NordenBladet — Soome leevendas aasta algusest alkoholiseadust, lubades kangemad õlled ja longerod müügile tavalistesse toidupoodidesse. Kardeti, et see tõstab alkoholi müüki, aga tegelikkuses müük hoopis kukkus. Ka Eestist tuuakse palju vähem alkoholi.

Soome sotsiaal- ja terviseameti Valvira andmetel kukkus alkoholi müük Soomes esimese poole aasta jooksul võrreldes eelmise aastaga 0,7 protsenti. See tähendab, et alkoholi tarbimine on languses ja seda vaatamata varasemast leebemale alkoholiseadusele.

Suvel tõenäoliselt alkoholi müük kasvas, kuna Soomes oli rekordsoe suvi ja see pani inimesed rohkem õlut jooma.

Kui eri jooke arvestada, siis tegi kõige suurema tõusu aasta algul longero, mille müük kasvas 38 protsenti. Õlle, siidri, punase veini ja kange alkoholi müük aga kukkus. See tähendab, et õlle ja siidri asemel on hakatud rohkem tarvitama longerot.

Longero edu on seletatav asjaoluga, et seadusemuudatusega kaotas Alko üle 4,7-protsendilise longero ainumüügiõiguse. Kliendid ostavad nüüd longerot tavalisest toidupoest, kuigi hind on sama mis oli Alkos.

Seadusemuudatusega kardeti ka seda, et lahja õlle asemel hakatakse tarvimata rohkem kanget õlut, mille müük lubati aasta algusest tavalistes toidupoodides. Ent kartused ei osutunud tõeks. Lahja õlle osakaal müügis on jätkuvalt ligi 90 protsenti ja kangel õllel vaid alla 10 protsendi.

Alkoholivaba õlle osakaal on ka kasvanud, aga kogused on jätkuvalt väiksed. Soomlased eelistavad jätkuvalt lahjemat õlut, sest selle aktsiis on madalam ja tänu sellele on õlu odavam. Enamikule klientidest on hind alkoholi puhul määrav tegur.

Eestist toodavad alkoholi kogused on oluliselt vähenenud. Soomlased tõid Eestist 2017. aasta septembrist kuni 2018. aasta augustini kokku 32 miljonit liitrit alkoholi, kui kaks aastat tagasi oli see kogus 39 miljonit liitrit.

Kõige rohkem vähenes Eestist õlle toomine, kuigi seda veeti jätkuvalt kõige rohkem – 13,6 miljonit liitrit. Kaks aastat varem toodi õlut Eestist Soome 19,1 miljonit liitrit.

Siidri toomine Eestist vähenes kahe aasta taguselt 5,9 miljonilt liitrilt 3,4 miljoni liitrini.  Long drinke toodi 7 miljonit liitrit, kaks aastat tagasi 6,6 miljonit liitrit.

Veine ja kanget alkoholi toodi Eestist varasemast veidi rohkem – veine 4,9 miljonit liitrit ja kangeid jooke 2,6 miljonit liitrit.

Tulemused on saadud Uuringu- ja analüüsikeskuse TAK Oy uuringust, mille käigus küsitleti kokku 1926 soomlasest laevareisijat 2017. aasta septembri ja 2018. aasta augusti vahelisel ajal.

NordenBladet — Soome Tervise ja heaolu ameti (THL) teadusprofessori Timo Partoneni väitel on tervise seisukohalt Soomele parem lahendus püsiv talveaeg, kuna siis pole hommikud nii sünged. Partoneni väitel on hea, et kellakeeramisest on otsustatud loobuda, kuna see häirib inimeste und, ja seda isegi tervete inimeste puhul, vahendab Iltalehti.

Kellakeeramine häirib und, kuna ajab sassi inimese sisemise kella. Sisemine kell on ühisnimetaja suurele hulgale närvirakkudele, mis asuvad hüpotalamuse eesosas. Sisemine kell saab infot silmade kaudu tulevast valgusest. Valgus seadistab sisemist kella.

Kui silmadesse tuleb valgus, muudab see automaatselt erksaks. Sisemine kell reguleerib ühtlasi unerütmi. Kui kella keeratakse, ajab see unerütmi sassi.

Tunniajaline muutus on sisemise kella jaoks suur hüpe. Sisemise kella häirimine mõjutab nii südant kui veresooni. Läheb tükk aega, enne kui organism kohaneb uue ajaga.

Sisemine kell jääb iga päev veidi õigest ajast tahapoole. Naistel jääb sisemine kell ööpäevas maha keskmiselt 5 minutit, meestel 11 minutit. Need minutid tuleb iga päev tasa teha.

Professor Partoneni väitel oleks tervise seisukohalt parem püsiv talveaeg, kuna see on nö õige aeg. Talveajaga on hommikud oktoobrist kuni märtsini samasugused nagu nüüdki. Kui võtta kasutusele püsiv suveaeg, siis on talvehommikud pimedamad. Partonen hoiatab, et seoses kliimamuutusega hakkavad Soome talved olema senisest hallimad, pilvisemad ja lumetumad ehk teisisõnu pimedamad. Kui valida püsiv suveaeg, siis probleemid süvenevad.

Partonen on hämmingus, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pooldas oma kõnes püsivat suveaega. Ettepaneku kohaselt minnakse veel tänavu sügisel talveajale ja siis kevadel suveajale, kuhu jäädaksegi. Mingil põhjusel ei antud veel teada, kumma kasuks hääletusele vastajad otsustasid, kas suve- või talveaja kasuks. On probleemne, et soovitatakse püsivat suveaega, kuigi see on tervisele halvem.

Partonen loodab, et isegi siis, kui terve Euroopa jääb suveajale, teeb Soome erandi ja läheb aasta pärast veel talveajale ja jääbki sinna. Ta soovitab jääda püsivalt normaalsuse ehk talveaja juurde. See oleks tervise seisukohalt parim variant.

Praegu võetakse suveajale minnes hommikust tund aega ära ja talveajale naastes antakse see tagasi.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium algatab septembris rahva hulgas arutelu, millist varianti inimesed pooldavad, kas püsivat suve- või talveaega.

Ministeeriumi info kohaselt on praeguse seisuga viimane kellakeeramine pühapäeval, 31. märtsil 2019. aastal. Need Euroopa Liidu maad, kes tahavad veel talveajale üle minna, saavad seda teha pühapäeval, 27. oktoobril 2019. aastal. Pärast seda enam aega muuta ei saa.

Soome on aastaid võidelnud Euroopa Liidus kellakeeramise lõpetamise eest. Soomes korraldati sel teemal rahvaalgatus, mida parlament arutas 2017. aastal. Kellakeeramisega alustati Soomes 1981. aastal. Euroopas ühtlustati kellakeeramine 1996. aastal, millest alates on kella keeratud märtsikuu viimasel pühapäeval ja oktoobri viimasel pühapäeval.

NordenBladet — Soome ettevõtja lasi end ära petta ühel seltskonnal ja tal võeti ära raha 16 000 euro ulatuses. Asi juhtus 2013. aasta augustis nii Lahtis kui Espoos. Ettevõtjana tegutsev Helsingi mees rääkis kohtus, et kohtas Lahti ja Helsingi vahel rongis üht seltskonda, kus oli nii mehi kui naisi. Meeste nimed Helsingi mehele meelde ei jäänud, küll aga naised. Üks naine oli esitlenud end „kauni Veerana”, vahendab Iltalehti.

Juba rongis hakkas mees koos seltskonnaga viina jooma. Järgmine pilt on mehel Espoost Serena veepargi puhkemajakesest, kus talle pakuti veel juua. Puhkemajas oli kokku 10-15 inimest, kes teineteist tundsid ja olid sugulased. Helsingi mees sai teistelt teada, et oli käinud vahepeal Ida-Helsingis. Niisamuti taksoga Lahtis.

„Veera” oli mehega kaasas. Nad olid plaaninud kihluda. Seltskonnas oli ka teisi naisi. Ühe süüaluse tunnistuse järgi oli Helsingi mees naiste keskel tantsu löönud. Helsingi mehe väitel olid tal kõik dokumendid seljakotis kaasas. Rahakott oli jaki taskus. Jakk rippus varnas. Mehe väitel oli rahakott koos pangakaartidega alles, kui ta seda kontrollis.

Kohtus väitis aga mees, et pangakaarte oli tema teadmata tema magamise ajal kasutatud. Samuti arvas ta, et tema netipanga koodid olid kopeeritud. Arvestades panga väljavõtteid, ilmselt nii ka juhtus. Näiteks mehe Osuuspankki kaardiga oli kolme ööpäeva jooksul võetud 25 korral välja 9960 eurot. Petised olid saanud koodid teada kas meest jälgides või siis kasutati „Veera” abi. Mehe dokumentide abil sõlmiti pangas ka laenulepinguid, millest osa läksid läbi. Raha kanti mehe kontole ja sealt edasi läks see petistele.

OP Kotipankki Oy ei kinnitanud 49?800 euro suurust laenulepingut ilma kliendi kohalolekuta. Samuti ei kinnitanud Santander Consumer Finance Oy taotletud 16?100 euro suurust laenu ilma kliendi allkirjata.

Helsingi mehe ja seltskonna vahel puhkes tüli, kui mehelt võeti ära tema telefon Samsung Galaxy. Serenast liikus seltskond edasi ühte korterisse Helsingis Pikku-Huopalahtis. Helsingi mehe väitel liikus ta seltskonnaga kaasa, kuna talle oli lubatud telefon tagasi anda. Telefoni mees aga ei saanud ja ta lahkus korterist ilma telefonita. Algul läks ta oma suvilasse haavu lakkuma ja pärast seda tegi kuriteoteate.

Pettuses süüdistatud kolm meest ja naine lükkasid kõik ümber. Süüaluste väitel oli automaadist võetud raha mehe enda soovi kohaselt. Raha läks kõik mehe enda kätte. Samuti oli mees ise teinud laenutaotlused.

Helsingi mees ütles, et tema taotlusi ei teinud ja kohus jäi teda uskuma, kuna meest hoiti kogu aeg alkoholi mõju all. 26-, 27- ja 32-aastased mehed ning 39-aastane naine mõisteti süüdi kuues eri pettuses, kahes pettusekatses, neljas maksevahendipettuses ja varguses. Süüalustele mõisteti aasta ja ühe kuu kuni aasta ja viie kuu pikkused vanglakaristused, mis sõltusid sellest, kas süüalustel oli muid kuritegusid.

Süüalused olid mitmelt poolt Soomest. Kirjeldatud „kaunis Veera” oli tegelikult hoopis teise nimega Uusimaa naine. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta 34-aastane. Varem on ta süüdi mõistetud Põhja-Savo, Pirkanmaa ja Lääne-Uusimaa kohtutes.

Kohtus Helsingi mees naist ära ei tundnud. Tema väitel meenutab naine „Veerat”, aga mitte päris. Kaassüüdlaste väitel aga oli just see naine see õige „Veera”. Üks meestest ütles otse välja, et naist kasutati peibutuslinnuna.

Süüalustel tuleb hüvitada mehele kaotatud 1746 eurot ja krediidiasutustele 14 255 eurot. Lisaks tuleb maksta kinni tuhandetesse eurodesse ulatuvad õigusabikulud. „Kaunilt Veeralt” pole raha võimalik saada, sest tema vastu on juba mitusada nõuet.

Helsingi kohus tegi otsuse kaks aastat tagasi, aga asi tuli uuesti kohtusse, kuna 32-aastane süüalune kaebas otsuse edasi. Hiljem aga loobus ta kaebusest ja seetõttu jäi kehtima varasem otsus.

NordenBladet — Soome turva- ja kemikaaliamet Tukes testis 32 välismaa veebikaubamajadest tellitavat eset ja tunnistas enamuse neist ohtlikeks. Esemete hulgas olid mänguasjad, lastekaubad, ehted ja elektriseadmed. Testiti soomlaste seas populaarseid asju, mida tellitakse Wishi, AliExpressi ja eBay veebipoodidest.

Test näitas, et vaid üks toode vastas Euroopa nõuetele. Kui neid tooteid müüdaks Soomes, siis tuleks need müügilt ära korjata.

Kõik testis olnud 17 lasteasja tunnistati ohtlikuks. Turvarisk oli toodetel väga suur. Näiteks leiti üks 170 sentimeetri pikkuseks veniv lutikett, samas kui Euroopas on maksimaalselt lubatud pikkus 22 sentimeetrit. Liiga pikk kett on beebi jaoks nagu poomisnöör. Muret tekitasid ka vees paisuvad mänguasjad. Need meenutavad komme ja kui laps seda hammustab ja alla neelab, võib sisikonna ummistumine tuua kaasa surma.

Tukes testis ka kuute alla 5 euro maksvat mobiililaadijat ja viis neist tunnistati ohtlikuks. Tooted olid tuleohtlikud ja neilt võib saada elektrilöögi. Nende hulgas oli laadija, mis kuulub ohtlikemate seadmete hulka, mida Tukes on eales testinud.

Tukesi testid on osa täna alanud kampaaniast, mis juhib tähelepanu välismaalt tellitud toodete ohutusele. Väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud toodete puhul vastutab nende ohutuse eest ostja.

Tukes loodab, et inimesed, kes välismaalt asju tellivad, veenduvad kõigepealt nende ohutuses. Soomes on olnud juhtumeid, kus välismaalt tellitud laadija süttis põlema, toidulisand sisaldas narkootikume ja kosmeetika tekitas allergilise reaktsiooni. Tarbijad on ostnud kemikaale, mille kasutamine on Euroopa Liidus keelatud.