Soome politseinik paljastab valusa tõe: väga paljud kuriteod jäetakse üldse uurimata

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome konstaabel avaldab valusa tõe: massikuritegude uurimisega politsei ei tegele. Ainus tegevus on „info tapmine” nagu sel puhul öeldakse.

Helsingi politsei vanemkonstaabel Pauli Mäenpää kirjutab väljaande Helsingin Sanomat arvamusküljel, et massikuriteod nagu näiteks vargused on nii levinud, et need mätsitakse lihtsalt kinni ja avalikkusele infot ei anta, sest politsei ei jaksa nende kuritegudega tegeleda.

Selliste massikuritegude hulka, millega politsei ei jõua tegeleda, kuuluvad näiteks jalgrattavargused, samuti autode rehvivargused. Mäenpää väitel pole vähemalt Helsingi politseil võimalust selliste kuritegudega tegeleda. Kui politsei iga kuriteoga tegeleks, siis jookseks uurimised umbe.

Näiteks jalgrattavargus pannakse politseis lihtsalt kirja, et inimene saaks vajadusel kindlustuse poole pöörduda, ja see ongi kogu tegelemine. Vahetult pärast seda lõppeb asja uurimine ilma mingite täiendavate toiminguteta.

Politseinik väidab, et selline on praktika ja avalikkusel on õigus seda teada. Massivargustega tegelevad Soomes ühed ja samad isikud, enamasti varastatud kraami kätte ei saada ja hüvitist samuti mitte. Karistused on samuti nii leebed, et enne jõutakse varastada väga palju, kui inimene reaalselt vangi pannakse.

Mäenpää väitel on politsei muutunud vaid kindlustusfirmade tegevuse vahelüliks ja see kisub alla politseitöö moraali. Paljud politseinikud lahkuvad töölt, sest sisuliste asjadega saab vähe tegeleda. Seetõttu oleks hea, kui avalikkusele räägitaks ausalt, nagu asjad on, et kuritegude uurimata jätmise põhjus on ressursipuudus, mitte politseinike kehv töö.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome naine hakkas valmistama kaeratooteid ja teenib sellega miljoneid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet —Kaarina naine Merja Scharlin (73) hakkas juba 1990ndate aastate algul tootma kaerast tooteid ja nüüd teenis korraliku varanduse, kui müüs äri edasi suurfirmale Fazer.

Scharlin uskus hapendatud kaera ehk kiislasse siis, kui kõik ülejäänud hakkasid valmistama toiduaineid soja baasil. Scharlinile aga soja ei meeldinud, kuna sel oli kohutav maitse. Möödunud aastal müüsid Merja ja tema poeg Niko (39) oma ettevõtte Bioferme edasi Fazerile. Ettevõte on tuntud Yosa kaeratoodete poolest, vahendab Helsingin Sanomat.

Müügimõte sündis sellest, et kaerabuum muudkui kasvas ja turul konkureerimiseks oleks olnud vaja suuri investeeringuid. Ettevõtte täpne müügihind pole teada, aga pojale laekus eelmise aasta eest tulu 9,8 miljonit eurot ning emale samuti paar miljonit.

Merja ja Niko Scharlin jäid pärast ettevõtte müüki Fazerisse tööle. Merja aitab välja töötada uusi tooteid ja üks on selline, mis on maailmas täiesti unikaalne: taimne, aga pole jogurt.

Merja on õppinud Helsingi ülikooli maamajandus- ja metsandusteaduskonnas toidutehnoloogiat. Oma ettevõtte asutas ta garaažis 40 aastat tagasi. Alguses tootis ta hapendatud taimemahlu. Siis oli peamine toode ökohapukapsas. Vahepeal prooviti toota arooniaveine, aga siis jäädi alates 1990ndate algusest pidama kaeratoodete juurde.

Kaerajogurtite kaubamärgi Yosa esimene osa tuleb ingliskeelsest nimetusest, teine osa aga sõnast kiesa, mis Karjalas tähistab hapendatud kaerakiislat. Vanal ajal söödi kiislat pärast suuremaid pidusid, kui taheti seedimine korda saada.

Ühtlasi soovib Merja võtta ühe puhkuse, sest pole 40 aastat õieti puhata saanud.

 

Soomes on kõik sissetulekud avalikud ja igaühe palga võib lihtsalt teada saada – vaata, kuidas see käib

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes võib teada saada igaühe sissetuleku, isegi peaminister Juha Sipilä oma. See on imelihtne. Täna, 1. novembril avalikustati Soomes kõik 2017. aasta maksuandmed. Vähemalt 100 000 eurot teeninute palgaandmed leiab näiteks Iltalehti maksumootorist.

Muude isikute maksuandmed saab teada, kui helistada maksuameti telefonil +358 29 497 002 (soome keeles) või +358 29 497 003 (rootsi keeles).

Võib minna lähimasse maksuameti esindusse ja küsida sealt vajalikud maksuandmed. Oma vallas asuva maksuameti osakonna leiab sellelt lingilt.

Kõige lihtsam on inimeste sissetulekute kohta maksuandmeid kätte saada, kui on teada isiku nimi (näiteks Matti Matti Meikäläinen), sünniaeg (1.1.1911) ja kodumaakond (Uusimaa).

 

Kas see on tuleviku kaubandus – tellid toidukauba veebist ja lähed automaati järgi?

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Veebikaubanduse puhul on tavaline, et kaup tellitakse pakiautomaati. Seni on see nii toimunud tööstuskaupade puhul. Aga nüüd on Soomes üles pandud automaadid, kuhu saab tellida ka toidukaupa. Kas see ongi kaubanduse tulevik – tellid veebist kauba ja lähed automaati järgi?

 

Johanna Nyberg on Twitter

Oho, automarketti ilmestyi kotikulmille. Nyt voi kävellä viikonlopun ruokaostoksille. #kaupunkikehitys #ilmastojälki #töölö

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes sündisid uued oktoobri soojarekordid – mitmel pool mõõdeti 19,5 kraadi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 15.oktoobril kella 13 ajal mõõdeti mitmel pool Soomes 19,5 soojakraadi, mis on uus oktoobri soojarekord.

Ylivieska lennuväljal, Siikajoel ja Kruunupyys mõõdeti 19,5 kraadi sooja. Varasem oktoobri rekord oli 19,4 kraadi, mis mõõdeti Helsingi Malmi lennuväljal 1985. aastal.

Ööl enne 15.oktoobrit oli samuti rekordiliselt soe – Vaasas mõõdeti öösel 14,3 kraadi.