NordenBladet — Siseministeeriumi abinõud pole aidanud Soome massaažisalongides töötavaid tailannasid. Paljud neist müüvad jätkuvalt oma keha. Mitusada tailannat töötab massaažisalongides, kus pakutakse “lisateenuseid”.
Paljud neist naistest teeksid mingit muud tööd, kui neil oleks selleks võimalus. Nad ei taotle Soomest toetusi, kuna nende jaoks on auasi ise hakkama saada.
Massaažisalongi tunnihind on enamasti 60 eurot, seksi eest tuleb kliendil juurde maksta.
Siseministeerium lõi 2010. aastal töögrupi, mis pidi looma võimalused sellele grupile Soome ühiskonda sulandumiseks.
Nüüd on selgunud, et komisjoni aruanne on peidetud riigiarhiivi. Tailannade olukord huvitab Soomes vaid seksitöötajaid esindavat organisatsiooni Pro Tukipiste, Diakooniakeskuses tailannadega tegelevaid inimesi ja üht asjasse pühendunud politseinikku.
NordenBladet — Helsingi ringonnakohus mõistis 29-aastase Jani Aleksi Ylöneni süüdi naise mõrvamises, mis toimus pärast seda, kui naine tunnistas üles petmise.
Prokurör ja naise alaealised lapsed taotlesid kohtus karistust mõrva eest, süüalune aga leidis, et tegu oli vägivaldse reaktsiooniga pärast naise ülestunnistust.
Nimelt tunnistas naine 2017. aasta oktoobris üles, et pettis oma meest. Naine rääkis asjast ühe ühise õhtu veetmise käigus Helsingis. Veretöö ajal oli korrusmaja korteris, kus pidu peeti veel üks mees, kes aga samal ajal magas.
Ylönen ütles, et ägestus asjast teada saades niivõrd, et kaotas enesevalitsemise. Mees kägistas naist nii kaua, kuni too maha kukkus. Samal ajal väänas mees naise sõrme. Pärast seda istus mees diivanile ja tallas naist jalgadega. Naine palus meest järgi jätta. Mees oli aga nii raevus, et ei suutnud peatuda. Lõpuks jõi mees alkoholi ja jättis naise elutu keha põrandale lebama. Hiljem kutsus ta korteriomaniku naist vaatama. Selleks ajaks oli naine juba siniseks tõmbunud.
Naine suri ulatuslike vigastuste tagajärjel. Nii olid tal murdunud kõik ribid, välja arvatud üks. Erinevalt alama astme kohtust leidis ringkonnakohus, et tegemist oli mõrvaga.
Kohus põhjendas otsust väitega, et tegemist oli eriti jõhkra ja julma tapmisega. Samuti leidis kohus, et ohvri ülestunnistus pole kergendav asjaolu. Samuti pole asjas leitud muid asjaolusid, mis võiks olla karistust kergendavad.
Lisaks eluaegseks muudetud vanglakaristusele suurendati mehelt välja mõistetud summat. Mees peab maksma ohvri igale lapsele kannatuste eest 10 000 eurot. Lisaks tuleb mehel maksta lastele üle 20 000 euro toitja kaotuse eest.
NordenBladet — Soome maksuameti info kohaselt on inimestele täna, teisipäeval saadetud e-posti kaudu petukirju, milles palutakse teatada inimeste krediitkaardi- ja pangaandmeid võltsitud maksutagastusteade abil.
Maksuamet annab teada, et ei palu kunagi saata pangakonto või krediitkaardi andmeid e-posti või sms-i teel.
Maksuamet soovitab sellised e-kirjad kustutada veel enne nende avamist. Kui klient on oma krediitkaardi andmed edastanud, tuleks lasta kaart kohe sulgeda.
Krediitkraadi saab sulgeda helistades Soomes telefonile 020 333.
Maksuamet uurib petukirjade asja ja vajadusel pöördub õiguskaitseorganite poole.
Huijausviestejä näyttäisi olevan jälleen liikenteessä. Emme koskaan lähetä verotuspäätöstä tai mitään siihen liittyviä tietoja sähköpostitse. Älä klikkaa viestissä olevia linkkejä, vaan tuhoa viesti välittömästi. https://t.co/HjRpnNWuGm
NordenBladet — Kivimajadega seotud siseõhuprobleemide ja puitmajade keskkonnasõbralikkuse tõttu Soomes mitmekordistub lähiaastatel puidust korrus- ja ridamajade ehitus, selgub värskest uuringust.
Ehitusuuringute firma Rakennustutkimus RTS juunis läbi uuringust selgub, et aastatel 2018-2020 mitmekordistub Soomes puidust elamute ehitus ning uute hoonete puhul eelistatakse eri omavalitsustes üha rohkem puitu.
Aastatel 2018-2020 algab Soomes kokku 186 puidust korrusmaja ehitus. Seda on rohkem kui on seni ehitatud 2010ndate aastate jooksul kokku. Kõige rohkem planeeritakse puidust korrusmaju Turusse (20 tk) ja Helsingisse (15 tk). Kokku ehitatakse puidust korrusmaju 73 omavalitsuse territooriumile.
Puidust ridamajade arv on samuti kiiresti kasvamas. Aastatel 2018-2020 plaanitakse ehitada ligi 60 palgist või massiivpuidust ridamaja, mida on neli korda rohkem kui 2010ndate alguses. Puidust ridamaju ehitatakse lähiaastatel 15 eri omavalitsuse territooriumile.
Puidu kasutamist eelistatakse selle keskkonnasõbralikkuse tõttu, kuna puidust hoonete ökoloogiline jalajälg on kaks korda väiksem kui kivist hoonetel. Seni on puitu kasutatud Somes põhiliselt eramajade ehitusel, aga viimasel ajal üha rohkem ka korrusmajade ja ühiskondlike hoonete ehitusel nagu tervisekeskused, hooldekodud, koolid ja lasteaiad.
Uued lasteaiad, koolid ja hooldekodud ehitatakse Soomes põhiliselt puidust.
Aastatel 2010-2017 ehitati Soomes puidust kokku 29 ühiskondlikku hoonet, aastatel 2018-2020 planeeritakse neid juba 86 ehk kolm korda rohkem kui ehitati 2010ndate aastatel esimesel poolel. Uusi puidust lasteaedu ja koole on Soome tulemas kumbagi 30 tükki, uusi puidust hooldekodusid on tulemas 14 ja muid ühiskondlikke hooneid 8 tükki. Puidu eelistatakse Soomes üha rohkem ka ärihoonete puhul.
Uuring põhineb 2018. aasta juunikuus tehtud telefoni-intervjuudel, kus intervjueeriti inimesi kokku 293 Mandri-Soome omavalitsustes. Uuringu viis läbi Rakennustutkimus RTS ja üks selle tellijatest oli keskkonnaministeerium.
