NordenBladet — Paar aastat tagasi avatud Helsingi mereäärne saunakompleks Löyly jõudis ajakirja Time reastatud maailma suurimate vaatamisväärsuste hulka.

Ajakiri Time reastas 2018. aasta sadakond suurimat vaatamisväärsust maailmas ja nende hulgas on Soomest Löyly.

Balti riikidest pole nimekirjas mitte midagi. Lähipiirkonnast on nimekirjas veel Kopenhaageni Tivoli, Hellerupi Experimentarium ja Mithrase tempel Londonis.

Pole midagi rohkem soomepärast kui saun, kommenteeris Löyly rajamist selle kaasasutaja Jasper Pääkkönen. Kaks tundi saunas maksab 20 eurot, mis on soomlase jaoks sama nagu eestlase jaoks 5 eurot.

NordenBladet — Helsingi lasteaedades on suur põud lasteaia õpetajatest. Kohe oleks vaja ligi 400 õpetajat, aga 2500-eurost palka peetakse väikseks. Lasteaia õpetajad soovivad vähemalt 3000 euro suurust palka.

Selleks, et lasteaeda töötajaid saada, tõstab Vantaa linn lasteaia õpetaja palka uuest aastast 145 euro võrra 2557 euroni kuus. Seda aga peetakse samuti väikseks, vahendab Yle.

Vantaa on lisaks lasteaeda töötajaid meelitanud 1500 euro suuruse preemiaga, mida makstakse siis, kui inimene Vantaale elama kolib. Vantaal on õpetajatest suur puudus, sügisel vajatakse vähemalt 35 töötajat.

Helsingis on probleem veel suurem, sest puudu on 400 lasteaiatöötajat. Helsingi linn maksab alates märtsikuust 1000-eurost preemiat neile, neile lasteaeda tööle tulevad.  Preemia makstakse välja pärast poolt aastat või katseaja lõppu.

Raskusi on lasteaedades isegi ajutiste töötajatega, keda värvatakse tööjõufirmade kaudu.

Espoos on pakkuda kohe ligi 40 töökohta lasteaias. Võimalik, et ka Espoos tõstetakse uuest aastast lasteaia töötajate palka.

NordenBladet — Valmet Automotive autotehas Uusikaupunkis, kus juba töötab 4500 inimest tahab värvata veel juurde 1000 töötajat nii Soomest kui mujalt ja soovib, et ka linn järgi areneks.

Praegu pole Uusikaupunkis piisavalt soodsa hinnaga eluasemeid, mistõttu inimesed käivad tööle mujalt. Ettevõtte sakslasest uus juht Olaf Bongwald soovib, et töötajad elaksid rohkem kohapeal, mis tähendab, et linn peab oma arengus tehasele järgi jõudma, vahendab Yle.

Selleks, et firma leiaks uusi töötajaid, peab Uusikaupunki linn suutma pakkuda rohkem soodsa hinnaga elamispindu ning vaba aja veetmise võimalusi. Ettevõte on väga huvitatud töötajatest mujaltki kui ainult Soomest.

Valmeti autotehase eelmine juht, soomlane Ilpo Korhonen lasti lahti jaanuaris, kuna ettevõtte möödunud aasta tulemus valmistas pettumuse. Nüüd on uue juhi käe all olukord paranemas.

Möödunud aastal tuli Uusikaupunkist välja rekordarv autosid – 90 000. Tootmismaht kasvab kiiresti. Tänavu juulis alustati Mercedes-Benzi uute A-seeria autode tootmisega, samuti valmivad Uusikaupunkis Mercedese GLC-seeria linnamaasturid.

Bongwaldi väitel jätkub tehase koostöö Mercedesega veel pikalt. Autotööstuses toimub praegu revolutsioon, kus peale tuleb uusi hübriid- ja elektriautosid ning ettevõtted peavad ajaga kaasas käima.

NordenBladet — Kristallilist metamfetamiini ehk kristalli tuntakse homoringkondades kui seksidroogi. Soomes paljastati äsja 10 isikust koosnev narkogrupeering, kes kõik teineteist tundsid.

Grupi juht oli 50ndates eluaastates soome mees, kel on hall, lühikeseks lõigatud habe ja vuntsid. Juuksed on jäänud hõredamaks, aga muidu on ta ergas ja nooruslik. Rõivaid kannab ta suuruses XS, vahendab Helsingin Sanomat.

Mehe Instagrami konto ourworldexplorer on täis pilte luksushotellide toanumbritest ja hommikusöökidest üle terve maailma.

Reisil käis mees igas kuus. 2016. aasta sügisel ta kiitles, et on käinud Starwoodi keti 11 hotellis.

Tekib küsimus, mille eest on võimalik sellist elu elada.

Mees on Jari Sillanpääga seotud narkoasja peamine süüalune. Teda süüdistatakse kokku 19 erinevas kuriteo episoodis. Lisaks temale ja Sillanpääle on esitatud süüdistused veel kolmele mehele.

Mobiilisõnumitest ja jutuajamistest tuleb välja, et mees on müünud viimase 4 aasta jooksul metamfetamiini kokku 565,35 grammi. Selle rahaline väärtus on 113 070 eurot.

Metamfetamiini peetakse Soomes eriti ohtlikuks narkootikumiks, mis tekitab kiiresti sõltuvust. Seda kasutatakse veeni süstides, sisse hingates või klaastoruga suitsetades. Ühest grammist saab 15-30 annust.

Ainet tuntakse homoringkondades kui seksidroogi. Kristalli kasutavate homode kohta kasutatakse terminit chemsex, mis tähendab metamfetamiiniga suurendatud seksimõnu.

Süüalune narkodiiler on samuti Helsingi homoringkondades tuttav kuju. Tema enda väitel on ta müünud kristalli hinnaga 200 eurot gramm kokku üheksale mehele, keda ta on varasemast tundnud. Nende hulgas on ettevõtjaid, aga ka palgatöötajaid ja üks taksojuht. Üks ostjatest elab Lapimaal, teised Helsingis või selle ümbruses.

Politsei ülekuulamisel ütles mees, et narkodiileriks hakkas pärast seda, kui ta Finnairist töölt lahti lasti. Ta tegeles narkomüügiga politseile teadaolevalt 2014. aasta algusest kuni 2018. aasta veebruarini, kui ta kinni võeti. Suurim ostja Jari Sillanpää jäi narkojoobes autot juhtides Helsingis vahele möödunud aasta septembris. Tänavu märtsikuus leiti Sillanpää asjade hulgast metamfetamiini Helsingi-Vantaa lennujaamas pärast Taimaalt naasmist.

Diiler oli puutunud metamfetamiiniga kokku 2000ndate aastate algul San Franciscos. Pärast seda oli ta aeg-ajalt oma soomlastest sõpradega seda ainet tarbinud. Kodukootud narkovõrgustik tekkis siis, kui sõbrad hakkasid tema käest ainet küsima.

Mees mõtles, et saaks teenida lisaraha, müües ainet oma sõpradele. Ta ei reklaaminud kunagi, et tema käest midagi saab ja ta polnud huvitatud enamatest klientidest.

Kristalli ostis mees algul ühelt aafriklasest vahendajalt Bangkokis. Kui too mees aga vahele jäi, siis leidus uus kontakt Amsterdamis. Bangkokis oli mees jäänud vahendajale suure summa võlgu, aga vahendaja pääses vahi alt tulema, väidetavalt suure altkäemaksu eest.

Edasi sai ta ainet uuesti Bangkokist. Soomlane andis teada, millal lennuk maandub ja kui palju ainet oleks vaja. Narko kohta kasutati hüüdnimesid: Lapimaa ostjale müüdi „seemnekartulit” ja Helsingi klientidele „pileteid”.

Raha maksti ette kas Western Unioni rahakaardiga või sularahas. Kaup toodi soome mehele kohale hotelli ja ta toimetas selle hügieenitarvete kotis Soome.

Algul ütles mees, et esimene kogus toodi talle Soome kohale, aga hiljem ta loobus sellest väitest. Politsei on saanud Whatsappi sõnumite kaudu teada, et aafriklasest vahendaja on küsinud, millal soomlane on hotellis ja kas läheduses on mõni jõesadam.

Amsterdamis asuv sakslasest müüja oli palju lakoonilisem. Polnud ime, et soomlane tahtis vahendajat vahetada.

Möödunud aastal käis soome diiler kuus korda Amsterdamis ja kolm korda Bangkokis. Sellele lisaks käis ta puhkamas Pariisis ja Berliinis. Varasematel aastatel oli ta käinud Chicagos, New Yorgis ja Miamis.

Tänu suurele reisimisele on ta Finnairi plaatinaklient.

Soomlane sai raha ka mujalt. Näiteks on ta juht ja väikeosanik ühes Tom of Finlandi pildiga padjapüüre müüvas netifirmas, aga see äri ei too suurt midagi sisse. Lisaks pakkus ta välismaal eskort-teenuseid, millele viitas sakslasest vahendaja ühes teates.

See võib aga viidata ka soome mehe tegevuse teisele harule, milleks oli lasteporno. Seda politsei praegu uurib, sest läbiotsimise käigus leiti tema juurest lapsi kujutavaid andmeid ja 17 välist kõvaketast.

Soome veebikommentaariumide andmetel on Sillanpää narkodiileri nimi Timo Rautiomäki.

NordenBladet — Siiani on imestatud, miks otsustasid soomlased minna 1939. aastal endast kümneid kordi tugevama vaenlase vastu, kui näiteks Balti riigid, mis koos olid Soomest palju võimsamad, otsustasid vastupanuta alistuda. Värske Soomes läbi viidud uuring näitab, et soomlased olid valmis ennast ohverdama, kuna tahtsid kindlustada oma lastele paremat tulevikku.

Majandusprofessor Vesa Kanniainen põhjendas oma teadustöös matemaatiliselt ära, et mida enam hoolitakse järeltulevatest põlvedest, seda suurem on valmisolek end võitluses ohverdada.

Nii soomlased kui kreeklased võitlesid otsustavates Tali-Ihantala ja Thermopyla lahingutes ennastohverdavalt, kuna nad tahtsid tagada lastele paremat tulevikku. Sellist motiivi polnud nende vastu võidelnud vene ja pärsia vägedel, vahendab Helsingin Sanomat.

Kanniainen on näiteks uurinud seda, miks sõdur üldse sõdib vaenlase vastu. Ja miks väiksed kaitsearmeed on olnud edukad suurte okupatsiooniarmeede vastu. Ta on jõudnud järeldusele, et väike kaitsearmee sõdib agressiivsemalt. See tuleb asjaolust, et kaitsearmee mõtleb rohkem oma laste tuleviku peale. Vaenlasel sellist motivatsiooni pole, kuna neid ei ohusta miski. Neil pole vaja mõelda järeltulevatele põlvedele.

Majandusteaduses on sellise nähtuse nimi sugupõlvede-ülene altruism. Altruism tähendab ennastohverdavat käitumist, kus seatakse teiste heaolu enda omast ettepoole. Tegemist on puht-matemaatlise tulemiga: mida enam sõdurid mõtlevad järeltulevatele põlvedele ja mida suurem on oht, seda suurem on soov end võitluses ohverdada.

Oluline avastus on ka see, et mida väiksem on kaitsearmee, seda suurem on valmisolek ennast ohverdada.

Kanniaineni uuringu hüpotees on see, et rahvuslik julgeolek on avalik hüve ja osa rahvuslikust heaolust. Kanniaineni väitel pole matemaatilised järeldused kasutatavad reaalses elus, aga nende abil võib olukordi testida. Testimine on oluline, sest inimese aju teeb vigu, aga matemaatika seda ei tee.

Kanniaineni uuringust tuleb välja ka see, miks Soome kõik oma relvaostud avalikustab. Nimelt tugevdab avatus Soome turvalisust. End kaitsev maa püüab kõik hoida avaliku, mis suurendab heidutust. See on osa metamaatilisest mänguteooriast, kus on hea teada, mis võimaliku ründega kaasneb.

Soometumine on samuti põhjendatav mänguteooriaga.

Kanniainen on uurinud ka seda, mis on parem valik, kas üldine sõjaväekohustus või väike profiarmee. See oleneb, kas maa on väikse või suure turvariskiga. Analüüsi põhjal on väikse turvariskiga maadel võimalik ülal pidada väikest vabatahtlikkusel põhinevat armeed. Suure turvariskiga maadeks peab Kanniainen Soomet, Balti riike ja Iisraeli.

Kanniaineni arvates on Soome teinud õieti, et on säilitanud üldise sõjaväekohustuse. Kõrge turvariskiga maade puhul on üldine sõjaväekohustus kasulik, kuna see aitab luua suure ja koolitatud reservi.

Kanniainen on matemaatiliselt välja arvestanud ka selle, millal tasub liituda NATO-ga ja millal mitte. NATO puhul on Soome jaoks tähtis liikmeks astumise võimalus ise, mis ei tähenda tingimata liikmeks astumist. NATO puhul tuleb arvestada ka sellega, kas kõik liikmesmaad on valmis reaalselt panustama, kuna liikmesmaadel on alati võimalus kohustustest taganeda.

„Kas portugallased ja kreeklased tulevad meile appi, kui kõlab kutse? Sõjalise liidu loodud turvalisus ei tule niisama kätte. See tähendab, et iga liikmesmaa peab omalt poolt panustama. Soome jaoks tähendab see Baltimaid, või kuidas?” küsib Kanniainen.

Kanniaineni väitel on võimalikul vaenlasel olemas võimalused ründamiseks ilma otseselt ründamata. Näiteks võib Venemaa avada oma piirid.

Kanniainen on uurinud matemaatiliselt ka kübersõdade teooriat. Ta jõudis tulemuseni, et küberrelvade arendamine võib muuta tavapäraste relvadega sõjad tõenäolisemaks. Nimelt võimaldab kübervõimekus hävitada osa vastase tavapärasest sõjalisest võimekusest ja alandada sellega sõjapidamiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu motivatsioon sõdimiseks kasvab.

Kübervõimekust arendava riigi motivatsioon ennetavaks küberrünnakuks on seda suurem, mida vähem on teine osapool vastavat võimekust arendanud. Kui läheb võitluseks, siis kõigepealt eelneb küberkahju ja alles seejärel järgneb sõjategevus tavapärasel moel.

Kanniainen on oma töö põhjal kirjutanud ka kokkuvõtva ülevaate, mille Soome kaitseministeerium kavatseb sügisel avaldada.

Miks aga pikalt majandusteaduses karjääri teinud teadlane tegi veel ühe teadustöö Riigikaitsekõrgkooli juures? Mees põhjendab seda jätkuva januga uute teadmiste järele ja armastusega oma isamaa vastu.