NordenBladet — Põhja-Savo kohtus Kuopios algas täna libapolitseinike kohtuprotsess, kus süüalustena on viis põhitegijat ja kümneid väiksemaid, kes kokku petsid vanuritelt politseinikke mängides välja ligi 800 000 eurot.

Süüdistuse kohaselt esinesid süüalused telefonis politseinikena, petsid inimestelt välja pangakoodid ja võtsid nendelt raha. Kokku on kuriteo episoode 120 ringis.

Kuritegudega saadi vanainimestelt kätte kokku üle 800 000 euro.

Kaks peamist kahtlusalust on pärit Põhja-Savost, aga nad elasid kinnivõtmise ajal Uusimaal.

Kokku on kahtlusaluseid 46. Kahte süüdlast pole kätte saadud ja nad on tagaotsitavad.

Kuriteod pandi toime aastatel 2017-2018.

Kaks peamist süüalust peeti kinni tänavu märtsikuus Ida-Soome politsei, Keskkriminaalpolitsei ja Rootsi ametkondade ühisoperatsiooni tulemusel. Üks saadi kätte Stockholmist, teine Rootsi laevalt.

NordenBladet — Helsingi politsei asus uurima esmaspäeval, 10. septembril Kulosaaris Iraani saarkonna juures toimunud mürgli asjaolusid.

Esialgu rahumeelsena välja reklaamitud meeleavaldus muutus agressiivseks, kus põletati saatkonna juurest võetud lippu ja loobiti politsei drooni kividega.

Meeleavaldusel osales kokku 150-160 inimest. Osa neist saabus politsei info kohaselt bussiga väljastpoolt Helsingit.

Politsei tagas sündmuskohal algusest peale üldist korda ja turvalisust. Meeleavaldus algas rahulikult. Aja möödudes aga ei soovinud meeleavaldajad jääda neile määratud kohta, vaid liikusid saatkonnale lähemale. Osa meeleavaldajaid püüdsid inimesi maha rahustada.

Üks meeleavaldajatest jooksis saatkonna juurde ja võttis sealt lipu, mis kohe põlema süüdati. Politsei kasutas meeleavalduse jälgimiseks drooni. Osa meeleavaldajaid loopis aga nii drooni kui saatkonna hoonet suurte kividega. Inimvigastusi õnnestus vältida.

Politsei võttis kohapeal kinni kolm inimest, keda kahtlustatakse avaliku korra rikkumises. Kulosaari metroojaamas võeti kinni veel neljas isik, kes ähvardas politseid. Tema puhul kahtlustatakse ametiisikule vastuhakku.

Politsei jätkab asja uurimist kahtlusaluste ülekuulamisega.

NordenBladet — Helsingis Kulosaaris oli täna Iraani saatkonna juures kurdide meeleavaldus, kus põletati lippu ja visati politsei drooni kiviga. Politsei info kohaselt läks algselt rahumeelsena välja reklaamitud meeleavaldusel kuumaks, aga olukord püsis kontrolli all.

Meeleavaldus oli ajendatud kolme kurdi vangi tapmisest Iraani võimude poolt ja Iraani raketirünnakust kurdide põgenikelaagrile.

Kulosaaren lähetystöalueella on rauhanomaiseksi ilmoitettu mielenilmaus, jossa osallistujien tunteet ovat kuumentuneet. Mielenosoituksessa n. 150 osallistujaa. Mielenosoituksessa on mm. poltettu lippu ja heitelty kivillä poliisin kuvauskopteria. Tilanne on #poliisi'n hallinnassa.

— Helsingin poliisilaitos (@PoliisiHelsinki) September 10, 2018

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö andis seoses Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni visiidiga intervjuu Prantsuse telekanalile France 24 ja kiitis Soome kõrget turvalisust – ta ise käib väljas ainult ühe turvamehest saatjaga.

Kui pärast seda intervjuud koeraga jalutama lähen, saadab mind ainult üks turvamees 100 meetri kaugusel, tõi Niinistö näite oma kodumaa kõrge turvalisuse kohta intervjuus Prantsuse telekanalile France 24.

Niinistö ütles, et soomlased peavad oma kodumaad turvaliseks ja sellisena tahetakse seda ka hoida.

Niinistölt küsiti ka suhete kohta Venemaaga ja seda, mida mõtles Macron, kui ütles, et Venemaaga peaks suhteid uuendama – kas sanktsioonid on kavas kaotada.

Niinistö vastas, et sanktsioone ei ole kavas kaotada Ukrainas toimuva tõttu, küll aga tuleks jätkata Minski protsessi ja lõpetada verevalamine Ukrainas.

NATO kohta ütles Niinistö, et Soome hoiab ukse avatuna ja seda ise ei sule. Niinistö sõnul on võimalik, et Soomes liitub NATO-ga, aga see pole praegu hädavajalik. See ei tähenda, et Soome ei teeks koostööd NATO ja Euroopaga.

Rahvusluse ja migratsiooni-vastasuse kohta ütles Niinistö, et Soomes on jätkuvalt olemas erakond, mis on migratsiooni vastu. Ent põlissoomlaste erakond kaotas toetust siis, kui liitus valitsusega.

Praegu on põlissoomlased opositsioonis ja nende toetus on 8 protsenti, mida pole palju. Põlissoomlased tahab vabaneda äärmusluse kuvandist ja see on hea.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Soomes vähe äärmuslust ja olukorda tahetakse sellisena säilitada.

NordenBladet — Soomes oli vähese sissetulekuga inimeste toidu ja riiete ostmiseks ette nähtud toimetulekupiiri määr 2016. aastal 485 eurot inimese kohta kuus, aga selgub, et sellest ei jätku.

Soome Statistikaameti andmetel on hästi toime tulevate inimeste kulutused kaks korda suuremad, vahendab Yle.

Probleem on selles, et kui toimetulekutoetust saavad inimesed peaks raha kulutama esmaste argikulude jaoks, siis tegelikkuses kasutavad näiteks lastega pered seda raha ka muude asjade jaoks.

See tähendab, et väikse sissetulekuga inimesed kulutavad raha toidu ja riiete jaoks vähem, kui selleks on ette nähtud. Nii näiteks kasutatakse toimetulekutoetust kas eluaseme või auto peale. Eluaseme puhul kaetakse kulud vaid teatud piirini, sealt edasi peab inimene ise maksma.

2016. aastal oli toimetulekutoetuse piirmäär üksi elava inimese puhul 485 eurot ja sellest ligi pool ehk 45 protsenti kulus toidu peale. Siis kulus võrdselt 11 protsenti rahast kütuse ja riiete peale.

Hea sissetulekuga inimestel aga kulus nende asjade peale kaks korda rohkem raha. Juba toidukulud on hea sissetulekuga inimestel kaks korda suuremad.

Toimetulekutoetus peaks katma Soomes:

• Toidukulud
• Riietuse kulud
• Väiksemad ravikulud (ravimite ost)
• Hügieenivahendite kulud
• Kohalik transport
• Ajalehe tellimus
• Telefon ja internet
• Hobide ja liikumisega seotud kulud
• Muud isiku või pere igapäevaste toimetustega seotud kulud

Võrdluseks, Eestis oli 2016. aastal üksi elava inimese toimetulekupiiri määr 140 eurot. Eestis arvestatakse toimetulekupiiri sisse ainult toiduraha, mis aitab hinge sees hoida.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT