NordenBladet — Kesk-Soomes elava 48-aastase naise pangaarvele kanti 2016. aastal novembrikuu keskpaigas suur summa raha. Naine kulutas selle raha ära, aga jäi pärast kohtus süüdi.

Naine seletas, et läks koju ja hakkas arveid maksma, kui märkas, et tema S-Pankki arvele oli kantud 35?489,90 eurot. Ta pidi selle peale üllatusest toolilt maha kukkuma. Ta helistas mehele ja küsis, kust see raha võib pärit olla. Mees arvas, et äkki on tegemist naise ema arvel olnud lapsetoetustega. Pangaväljavõttest oli näha, et raha tuli täiesti tundmatult isikult, vahendab Ilta-Sanomat.

Naine mõtles selle peale, et äkki on tegemist 2008. aastal surnud ema usaldusisikuga, kes maksis nüüd arvel olnud lapsetoetused ära. Naine mäletas, et oli palunud emal kooli tarbeks veidi raha kõrvale panna.

Tegelikult polnud tegemist lapsetoetuse, vaid panga eksimusega arve numbri osas. 35 000 eurot oleks pidanud minema teisele isikule.

Naine mõtles ka sellele, et äkki on tegemist eksitusega. Ta oli ühendust võtnud pangaga, aga pangast öeldi, et kõik on korras. Aga asi polnud korras. Veel novembris palus pank raha tagastada. See oli aga asjata lootus, sest raha oli juba ära kulutatud.

Pere majanduslik olukord oli raske ja seetõttu kandis naine oma mehe arvele kohe 10 000 eurot, millest 8000 kulus toru- ja korstnaremondi tarbeks. Osa arveid oli samuti maksmata ja need maksti kohe ära. Osa raha kasutati jõulude ajal toidu ja muude asjade ostmiseks.

Naine ostis muu hulgas aurupesuri, tolmuimeja, unenäopüüdja ja kontsakingad. 160 eurot kulus sigaretipaberi peale, mille tuttav tõi laeva pealt. Mõnisada eurot kulus ka ennustaja peale. Lisaks planeeris naine minna autokooli.

Naine oli arvamusel, et kui raha tuli, siis on vaja seda kulutada, rääkis mees politsei ülekuulamisel. S-Pankkis avas naine kaks uut arvet „pahade päevade” jaoks. Eri arvetele kandis ta 10 000 eurot.

Oma õnnest rääkis naine veel oma õele ja ühele Facebooki sõbrale. Vanem õde oli üllatunud ja soovitas raha tagastada. Varsti aga oli õel endal raha vaja. Ta helistas õele ja laenas 3000 eurot kolimise jaoks.

Õde rääkis politseis, et tal kulus kogu raha jõulude ajal eri kulutuste peale, kuivõrd kolimise jaoks sai ta toetust Kelast.

Üleöö rikkaks saanud naine palus asja kohta seletust ka ühelt Põhja-Pohjanmaal elavalt ennustajalt, keda naine tundis Facebooki kaudu.

Ennustaja oli naise sõnul inglitega suhtleja, ta rääkis raha saamisest ja ennustaja ütles, et raha oli naisele mõeldud. Ennustaja oli näinud unes, kuidas need rahad on naisele saatnud isik, kes on juba teispoolsuses, ehk siis naise ema.

Ennustaja hiljem midagi ei mäletanud. Ta rääkis politseis, et polnud naisele midagi rääkinud raha päritolu kohta.

Ka ennustaja helistas naisele ja palus raha laenuks. Naine kandis ennustaja kontole 3300 eurot.

Tarbimispidu jätkus 2017. aastal. Veebruari algul helistas naisele panga turvaspetsialist, aga naine keeldus raha tagasi maksmast. Naine ütles, et on raha juba ära kulutanud.

Nädal hiljem andis pank asja politseisse. Politseis eitas naine kuritegu ja süüdistas panka.

Naine oli seisukohal, et see on tema raha, ema kõrvale pandud lapsetoetused. Ja lisaks kõigele oli see panga viga. Naine lõpuks tunnistas, et oli ise teinud vea, aga ta ei teadnud, et see raha pole tema oma.

Lõpuks otsustas naine maksta raha tagasi. Selleks leidus ootamatu lahendus – pangalaen. Naine tunnistas, et tal oli plaan võtta 25 – 30 000 eurot remondilaenu ja kui see saadakse, siis makstakse raha tagasi.

Sise-Soome ringkonnaprokurör nõudis naisele karistust kelmuse eest. Kohus oli sama meelt ja mõistis naisele nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.

Kohus oli seisukohal, et naine oleks pidanud aru saama, et raha tuli arvele ekslikult. See, et naine arvas, et tegemist oli emalt päritud lapsetoetustega, ei vabastanud naist vastutusest välja selgitada raha tegelik päritolu.

Raha naiselt vastu võtnud isikuid süüdistati aga rahapesus. Kohus leidis, et mees ja õde teadsid, et raha pole naise oma.

Teiselt poolt oli kohus seisukohal, et tegemist on laenudega, mis tuleb tagasi maksta. Kuivõrd kahel laenusaajal polnud eesmärki kasu saada, mõistis kohus nad süüdi vaid kuriteole kaasaaitamises. Karistuseks määrati rahatrahv.

Ennustaja pääses ilma karistuseta, kuna ta polnud teadlik naise majanduslikust olukorrast.

NordenBladet — Soomlaste rahvaalgatus tüdrukute ümberlõikamiste keelustamiseks on kogunud üle 50 000 allkirja, mis tähendab, et seadusemuudatuse algatamiseks nõutav piir on ületatud.

Nüüd läheb asi edasi parlamenti menetlusse.

Tüdrukute ümbelõikamine on ka praegu Soomes seadusevastane, aga selle jaoks pole eraldi keelustavat seadust, mis puudutaks ka välismaal tehtud ümberlõikamisi.

Allkirjad kogumine algatusele elavnes, kui sellest augustis sotsiaalmeedias kirjutati.

NordenBladet — Laupäeva öösel sõitis Edela-Soomes Raisio ligidal Turu maanteel rekka autopoe ette, kus sai kannatada terve hulk sõiduautosid. Päästekeskus sai teate asja kohta laupäeval kell 01.51. Inimesed kannatada ei saanud, aga varaline kahju on väga suur, vahendab Iltalehti.

Pelttari autopoe juht Jukka Peltari hinnangul on kahju 200 000-300 000 eurot. Kümmekond autot on muutunud vanarauaks ja poe esine on samuti saanud kannatada. Ümbruse korrastamine võtab samuti raha, aga selle kohta veel hinnangut pole.

Rekka sõitis maha reklaamsildid, samuti tuleb parandada haljastust ja asfalti.

Rekka sõitis kiirteelt ilmselt otse poe ette. Seni pole teada, mis juhtus, aga on näha, et auto pole üritanudki kõrvale keerata. Samal kohal on ramp, mille kaudu saab keerata, aga rekka on sõitnud otse. Ilmselt oli kiirus nii suur, et rekka ei suutnud keerata.

Rekka lastiks olid piimapurgid, millest on mõned sajad on saanud kannatada. Sündmuskohalt koguti kokku välja voolanud kütuse ja piima jäägid.

NordenBladet — Soome mees langes arvatavalt üle 30 miljoni euro suuruse bitcoini pettuse ohvriks, asjasse on segatud Taimaa kuulsused ja pangad. Seal, kus on raha, liiguvad ka vargad ja petised, see käib ka krüproraha bitcoini kohta, mille väärtus on paari aastaga kasvanud üle 2000 protsendi. Tai politsei kahtlustab, et 22-aastane soome mees on langenud bitcoini pettuse ohvriks summas kokku 31 miljonit eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Juhtumist on kirjutatud nii Tais, USA-s kui ka Soomes.

Soome mehele ja tema Tai äripartnerile pakuti möödunud suvel investeerimisvõimalust digivaluutasse dragoncoin ja selle osakutesse. Neid veendi, et nad annavad bitcoine, et neid kasutada kasiinoprojekti, teise digivaluuta dragoncoini ja muude ettevõtete aktsiate soetamiseks.

Lubatud tulu aga kusagilt ei tulnud. Soome mees ja tema Tai äripartner andsid asja käesoleva aasta jaanuaris Tai politseisse.

Kokku osales tehingus 5564 bitcoini. Möödunud suvel oli nende väärtus 21 miljonit eurot, nüüd 31,6 miljonit eurot.

Kelmuses ja rahapesus süüdistatakse Dragoncoini juhti, üht Tai näitlejat, kahte tema venda ja üht Tai suurinvestorit. Uurimise alla on ka telenäitleja õde ja vanemad.

Kahtlusalused olid kõigepealt vahetanud bitcoinid Tai bahtide vastu, siis kandnud need oma sugulaste pangaarvetele ja ostnud selle eest maad.

Peakahtlusalune on telenäitleja vanem vend, kes arvatakse olevat redus USA-s. 27-aastase näitleja võttis politsei kinni augusti alguses otse võttepaigal, aga ta vabastati hiljem kautsjoni vastu.

Tai ajalehe Bangkok Post info kohaselt olid kahtlusalused jaganud bitcoinide vahetamise eest saadud bahtid omavahel ära. Politsei on juba arestinud õdede ja nende lähedaste varad, aga sel nädalal on asi laienenud ka Tai pankadesse.

Nimelt nõuab Tai seadus, et pangad peavad rahapesuga tegelevaid võimuorganeid teavitama üle 2 miljoni bahti suurustest ülekannetest, aga antud juhul jätsid pangad teavitamata.

Tai väljaanne The Nation kirjutas möödunud nädalal, et politsei on arestinud lisaks õdede pangaarvetele ka üle 200 miljoni bahti (5,3 miljonit eurot) eest maatükke. Politsei kahtlustab, et need on ostetud soome mehelt välja petetud bitcoinidest saadud raha eest.

Bitcoin on avatud lähtekoodiga valuuta ja see on jagatud sajaks miljoniks väiksemaks osaks. Neid võib omada anonüümselt ja nende abil kaubelda. Bitcoin on valuuta, mis pole seotud ühegi riigi keskpangaga. Uusi bitcoine saab „kaevandada” arvutiprogrammide abil, aga uute rahatähtede hulk ajas väheneb. Pärast bitcoini edu on maailmas tekkinud juurde palju uusi krüptovaluutasid. Digivaluutad on äratanud ka kurjategijate tähelepanu, kuna on aru saadud, et neid pole võimalik jälitada. See oletus aga kummutati 2015. aastal, kui Ühendriikide politsei FBI teatas, et on suutnud bitcoinide liikumist jälgides üles leida ühe narkoäriga tegelenud kurjategija. Silk Roadi veebi ülal pidanud mees mõisteti eluks ajaks vangi.

22-aastaselt soomlaselt välja petetud bitcoinide väärtus on üsna suur. Võrdluseks, samapalju maksis möödunud aastal valminud Joensuu uus politsei- ja kohtumaja. Jalgpallur Ronaldo osteti Juventusesse üle 30 miljoni euro eest. Bitcoini ajaloos pole aga tegemist suure summaga. 2014. aastal tungis häkker bitcoini börsile Mt. Goxin ja varastas sealt 850 000 bitcoini, mille toonane väärtus oli üle 480 miljoni euro. Praeguse kursiga on väärtus üle 4,8 miljardit euro. Käesoleva aasta juunis varastati Lõuna-Korea bitcoini börsilt Coinrail krüptovaluutat 30 miljoni euro väärtuses.

Soomes on samuti suurenenud krüptovaluutaga seotud rahapesukuritegude arv. Möödunud aastal registreeriti selliseid kuritegusid üle tuhande, aasta varem 600 ringis.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT