleks olemas reisikindlustus, mis katab ka võimalikud terviseriketest tulenevad kulud.
Finnair ei kommenteerinud, miks ei konsulteeritud mõne lennukis viibiva arstiga või ei küsitud, kas lennujaamas on kohal mõni arst, kes oleks saanud mehe üle vaadata.
