NordenBladet — Pühapäeval sõitis Lõuna-Soomes Janakkalas auto teelt välja ja juhi sõnul on põhjuseks herilane. Suunaga lõuna poole mööda 3. maanteed teel olnud ligi 30-aastane naine sõitis ootamatult paremale poole kraavi ja auto veeres katusele. Juht ja autos olnud ligi 40-aastane mees viidi kiirabiga haiglasse.
Juht rääkis pärast õnnetust politseile, et püüdis oma näo pealt herilast ära ajada, mille tulemusel kaotas ta auto üle kontrolli. Naist kahtlustatakse liiklusohtliku olukorra tekitamises, vahendab Iltalehti.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kas oled saanud mõnest veebipoest kingipaki, kuigi pole seda tellinud? Soome on hakanud selliseid asju tulema ja tegemist võib olla nn brushinguga. Oulu mehe Juha postkasti potsatas ühel kuumal juulipäeval saadetis. Põrandal oli hiinakeelsete kirjadega ümbrik.
Mees arvas algul, et mõni aastaid tagasi kaduma läinud pakk on lõpuks kohale jõudnud. Ainult et ümbrikus oli mingi naljakas plastmassist jubin. Saatja oli samuti täiesti tundmatu, vahendab Yle.
Juha oli tõenäoliselt langenud rahvusvahelise veebimüügi petuskeemi ehk nn brushingu (tõlkes: värvimine) ohvriks.
Brushinguga tegelevad firmad saadavad asju suvalistele aadressidele. Sellega seotud üllatuspakkidest on tulnud infot üle kogu maailma.
Asja iva on selles, et firmad, kes tahavad oma toodetele positiivset tagasisidet, tellivad neid tooteid veebikaubamajast mingitele aadressidele, et saada omale õigus kirjutada nende toodete kohta positiivset tagasisidet. Sellega kasutatakse aga ära heauskseid inimesi, kes pole neid asju tellinud, ja kelle aadressi ära kasutatakse. Brushingut võivad ära kasutada veebipoed ise, et näidata suuremaid tellimuste ja müügi numbreid.
Aalto ülikooli teadlane Mikko Hänninen peab selliste tellimata saadetiste saatmist inimese privaatsuse ja andmekaitse rikkumist. Selliste kinkide saaja võib olla enam-vähem kindel, et tema andmed on valedesse kätesse sattunud.
Seaduserikkumisega on tegemist siis, kui tarbija nimel luuakse veebipoodidesse valeprofiilid. Kuigi brushinguga ei kaasne inimese makseandmete kasutamist, on küsitav see, et keegi lihtsalt kasutab inimese andmeid enda huvides ära.
Soomest kahjuks selliste asjade ärahoidmiseks midagi teha ei saa. On tõenäoline, et saadetisse adressaadi andmed on lekkinud mitmesse eri kohta. Kui inimese nimel on loodud veebipoes kasutajakonto, võib see inimene sattuda endalegi teadmata veebipoe musta nimekirja, kuna see on seotud brushinguga.
Brushing on omakorda kahjulik tervele veebikaubandusele, kuna kahandab veebipoodide usaldusväärsust ja ajab segadusse nii tarbijaid kui investoreid. Näiteks kui Hiina veebipood Alibaba 2015. aastal börsile läks, siis seoses brushinguga pole teada tegelikud müüginumbrid.
Brushing on kahjulik keskkonnale, kui üle maailma saadetakse laiali sadu miljoneid mõttetuid saadetisi.
Turu naine Helja on saanud veebipoodidelt koguni kolm üllatuskingitust: jõulusokid, papagoi kujutisega taskunoa ja telefoni laadija. Sokid ja nuga tulid otse postkasti, laadija tuli postkontorist ära tuua.
Algul arvas naine, et tegemist on valesti saadetud toodetega, aga siis selgus, et tegemist oli üllatuskinkidega. Sokkide peal oli süda ja sellel kiri: „Thank you”.
Brushingu tuvastamise muudab keeruliseks asjaolu, et alati pole teada, kas tegemist on brushingu või päris kingiga. Kindlaks tegemine on raske, kuna kauba müüjad võivad samuti asju segi ajada. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, et saavad mingi kummalise kingi, aga jätavad tähelepanuta, kui mõni asi jääb saamata.
Soome toll on samuti olnud asjasse segatud, kuna inimesed pöörduvad kummaliste saadetiste osas tolli poole. Soomes on minimaalne tollis makstav käibemaksu summa 5 eurot, mida kasutavad ära brushinguga tegelevad firmad, saates odavaid asju. Tänu sellele saabuvad asjad otse koju ilma tollimaksu maksmata.
Tollist soovitatakse inimestel jätta vastu võtmata kõik saadetised, mida pole tellitud ja mille saatja on tundmatu.
NordenBladet — Soomlaste saunaparv alustas täna teekonda Helsingist Tallinna, aga vihm ja tuul takistavad liikumist. Esialgu planeeritud 10 tunni asemel on praam teel olnud juba 12 tundi ja kohale pole veel jõutud.
Parve saatvad Iltalehti ajakirjanikud on pikast loksumisest jäänud juba merehaigeks.
NordenBladet — USA leiutaja ja miljardär Elon Musk kavandab oma 1000 km/h kiirrongi Hyperloop One testlõiku Soome. See tähendab, et Helsingist saab varsti Turku sõita 6 minutiga. Soome ametivõimud on Muski plaanidega igati päri ja mingeid takistusi ei tehta. Möödunud aastal sõlmis Musk koostööleppe Salo linnaga Soomes, vahendab MTV.
Hypeloop liigub kiirusega 1000 km/h ning see katab Helsingi-Turu lõigu 6 minutiga.
Soomes on praegused raudteed viimase piirini kasutusel, mistõttu uusi ronge enam lisada ei saa. Üks võimalus olukorda lahendada on kiiruste lisamine.
Kiirus ongi inimeste jaoks rongiliikluse puhul kõige tähtsam. Sellele lisanduvad hind ja ajagraafikus püsimine.
Esialgu on kavas Soome rajada Hyperloopi Turu-Salo testlõik. Asi valmib tõenäoliselt lähima viie aasta jooksul. Pärast seda on kavas teelõiku pikendada.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud eesmärgiks, et Helsingi-Turu 167 km lõik võiks olla rongiga läbitav kuni tunni ajaga.
Foto: Avafoto on illustreeriv Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eestis aastatagune alkoholiaktsiisi tõstmine läks metsa, kuna aktsiisitulud vähenesid ja alkoholi tarvitamine kasvas, edastas Soome telekanal MTV. Kuivõrd tulemus oli ootustele risti vastupidine, oli aktsiisi tõstmine suur viga. Lisaks aktsiisitulude vähenemisele on Eestisse saabunud turistide arv Soomest, Lätist ja Venemaalt languses. Eesti tõstis aasta tagasi õlleaktsiisi 70 protsenti ja veiniaktsiisi 45 protsenti.
Valitsus arvestas, et aktsiisitõus toob eelarvesse 25 miljonit eurot lisatulu. Läks aga nii, et valitsus on kaotamas ligi 100 miljonit eurot, kuna alkoholi müük on liikunud Lätti. Soomlased reisivad samuti rohkem Lätti, soomlaste reisid Eestisse on vähenenud aastaga 5 protsenti.
Endine peaminister ja Reformierakonna rahvasaadik Taavi Rõivas ütles, et tegelik kahju on veel suurem, sest Lätist ostetakse lisaks alkoholile ka sigarette ja kütust. Rõivas ütles, et kui arvestada kokku kahju alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisist, on summa 181 miljonit eurot, mis on Eesti jaoks suur raha.
Reformierakond on võtnud aktsiiside langetamise 2016. aasta tasemele eelolevatel valimistel peateemaks. Seda toetab Postimehe läbi viidud küsitlus, mille järgi soovib Eestis alkoholiaktsiisi langetamist 58 protsenti inimestest ja vaid 23 protsenti soovib aktsiisi jätmist praegusele tasemele.
Aktsiisitõusu põhjendati alkoholi kahjulikkusega inimeste tervisele. Alkoholi tarvitamine pole aga vähenenud, vaid hoopis kasvanud. Õlle tarbimine on Eestis Euroopa Liidus üks väiksemaid, samas kui kangete jookide tarvitamine üks suuremaid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
