NordenBladet — Helsingi linna keskkonnateenuste amet avastas 2016. ja 2017. aasta andmeid analüüsides, et igas viiendas kebabi söögikohas oli tõsine probleem liha ja toidu kvaliteediga. Uuringust selgus, et iga viienda kebabi-kohtades võetud toiduproovi puhul oli liha halvaks läinud, 13 protsendil juhtudest rahuldava kvaliteediga ning 66 protsendil hea mikrobioloogilise kvaliteediga, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel hullem oli lugu garneeringutega. Praktiliselt iga kolmas riisi-, salati- või kartulipudru portsjon oli kehva kvaliteediga. Tulemused olid niivõrd kehvad suure hulga aeroobsete mikroobide ja bakterite sisalduse tõttu, mis põhjustavad toidumürgitust, märkis Helsingi linna keskkonnateenuste amet oma uuringu aruandes.

„Kehvad tulemused kebabi osas olid tingitud sellest, et kebabi-liha valmistatakse ja säilitatakse restoranis endas. Samas olid kehvad tulemused ka tööstuslikult toodetud kebabirullide osas, iseäranis siis, kui säilitustemperatuur oli liiga kõrge,” märgiti uuringu aruandes.

Küll aga tõdeti, et heade tulemustega olid need kebabi-proovid, mis olid võetud kuuma kebabirulli pealt, mis oli alles proovide võtmise päeval varda otsa pandud. Need proovid näitasid lihal head mikrobioloogilist kvaliteeti.

Keskkonnateenuste amet tegi uuringu lõppjäreldustes restoranipidajatele soovituse parandada toidu säilitamis- ja jahutustingimusi. Uuringu aluseks olid Soome veterinaar- ja toiduameti võetud toiduproovid 123 kebabi-kohast Helsingis.

Kui restoranides viidi läbi järelkontrolli, oli toidu kvaliteet paranenud valdavas osas nendest kohtadest, kus varem olid tulemused kehvad.

Käesoleval, 2019. aastal plaanivad linnavõimud restoranide inspekteerimist jätkata. Ennekõike jälgitakse kebabi-kohtades maha jahutatud toidu kvaliteeti.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela pakub telefoni teel teenust ka araabia keeles, mis tuleneb vajadusest muuta teenus klientidele kodusemaks. Kela araabiakeelne telefoniteenus avati täna, teisipäeval. Üleriigiline telefoniteenus nõustab kliente kõigis Kela tegevust puudutavates küsimustes, vahendab MTV.

Teenus on avatud kolmel päeval nädalas teisipäevast kuni neljapäevani kell 10-12 ja 13-15. Kui telefoniteenusel on järjekord, siis võib klient paluda tagasi helistada.

Kela info kohaselt soovitakse uue teenusega muuta teenindamine inimeste jaoks kodusemaks, vähendada teenuspunktide ülekoormust ja vajadust tõlgi järele Kelaga asju ajades.

Varem on Kelast saanud telefoni teel teenuseid inglise ja vene keeles.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome erakondade juhid sõidavad uhkete autodega. Näiteks peaministril ja Kekserakonna juhil Juha Sipiläl on ligi 100 000 eurot maksev Tesla Model S. Ainus, kes sõidab tavalise soomlase auto, Škoda Octaviaga on kristlike demokraatide juht Sari Essayah, vahendab Ilta-Sanomat.

Peaminister Sipilä soetas Tesla 2014. aastal ja see on tema sõnul ennast õigustanud.

Roheliste juht Pekka Haavisto soetas novembrikuus Volkswagen Passat hübriidauto. Uuena ligi 50 000 eurot maksev Passat GTE kasutab nii elektrit kui bensiini, aga seda saab laadida ja mida rohkem laadida, seda vähem kütust kulub. Auto sõidab ühe laadimisega ligi 60 km ja linnas on võimalik sõita ainult elektriga. Eelmine auto oli Haavisto diiselmootoriga Peugeot 5008.

Kõige vanema autoga sõidab põlissoomlaste erakonna juht Jussi Halla-aho, kellel on 2002. aasta mahtuniversaal Toyota Previa. Auto on soetatud kasutatuna ja see on vajalik pere jaoks, räägib 5 lapse isa.

Teine vanema autoga sõitev parteijuht on vasakpoolsete liider Li Andersson, kel endal autot pole, aga kes kasutab emale kuuluvat autot Peugeot 206.

Koonderakonna juht Petteri Orpo sõidab mõne aasta vanuse maasturi BMW X3-ga, millel on diiselmootor ja mis uuena maksab ligi 50 000 eurot. Sotside juht Antti Rinne sõidab samuti diiselmootoriga auto, uue Volkswagen Passatiga.

Rootsi erakonna juhil Anna-Maja Henrikssonil on 2014. aasta Audi A4. Audiga sõidab ka siniste erakonna juht Sampo Terho.

Soomlaste kõige levinumad automargid on Toyota, Volkswagen ja Škoda. Keskmiselt maksab soomlaste uus auto 32 000 eurot ja kasutatud auto 10-15 000 eurot.