NordenBladet —Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi Rootsis Sälenis oma Rootsi ja Norra kolleegidele ettepaneku ühisteks piiriülesteks maaväeõppusteks.
Norra, Rootsi, Taani ja Soome kaitseministerid Frank Bakke-Jensen, Peter Hultqvist, Claus Hjort Frederiksen ja Jussi Niinistö kohtusid Rootsis Sälenis. Soome tegi ettepaneku Soome-Rootsi-Norra ühisteks piiriülesteks sõjalisteks maavägede õppusteks maade põhjaosas. Rootsi ja Norra suhtusid ettepanekusse toetavalt.
Analoogsed õhujõudude ühisõppused juba toimuvad. Rootsi koolitab aastas välja 5000 uut kaitseväelast, Soome aga 21 000. Rootsis on tugevamad õhujõud ja laevastik, aga maaväed on ajale jalgu jäänud. Soome maaväed on aga Põhjamade suurimad.
Soomel ja Rootsil on erinevad ohud. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist peab Rootsile suurimaks ohuks Venemaad. Soome kaitseminister Jussi Niinistö peab Soomele suurimaks ohuks sisejulgeolekut. Niinistö ei näe hetkel Põhjamaadele sõjalist ohtu. Samas tõdeb ta, et rahu tagamiseks peab olema valmis kõige hullemaks.
NordenBladet —Islamimaades on karmid reeglid: lapsevägistaja hukatakse kohe. Seetõttu taunitakse Soomes toime pandud lapsepilastamise juhtumeid kõikjal islamimaades, kuni Iraagini välja. Soome MTV3 hommikuprogrammis külas käinud islamikultuuri ja -poliitika uurija Alan Salehzadeh ütles, et enamikus islamimaades on karmid seadused. Lapsevägistajaid karistatakse enamasti surmanuhtlusega.
Salehzadeh ütles, et sellised asjad on Iraagis sajaprotsendiliselt keelatud ja vägistajad hukatakse kohe – see on fakt. Salehzadeh ütles vägistamise põhjuseid lahates, et vägistajad on igal pool ühesugused. Osa inimesi lihtsalt ei mõtle oma tegude peale. Tsiviliseeritud inimene ei tapa ega vägista. Vägistajad on alam tase. Salehzadeh märkis, et on Oulus ja Helsingis välja tulnud juhtumitest šokeeritud. Tema väitel on neid juhtumeid lahatud ka Iraagi ja Iraani meedias. Need on hirmsad ja koletud teod. Kõik mõistavad selle hukka. Soome tulijad ei peaks kaasa tooma turvatunde kadumist.
Iraaklaste suure osa kohta seksuaalkuritegude puhul on Salehzadeh’il olemas seletus. Aastaid Iraagis kestnud sõda on viinud selleni, et paljud noored pole kunagi elanud normaalset elu, näiteks käinud koolis. Tema väitel peaks põhjuseid uurima, see on raske küsimus. Mõjutavad kindlasti sõda ja konfliktid Iraagis, inimesed pole kunagi käinud koolis või saanud kodust kasvatust.
NordenBladet —Turus peale tagaajamist kinni võetud, autost välja tiritud ja taseriga maha tõmmatud mees oli sündinud 1988. aastal Soomes, aga tal oli elukoht Eestis. Mees ei allunud politsei peatumismärguandele, sõitis eest ära ja politsei ajas meest Turu linnas taga. Lõpuks õnnestus auto peatada, mees saadi autost kätte ja viidi jaoskonda.
Politsei info kohaselt oli surma tunnistajaks olnud arst öelnud, et surma põhjus polnud taseri kasutamine. Mees ei surnud seega politsei tegevuse tagajärjel, vahendab politsei infot Turun Sanomat.
Surma põhjus selgitatakse välja hiljem. Juhtumit uurib edasi Sise-Soome politseijaoskond Tamperes.
NordenBladet —Turus oli suur politseioperatsioon, kus üks mees tõmmati taseriga maha, pärast mida mees suri. Surmaga lõppenud sündmuste jada sai alguse Itäharjus Kalevantiel, kus politsei peatas ühte autot, aga juht ei allunud peatumismärguandele. Tagaajamine jätkus mööda Itäinen Pitkääkatu ja Hämeenkatu tänavaid. Politseil õnnestus auto peatada Hämeenkatu ja Uudenmaankatu nurga peal, vahendab Turun Sanomat.
Tumedat Audit ajas taga vähemalt kuus politsei patrullmeeskonda. Kui politsei auto sisse piiras, üritas mees veel põgeneda, tagurdades vastu politseiautot. Pärast seda oli politseil tükk tegu mehe kättesaamisega, kuna ta ei tulnud autost välja. Politsei lõhkus mehe kättesaamiseks auto aknad ja kasutas taserit. Politsei info kohaselt tegutses mees kogu aeg vastu.
Pealtnägijate seletuse kohaselt olid politseinikud mehe autost jõuga välja tirinud. Pärast seda pandi mehel käed raudu ja talutati politseiautosse. Operatsiooni kestis mitu minutit. Autojuht viidi politseijaoskonda, kes mees jätkuvalt vastu puikles. Politseimajas aga mehe olukord halvenes kiiresti ja talle anti esmaabi. Jõupingutustele vaatamata mees suri.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Allika väitel on kavas Vene laevastik varustada 32 Poseidon-tüüpi torpeedoga, millest pool läheb Põhja laevatikule. Baasid on Soome ja Norra piiri lähedal. Venemaa paigutab seega 16 nn viimsepäeva torpeedot Koola poolsaarele*, Soome ja Norra piiri lähedale. Teave põhineb Vene uudistekanali TASS allikal. Läänes edastas uudist Barents Observer, vahendab Kaleva.
Tegemist on Vene presidendi Vladimir Putini (66) möödunud aastal esitletud autonoomse torpeedo ehk veealuse drooniga. Seda tuntakse nimede all Poseidon ja Kanyon.
Torpeedo jõuallikas on väike tuumareaktor, Vene allikate info kohaselt suudab see sukelduda kilomeetri sügavusele ja saavutada 100-sõlmelise kiiruse (185 km/h). Tänu energiaallikale suudab torpeedo liikuda ligi 10 000 kilomeetri kaugusele stardikohast. Kahte laevastikku paigutatuna suudab see katta kõik maailma mered ja ookeanid.
Allveelaevast või veealusest sadamast välja lastava torpeedo pikkus on 24 meetrit. Torpeedole võib paigaldada ligi 100-kilotonnise lõhkepea. Võrdluseks, Hirošima tuumapommi võimsus oli 16 kilotonni.
Putin on öelnud, et selle torpeedo vastu pole maailmas tõrjet. USA kaitseministeerium Pentagon on kinnitanud sellise relva olemasolu, kuigi tõendeid on väga vähe. Suvel teatas Vene meedia selle torpeedo katsetustest. Poseidoni nime kandvast torpeedost avalikustati ka video.
Venemaa ajakirjanduses on kõlanud üleskutsed panna Poseidoni abil Põhjameres plahvatama 220-kilotonnine lõhkepea, „kui Euroopa halvasti käitub”, mis tekitaks 400-500-meetrise tsunami ja pühiks oma teelt kõik elusa.
Russian newspaper (which’s e-i-c advices Vladimir Putin) calls for Russia to send a “Poseidon” underwater drone & detonate a 200 megatons nuclear device in the southern North Sea “if Europe behaves badly”. The following “400-500 meter” tall tsunami would “flush away all living”.
______________________________
*Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis. Piirneb põhjas Barentsi mere, idas ja lõunas Valge merega. Poolsaare pindala on ligikaudu 100 000 km². Koola poolsaarel on Põhja-Atlandi hoovuse tõttu suurte laiuste kohta suhteliselt soe kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes –10 °C, juulis umbes +10 °C. Koola poolsaart katab lõunas taiga ja põhjas tundra. Barentsi meri on tavaliselt ka talviti jäävaba. Enamus poolsaare elanikest on 20. sajandil sisserännanute järeltulijad. Ajalooliselt on poolsaarel elanud saamid ja neile lisaks rannikualadel ka pomoorid. Kolhooside loomisega koondati saamid Lovozero linna. Nad kasvatavad põhjapõtru kogu poolsaarel. Piirkonna tähtsaim linn on Murmansk.
