NordenBladet —Politsei uurib juhtumit, kus Soome koonderakonna endiselt rahvasaadikult Eero Lehtilt üritati arvete abil välja petta 13 miljonit eurot. Politsei info kohaselt pandi kuritegu toime 2015. aasta jaanuaris. Lehtile on saadetud sellest ajast arveid, mille tema jurist on tunnistanud õigustühiseks.
Politsei info kohaselt saadeti algul arveid elektrooniliselt e-posti kaudu. Pärast seda aga nõuti raha välja kohtu kaudu. Tegemist on politsei info kohaselt nn protsessipettusega, kus ametivõimu survestatakse tegema ühe osapoole suhtes teatud otsust. Pettus pannakse toime siis, kui ametivõimud teevad kannatanu suhtes otsuse, mida nad muidu poleks teinud.
Selliste protsessipettuste käigus kasutatakse ametivõimu enda kasuks ära. Kuigi nõue oli alusetu ja see kohtus kinnitust ei leidnud, on sellega tekitatud teisele osapoolele märkimisväärset kahju. Teoga püütakse teisele osapoolele kahju tekitada.
Rahvasaadik on politsei info kohaselt raha nõudnud firmaga tegemist teinud 2000ndate aastate alguses. Politseiuurimise käigus aga ei selgunud, et nõuetel oleks olnud mingisugust alust.
NordenBladet —Soome pühapäevane valimistulemus oli ajalooline. Helsingin Sanomat reastas viis tunnust, mis seda kinnitavad.
1. Valimised võideti ajalooliselt kõige väiksema toetusega Valimised võitnud sotsiaaldemokraatlik erakond sai vaid 17,7 protsenti häältest. Mitte kunagi varem pole võitja saanud alla 20 protsendi. See annab tunnistust poliitilise areeni killustumisest. Valimistel ei sündinud selget võitjat, mis tähendab, et valitsuskõnelused tulevad keerulised.
Kui sotsid viimati valimised võitsid 1999. aastal, siis sai erakond 22,9 protsenti häältest. Keskerakond võitis eelmised valimised 2015. aastal 21,1 protsendi suuruse toetusega. Veel viimastes küsitlustes prognoositi sotsidele toetust 19,5 protsenti, aga see sulas valimispäevaks kokku.
2. Kunagi varem pole valitsuserakonnad kaotanud nii palju kohti Valitsusparteid kaotasid kokku 34 kohta parlamendis. Seda on rohkem kui kunagi varem. Siiani oli rekord Mauno Koivisto vähemusvalitsus (1968-1970), mis kaotas valimistel 20 kohta.
Valitsusparteide kaotus tuli täielikult keskerakonna ja siniste arvelt. Valitsusparteidest suuruselt teine koonderakond sai valimistel ühe koha lisaks. Keskerakond kaotas aga 18 kohta ja põlissoomlastest eraldunud sinised ei pääsenud üldse sisse, kaotades 17 saadikukohta.
3. Kolme suurima erakonna toetus oli ühe protsendipunkti sees
Valimistel kolmandaks tulnud koonderakonna toetus oli vaid 0,7 protsendipunkti väiksem kui võitjal sotsidel. Sinna vahele mahub veel teiseks tulnud põlissoomlased, mille kaotus võitjale oli vaid 0,2 protsendipunkti. Kohtade arvu poolest parlamendis on erakonnad teineteisest ühe kohta kaugusel: sotsid 40, põlissoomlased 39 ja koonderakond 38.
4. Keskerakond sai viimase 100 aasta kõige kehvema tulemuse 2000ndatel aastatel kolm korda valimised võitnud keskerakond sai nüüd vaid 31 kohta parlamendis. Sellest kehvem tulemus oli üle 100 aasta tagasi 1917. aastal, mil erakond sai 26 kohta. Viimati oli keskerakonnal nii kehv seis 1970ndatel aastatel, mil erakonnal oli parlamendis 35-36 kohta.
5. Valimisaktiivsus tõusis kõrgeimale tasemele alates 1991. aastast Valimisaktiivsus tõusis Soomes 72 protsendini ehk kõrgeimale tasemele alates 1991. aastast. Tookord käis valimas 72,1 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Eelmistel valimistel 2015. aastal oli valimisaktiivsus 70,1 protsenti.
Uue rekordi tegi ka eelhääletusel osalenute arv, mis oli 36 protsenti ehk üle 1,5 miljoni valija.
NordenBladet —Soome parlamendivalimistel jäi ukse taha terve rida Juha Sipilä valitsuse ministreid. Parlamendiga jätavad hüvasti siniste erakonna esindajad, kaitseminister Jussi Niinistö, Euroopa-, kultuuri- ja spordiminister Sampo Terho, tööminister Jari Lindström ning sotsiaal- ja terviseminister Pirkko Mattila.
Lisaks neile ei pääsenud parlamenti keskerakonna esindaja, eluaseme-, energia- ja keskkonnaminister Kimmo Tiilikainen.
Eriline pettumus oli Jussi Niinistö, kellest pidi saama siniste erakonna häältemagnet Uusimaal, aga kes kogus vaid 3327 häält. Niinistö ise oli tulemustes pettunud ja tellis joogiks valimispeol viina.
Ka siniste erakonna esimees Sampo Terho tunnistas, et valimistulemus oli pettumus. Terho kogus Uusimaal 3094 häält.
NordenBladet —Soome ehitajate ametiühing Rakennusliitto on pannud keelu alla terve rea Eesti ehitusfirmasid. Rakennusliitto kodulehel on avaldatud ehituskeelu all olevad firmad. Keeld tähendab seda, et nende firmade töötajad ei tohi objektidel töötada.
Põhiliselt on keelud kehtestatud seoses musta tööjõu kasutamisega.
___________________
Ehitusliit (Rakennusliitto) on ehitusalal töötavate palgasaajate ametiliit.
Liit kaitseb töötajate õigusi ja sõlmib üldsiduvad kollektiivlepingud.
Ehitusaladel tuleb maksta vähemalt nendele lepingutele vastavaid palku ja järgida muid nendes sätestatud tingimusi. Ehitusliitu kuulub suurem osa Soomes töötavatest elukutselistest ehitajatest.
Liikmena saad palju liikmesoodustusi, mh. allahindlust kütustest või puhkusereisidest.
Soomes alaliselt elavad liikmed võivad saada palgapõhist päevaraha. Töötuks jäävalt välismaise taustaga liikmelt uuritakse õigust Soome sotsiaalkaitsele. Temale võidakse maksta palgapõhist päevaraha, kui kõik Soome sotsiaalkaitset puudutavad eeldused on täidetud ja võidakse näidata, et liige elab alaliselt Soomes. Lisaks uuritakse mh, kas on alaline aadress Soomes, kuidas elab, kas on peret Soomes või kusagil mujal riigis. Võite võtta ühendust töötukassa valvenumbril 020 690 230 ja selgitada oma olukorda.
NordenBladet —Venemaal pesitsevad haned teevad peatuse Lõuna-Soome põldudel, kuna Venemaa tundras pole neile piisavalt toitu. Soome põllud on hanede jaoks praegu nagu pidulaud. Linnud söövad ja lamavad harimata põllulappidel enne liikumist pesitsuskohtadesse Venemaa põhjaosas. Haned vajavad toitu, kuna Venemaa pesitsuskohtades seda praegu veel pole, vahendab Yle.
Soome asjatundjate väitel peatud Soomes praegu ligi 200 000 hane. Võrreldes 2000ndate aastate algusega on Soomes peatuvate hanede hulk mitmekümnekordistunud. Olukord on samuti muutunud võrreldes varasema ajaga, kuna hanede tulek on kuu aega varasem.
Soomes peatuvaid hanesid võib tulevikus veelgi rohkem olla ja põhjuseks on kliima soojenemine. Varem peatusid linnud Baltimaades. Nüüd on aga hakatud põldusid Baltimaades harima juba aprillis ja linnud ei saa seal enam toituda, mistõttu liiguvad nad edasi Soome.
Lindude rännet mõjutab ka asjaolu, et Venemaal on põldude harimine vähenenud ja Soome poolel on rohkem toitu. Lisaks ei künta Soomes enam vastu talve põldusid nii palju kui 30 aastat tagasi. Talveks kündmata jäetud põld pakub kevadel hanedele toitu.
Haned liiguvad läbi Soome kahte teed pidi. Ühed liiguvad Soome kaguosa kaudu Venemaa tundrametsadesse, teised aga Soome lääneosa kaudu Pohjanmaale ja sealt ida poole taigametsadesse. Mõlemad on hallhaned ja lendavad kevadel tuhandeid kilomeetreid. Nii taiga- kui tundrahaned toituvad põllulappidel. Soomes söövad haned kõhu korralikult täis, enne kui ida poole edasi lendavad.
Praegu on Soomes näha põhiliselt tundrahanesid ja neid on aprillikuu jooksul loendatud 40 000 ringis. Haned lendavad Soome talvitusmispaikadest Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Poolas.
