USA väljaanne tegi ülevaate Soome väikesaarest, mis näeb välja nagu Vene sõjaväebaas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Väiksele Sakkiluoto saarele on turismi arendamise sildi all rajatud kokku 9 paadisilda, helikopteri maandumisplats ja sõjaväelaste kasarmuid meenutavad hooned.

22. septembril korraldasid Soome ametivõimud saarel reidi, mida ametlikult põhjendati rahapesu ja maksupettuse uurimisega, aga mille taga nähakse midagi muud.

Tegemist on Soome ettevõttele Airoston Helmi kuuluvate kinnistutega, mille omanik on 54-aastane Peterburi ärimees Pavel Melnikov. Saarel on lisaks turvakaamerad liikumisandurid ja hoiatussildid, mida pole varem Soome saartel nähtud, kuna nad on olnud siiani väga turvalised, vahendab New York Times.

Sakkiluoto ja 16 teise objekti läbiotsimisel osales kokku üle 400 Soome jõustruktuuride ametniku. Kui vahetult pärast seda Soomes viibinud peaminister Dmitri Medvedjevilt küsiti, kas tegemist oli Vene salabaasiga, küsis Medvedjev vastu, milline haige aju suudab midagi sellist välja mõelda.

Nii Venemaa kui Soome jaoks on see eelkõige usaldusväärsuse küsimus. Üks endine Soome parlamendi liige, kes varem töötas piirivalves, väitis, et tegemist on Vene allveelaevade baasiga. Sotsiaalmeedias on spekuleeritud, et tegemist oli Vene sõjaväeluure GU, endise nimega GRU vastase operatsiooniga.

USA ajakirjanikega rääkinud naabrid kahtlustavad samuti, et tegemist on millegi sõjalisega, mida Soomes ette valmistatakse. Muudkui ehitatakse, ehitatakse ja ehitatakse, aga pole teada, kelle jaoks. Ühtegi turisti pole objektidel näha olnud. Soome julgeolekuasutused on juba aastaid hoiatanud, et Vene kodanike soetatud kinnisvara võidakse kasutada sõjalisel otstarbel.

Kohal käinud New York Timesi ajakirjanik leidis eest luksusliku keskuse, mis meenutas Bondi filmidest tundud kurjategija Ernst Stavro Blofeldi residentsi.

Soome on viimasel ajal astumas samme, mis võivad Venemaad ärritada. Lisaks Vene kodanikule kuuluvate kahtlaste kinnistute läbiotsimisele osaletakse sel nädalal Norras NATO suurõppusel Trident Juncture 2018 ning kavas on piirata väljaspoolt Euroopa Liitu pärit isikutel strateegilise tähtsusega kinnisvara ostmist Soomes. Aasta lõpus antakse Soomes õigusi juurde luureasutustele.

Praegu on Soomes suurim kinnisvara omavate välismaalaste grupp just venelased, kellest paljud on seotud Vene presidendi Vladimir Putiniga. Reidide käigus võeti kinni kaks meest, üks Vene päritolu Eesti kodanik ja teine Vene kodanik, samuti ligi 3 miljonit eurot sularaha. Ära võeti ka arvuti kõvakettad ja mälupulgad mahuga kokku 100 TB.

Praegu on firma Airiston Helmi juht üks Itaalia kodanik, kes väidab, et tuli juhiks ühe Venemaa tuttava palvel. Seni pole teada, kes on salapärane omanik Pavel Melnikov.

Samade andmetega mees figureerib Venemaal kui 6 ettevõtte omanik, nende seas üks tuntud torude valmistaja. See Peterburi mees aga keeldus asja kommenteerimast, nimetades Soome asju oma eraeluks.

Soome investeeris Melnikov mitme erineva variisiku alt. Tal on passid, mis välja antud Venemaal, Lätis ja Maltal. Lisaks on tal Soome meedia andmetel elamisluba Ungaris ja veel kolme Kariibi mere saare passid, mida saab raha eest osta.

Kui Airiston Helmi Soomes 2007. aastal registreeriti, siis pidi see hakkama tegelema reisi- ja turismiteenuste pakkumise ning kinnisvarahaldusega. Aastate jooksul investeeriti miljoneid eurosid, aga siiani on firma näidanud ainult kahjumit ja mitte sentigi tulu.

Firma Soome äripartnerid, näiteks üks ehitaja pole siiani aru saanud, mille jaoks seda kõike tehakse. Tavaliselt on Soome väikesaartel kaks paadisilda, aga miks on neid vaja üheksa? Ning kallid turvasüsteemid saartel, kus pole mingit kuritegevust.

Ühtlasi arvavad inimesed, et asja uurimise puhul pole tegemist mingi rahapesu või maksupettusega. Sellise suure operatsiooni puhul peab seal taga olema midagi muud.

Läbiotsimise käigus tuli välja, et Airiston Helmi kontorihoone keldrisse oli ehitatud sidekeskus, mis ületab mäekõrguselt turismi- või reisifirma vajadused.

Ümberkaudsed elanikud on rääkinud, et Vene ettevõtjad on neilt küsinud, kas nad tahavad oma maatükke müüa, aga nad on vastanud eitavalt.

 

Soomes suureneb sissetulekuta inimeste arv, enamus neist välismaalased

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Sissetulekuta maksukohuslaste arv on Soomes paari aasta jooksul kasvanud 15 000 inimese võrra ja möödunud aastal oli neid kokku 161 000. Enamik sissetulekuta maksukohuslastest on välismaa kodanikud – neid on üle 100 000. Need on isikud, kes on olnud Soomes tööl või õppimas või omavad Soomes kinnisvara, vahendab Yle.

Teine suurem rühm sissetulekuta inimesi on Soome kodanikud, kes elavad maksuvabadest toetustest või vanemate või elukaaslase kulul.

Kolmas rühm on Soome kodanikud, kes on läinud välismaale käima, õppima või tööle ja võtnud oma elukaaslase kaasa. Neid on kümneid tuhandeid.

Vanuseliselt on sissetulekuta inimesed valdavalt nooremad, 20ndates või 30ndates eluaastates.

Maksuamet ei arvesta ilma sissetulekuta inimesteks pensionäre ja töötutoetuste peal olevaid inimesi, kuigi mõnel on tulud väga väiksed. Sellele vaatamata on nii pensionid kui töötutoetused maksustatav tulu.

Tõelised sissetulekuta inimesed aga on Kela toetuste peal. Toimetulekutoetus maksu alla ei lähe, samuti eluasemetoetus ja elatisabi, mistõttu nende saajad on maksuameti silmis sissetulekuta. Neid toetusi taotletakse siis, kui muid sissetulekuid pole, näiteks töötutoetus on ära võetud.

Töötutoetuse kadumine ongi enamasti põhjus, miks inimesed hakkavad taotlema toimetulekutoetust. Enamasti on nad üksi elavad keskealised Soome kodanikud ja mehed. Selliseid pikaajalisi toimetulekutoetuse saajaid oli Soomes möödunud aastal 8400.

Ilma sissetulekuta üksi elava inimese toimetulekutoetus ja eluasemetoetus on kokku keskmiselt 1031 eurot kuus. Ilma sissetulekuta ühe lapsega üksikvanema (kes ei saa elatist) toetus on keskmiselt 1733 eurot kuus (toimetulekutoetus+eluasemetoetus+lapsetoetus+elatisabi).

Sissetulekuta inimeste arv kasvab ka seetõttu, et välismaalt tuleb Soome palju inimesi, kes lahkuvad ja jätavad selle registreerimata, mistõttu on nad maksuameti silmis jätkuvalt maksukohuslased.

Sissetulekuta inimesed pole ainsad, kes ei maksa Soomes makse. Igal aastal registreeritakse ka selliseid maksumaksjaid, kes saavad tulu, aga maksu ei maksa. See tähendab, et kõiksugu soodustused on viinud maksustatava tulu lõpuks nulli. Selliseid maksukohuslasi on igal aastal 180 000 ringis.

Koos sissetulekuta inimestega oli Soomes eelmisel aastal kokku ligi 340 000 maksukohuslast, kes ei maksnud ühtegi eurot maksu.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome roheliste juhiks valiti 60-ne Pekka Haavisto

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome roheliste juhiks valiti ülekaalukalt Pekka Haavisto, kes liitus erakonnaga 1980ndatel ja oli esimees 1990ndatel aastatel. Nüüd viib veteran Haavisto erakonna 2019. aasta aprillis parlamendivalimistele.

Nii Haavistol kui üldse rohelistel on toetus eelkõige noorte ja haritud naiste seas. Haavisto on avalikult homoseksuaalne mees. Ta on varem olnud kandidaat presidendivalimistel.

Eelmisel korral juhtis Haavisto Soome rohelisi suure majanduskriisi lama aastatel 1993-1995. Siis vahetus erakonna juht iga paari aasta järel, vahendab Yle.

Parlamenti pääses Haavisto juba 1987. aastal, aga kukkus pärast kaht koosseisu välja. Uuesti tagasi sai ta 2007. aastal. Ta on olnud Soome valitsuses keskkonna- ja arenguminister.

Haavisto sõidab meelsasti jalgratta ja VW Põrnikaga ning korraldab pidusid, kus käib väga kirevat rahvast. Haavisto sõpruskond on aga kitsam ja varjatud.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome loomade varjupaigad on täheldanud erakordset trendi, kus loomaomanikud toovad varjupaika kodust oma loomi kui „leituid”

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Loomaomanikud toovad omaenda loomi varjupaika kui „leituid” põhjusel, et sellega pääsevad nad looma varjupaika toomise kuludest. Enamasti viiakse loom ära siis, kui väike armas kutsikas suuremaks kasvab ning kakab ja pissib põrandale või hammustab inimesi. Koerast vabanemine on raske otsus ja taustal võivad olla majanduslikud põhjused. Varjupaika viimist peetakse kõige soodsamaks lahenduseks, vahendab Yle.

Üle 20 aasta varjupaigas töötanud Jussi Nummiola saab kohe aru, kas tegemist on inimese oma koeraga või on loom päriselt leitud. Kui „leitud” koer hüppab rõõmsalt autost välja ja järgneb saba liputades inimesele, siis tekib kohe kahtlus, et tegemist pole leitud loomaga. Tavaliselt jookseb leitud koer kohe kaugemale, kui lahti pääseb, räägib Nummiola.

Enamasti tuuakse varjupaika segaverelised koerad, kes on saadud tasuta. Algul on need koerad kutsikana ilusad, aga ei arvestata sellega, kui ruttu koer suureks kasvab.

Probleemsed koerad võivad käia ühe omaniku käest teise kätte, enne kui varjupaika satuvad. Seaduse järgi peab igal omavalitsusel olema koht, kuhu leitud loomad paigutada. Seal hoitakse looma vähemalt 15 ööpäeva, pärast mida võib looma müüa, anda uuele omanikule või magama panna.

Kui koer on vähegi sotsiaalne ja võtab õppust, siis leitakse talle uus kodu. Aga kui juhtum on lootusetu, siis pannakse koerad magama. Koera magama panemise ehk eutanaasia hinnad kõiguvad loomaarstide juures 150-200 euro vahel ja sõltuvalt tuhastamisest.

Kui koer on kadunud, siis aitab omanikku leida kõige paremini sotsiaalmeedia. Eri gruppide ja lehtede kaudu on koerad leidnud tagasitee omaniku juurde või siis uue kodu. Üks mees üritas tuua lausa kaks „leitud” koera, aga sotsiaalmeedia kaudu tunti omanik ära. Tavaliselt on sellistel puhkudel omanikud ise oma veast aru saanud ja koera varjupaigast ära toonud. Koer tagastatakse omanikule tasu eest. Neile loomadele, kelle omanikku ei leita, püütakse otsida uus kodu.

Keskmiselt läheb ühe leitud koeraga tegelemine omavalitsusele maksma 185 eurot. Hind erineb aga olenevalt omavalitsusest. Praegu parlamendis menetluses oleva seadusemuudatuse kohaselt peab edaspidi olema koeral märgistus, mis vähendab kadumiste hulka. Soomes pole veel kehtestatud koerte kohustuslikku kiibistamist, mistõttu sörgib Soome ses osas teistel riikidel sabas.

Praegu on Soomes märgistatud ligi 80 protsenti koertest. Koer märgistatakse mikrokiibiga, mis pannakse naha alla. Uus loomakaitseseadus, mis kehtestab sundkiibistamise jõustub Soomes 2021. aastal. Vastutus leitud loomade ja varjupaikade eest läheb omavalitsustelt üle maakondadele.

 

Muusik Esa ”Nätsi” Rosvall on elanud 28 aastat autos

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Varem muusikuna tegutsenud 73-aastane soome mees elab juba viimased 28 aastat autos. Praegu on mees kolinud Hispaania lõunarannikule Fuengirolasse – ja elukoht on endiselt auto.

Muusik Esa ”Nätsi” Rosvall ei suuda ühe koha peal olla. Nõnda on ta leidnud omale sobiva elamise mooduse. Ta on elanud 28 aastat autos, neist viimased 7 aastat Hispaanias, vahendab Iltalehti.

Soomes on mehel haagissuvila, kus kodumaal käies ööbib. Hispaanias elab soomlane Citroen Berlingos, mille ta leidis ühest remonditöökojast ja korda kõpitses. Autos on palju erinevaid laekaid ja katuseaknad. Autos on lisasoojendi, mis annab sooja. Gaasipliidil saab teha hommikuse kohvi ja süüa.

Kahe Poris elava tütre hoiatustele vaatamata käis Nätsi suvel autoga Soomes ja nüüd on ta teel tagasi. Lendamine ning elamine üürikorteris mehele ei istu.

Nätsi pole kogu elu alkoholist hoolinud, aga muusiku elukutse talle meeldib, kuna sellega seoses saab ringi sõita. 1980ndatel tegeles ta tsirkusega, millega seoses sõitis isegi Venemaa läbi.

Autos elav Nätsi on pidanud üle elama vaid ühe varguse – kord Barcelona ligidal võeti tal auto tagaistmelt kott raha ja dokumentidega. Järgmises peatuspaigas sai ta oma asjad tagasi, aga 100 eurot raha oli läinud.

Möödunud aasta Hispaanias oleks võinud jääda mehe jaoks viimaseks. Nimelt nägi ta unes, et uss on roninud tema jalgade juurde magamiskotti. Kui ta ärkas, sai aru, et see oli olnud uni. Peeglisse vaadates aga märkas, et üks näopool oli alla vajunud. Kui veel üks käsi oli tundetu, helistas tuttav mees kiirabisse. Nätsi oli saanud kergekujulise ajuinfarkti, millele saadi õnneks kiiresti jaole ja seetõttu ei ole sellest jäänud nähtavaid jälgi.

Mitmel alal tegutsemise eest omistati Nätsile möödunud aastal Soomes kunstnikupension.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT