NordenBladet —Soomes kasvab võlglaste arv ja seda põhiliselt naiste arvelt. Meeste võlad on viimase 10 aasta jooksul jäänud samaks, aga naiste võlasumma on 53 protsenti kasvanud. Soome statistikaameti andmetel oli 2018. aastal kokku 580 000 soomlasel kaelas täitemenetlus. Seda on 80 000 võrra enam kui 10 aastat tagasi.
Uued võlglased on enamasti tööealised, madalama haridusega ja üksi elavad naised. Enamus täitemenetluses olevaid võlgu on kohtu kaudu välja nõutud. Võlgade arv on kasvanud 10 aastaga 37 protsenti. Kui 2008. aastal oli väljanõudmisel 3,7 miljonit võlga, siis 2018. aastal juba 5,1 miljonit. Üha suurem osa võlglastest on naised. Kui 2008. aastal oli naiste osa võlglastest 34 protsenti, siis 2018. aastal juba 39 protsenti. Naiste võlgade summa on kasvanud 10 aastaga 53 protsendi võrra.
Kõige enam on võlglasi tööealiste, 25-54-aastaste inimeste hulgas. Kõige suuremad võlad olid aga inimestel vanusegruppides 65-74 ja üle 75-aastastel, seda nii 2008. kui 2018. aastal. Võlasumma on aga vanematel inimestel 10 aastaga vähenenud, aga noorematel inimestel vanuses 25-34 kasvas võlasumma 10 aastaga 6000 euro pealt 10 000 euroni.
Võlglaste seas on töötuid viiendik ehk 20 protsenti samas kui kogu elanikkonnast on töötuid vaid veidi üle 5 protsendi. Võlglastest vähem pool ehk 44 protsenti on tööl käivad inimesed, kogu elanikkonnast on tööl käivaid inimesi ligi pool. Pensionäride hulgas on võlgnikke 16 protsenti ja õpilaste hulgas 7 protsenti.
Võlglastest ligi 40 protsenti on üksi elavad inimesed ja üksikvanemad. Samuti oli võlglastel keskmisest rohkem lapsi.
NordenBladet —Eesti ehitaja pettus Soome ehitusturus, kuna Soomes on alltöövõtjate petmine ja arvete tasumata jätmine palju tavalisem kui Eestis. Soome ehitusfirma AlparLux Oy projektijuht Valdur Rebane ütles, et arvete tasumata jätmine on Soome ehitusturul väga tavaline. Rebane on Soomes ehituse valdkonnas töötanud viimased 20 aastat ja on pettunud selles, kuhu asjad on arenenud, vahendab Kauppalehti.
Soome ehituse ametiühingu Rakennusliitto info kohaselt on probleem selles, et Soomes tegutseb ehituse valdkonnas allhankijatena palju välismaiseid ettevõtteid.
NordenBladet —Soomlased taotlesid 2017. aasta eest deklaratsioonides maksusoodustusi miljardite eurode eest. Kõige enam, 2,37 miljardi eest taotleti kodumajapidamise soodustust. Transpordisoodustust taotleti 2,17 miljardi euro eest. Eluasemelaenude intresside soodustust kasutati 788 miljoni eest ning tulu teenimisega seotud materjali- ja muid kulusid deklareeriti 384 miljoni euro eest. Laenuintresside langus ja nendega seotud soodustuse piiramine kajastub ka numbrites, vahendab Aamulehti.
Suur osa soodustustest on eeltäidetud deklaratsioonil juba olemas, aga osa peab ise kirja panema. Eeltäidetud deklaratsioon tuleb soomlastele aprillikuu jooksul.
Kodumajapidamisega seotud kulude soodustust võib saada 2400 eurot aastas. Soodustuse omavastutus on 100 eurot isiku kohta aastas. Kodumajapidamise kulude soodustus on isikupõhine, mis tähendab, et elukaaslased võivad saada kokku 4800 eurot soodustust. Kui 2400 euro piir ei täitu, siis on kasulik soodustus taotleda vaid ühele osapoolele. Sel juhul arvestatakse omavastutust vaid üks kord. Kõige levinum summa, mis 2017. aasta kodumajapidamise kulude puhul kirja pandi, oli 2680 eurot. Kodumajapidamisega seotud kulude soodustust taotles 2017. aastal Soomes 433 000 isikut. See arv on aasta-aastalt tõusnud. Aastal 2014 taotles soodustust 393 000 isikut. Kodumajapidamise soodustust võib saada siis, kui osta remonditöid, koristus- ja kodumajapidamistöid või hooldus- ja hoiuteenust. Selleks, et neid töid saaks deklaratsioonis kajastada, peab teenuse pakkuja olema ettemaksuregistris.
Maksuameti andmetel taotletakse majapidamistööde puhul soodustust kõige enam korrashoiu ja remondiga seotud tööde eest. Need tööd moodustavad kokku 85 protsenti ehk 2 miljardit eurot. Kodutöid, näiteks koristust ostetakse 300 miljoni eest, hooldetööd 45 miljoni eest.
Kuigi majapidamistööd on summaliselt kõige suuremad, taotleb kõige enam soomlasi maksusoodustust transpordikulude eest. 2017. aasta eest märkis transpordikulusid deklaratsiooni 840 000 soomlast. Käesoleval aastal on transpordikulude omavastutus 750 eurot. Soodustust saab vaid sellest summast suuremate transpordikulude eest.
Deklaratsioonis võib kajastada ka töövahendite soetamisega seotud kulusid. Tulu teenisemisega seotud kulude hulka arvestatakse kõik palgatulu teenimisega seotud kulud nagu ise makstud koolitused, koduse töötoaga seotud kulud, töövahendid ja erialane kirjandus.
Igal palgasaajal on automaatselt kajastatud 750 euro suurune tulu teenimisega seotud kulude soodustus. Kui summa on sellest suurem, saab selle kajastada deklaratsioonis. Tšekke ei pea deklaratsiooniga kaasa panema, aga need tuleb säilitada 6 aasta jooksul. Vajadusel saab maksuamet nõuda nende kohta infot.
Tulu teenimisega seotud kulusid deklareeris 2017. aasta eest kokku 174 000 soomlast. Kõige tavalisem summa oli 1600 eurot.
NordenBladet —Soomes on võimalik jätkuvalt ilma probleemideta registreerida välismaalt varastatud auto. Paljud soomlased sõidavad seetõttu enese teadmata välismaalt, näiteks Eestist varastatud autoga. Politsei ja kindlustused on imestanud, miks Soomes lastakse varastatud autosid registreerida. Arvatavalt liigub Soomes kümneid või isegi sadu välismaalt varastatud autosid, vahendab Helsingin Sanomat.
Üks inimene Soomes, kes asja kohta rohkem teab, on endine politseitöötaja, Bexor oy juhataja Ari Huhtinen, kes tegeleb nii välismaal kui Soomes varastatud asjade otsimise ja omanikule tagastamisega. Huhtinen ütles, et talle tuli aasta tagasi tellimus firmalt, mis tahtis teada, miks on Eesti registris olev auto järsku registreeritud Soomes. Hiljem selgus, et firma endine töötaja oli toonud auto Soome ja registreerinud selle Soomes.
Selgus, et vahetult enne seda oli Soome toonane liiklusturvalisuse amet Trafi muutunud reegleid, mille kohaselt ei kontrollitud auto registrisse kandmisel enam selle omanikku. Praegune transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom lubab, et seda süsteemi muudetakse.
Varastatud autosid leitakse Soomest pidevalt. Näiteks hiljuti teatati Hollandist, et on üles leitud Soome registrisse kantud ja müüki pandud varastatud auto.
Kui Soomes ei kontrollita auto registreerimisel, kas seda teeb tegelik omanik, võib kergesti juhtuda, et registreeritakse mõni välismaal renditud, laenatud või varastatud auto. Auto saab Soomes registreerida, kui kaasas on tehniline pass, makstud maks ja auto on tehniliselt korras. Pole isegi vaja võltsida auto kerenumbrit või dokumente.
Soomes on lihtne registreerida ka neid autosid, millel on muudetud kerenumbrit ja võltsitud dokumente, kuna ülevaatajatel pole aega ega oskusi kõiki asju kontrollida. Soome ametivõimudel on olemas juurdepääs varastatud autode registrile, aga ülevaatajatel sellist õigust pole.
Praegu on Soomes välismaalt toodud auto registreerimine väga lihtne. Kui maks on makstud, siis saab numbrid kätte ja ongi kõik.
Varastatud auto heauskne ostja võib jääda ilma kümnetest tuhandetest eurodest, kui auto käest ära võetakse. Pirkanmaa kohtus tuleb peatselt arutusele juhtum, kus üks Soome autopood müüs Hispaaniast varastatud ja Soomes registreeritud varastatud autosid kokku 250 000 euro eest. Politsei on autod konfiskeerinud.
Varastatud autode hulk Soomes arvatavalt kasvab, kuna kasutatud autosid tuuakse sisse järjest rohkem. Möödunud aastal toodi Soome 45 000 kasutatud autot. Asjatundjad soovitavad võtta Soomes kasutusele Rootsi süsteem, kus auto registreerimiseks tuleb dokumendid varem kohale toimetada, et neid saaks kontrollida. Rootsi võttis sellise süsteemi kasutusele, kuna sinna hakati tooma palju varastatud autosid.
Soome on liitumas kokkuleppega Eucaris, kus koos registreerimisega kontrollitakse, kas autot pole kusagil kuulutatud tagaotsitavaks. Traficom saadab juba praegu üle Euroopa laiali infot Soomes registreeritud autode kohta, aga neile varastamiste kohta mingeid vastuseid ei ole tulnud. Müügiarvete kontroll ei anna ka mingit tulemust, sest kõiki pabereid on võimalik võltsida. Eucarise süsteemis näeb aga ära, kas auto on varastatud.
Soomes on sõidukitega seotud kuritegevus palju väiksem probleem kui Rootsis. Soomes ärandati eelmisel aastal 1800 autot, aga Rootsis ärandati sama kogus kõigest ühe kvartali jooksul. Erinevus on ka see, et kui Soomes ärandatakse vanu ja väheväärtuslikke autosid, siis Rootsis ärandatakse uusi autosid. Rootsi varguste taga on välismaised grupeeringud. Rootsis kaovad kõige rohkem uued Toyotad ja Mazda CX mudelid. Vargaid ei peata ka erinevad vargavastased süsteemid ning nõutud on just tavalised autod, seda nii Euroopa Liidus kui väljaspool.
Soome ja Rootsi autovarguste erinevust seletab see, et Rootsi autopark on uuem ja seetõttu ahvatlevam. Rootsist on ühtlasi paremad ühendused mujale Euroopasse. Soomes on politsei suutnud vargusi paremini avastada ja tõkestada. Üle idapiiri on Soomest tänu tõhusale piirikontrollile väga raske varastatud autot viia.
NordenBladet —Soome mees Sami leidis laupäeval Rauma kandis põllult metalliotsija abil haruldase, 15. sajandist pärit kuldraha floriini. Kuldmünt on Hollandi päritolu ja see on vermitud 15. sajandil. Leidja peab seda justnagu lotovõiduks, vahendab Iltalehti.
Kolm aastat metalliotsijaga tööd teinud mees tunnistab, et midagi säärast pole Soomest varem leitud. Metalliotsijaga on varem leitud Soomest neli kuldraha, aga see on ainus, mis pärit 15. sajandist.
Leidjal on oma teooria, kuidas raha põllule sattus. See on jõudnud Raumasse mõne kaupmehega. Kuldmünt oli tol ajal väga väärtuslik. Raha omanikku ilmselt häiris selle kadumine.
Leidja teatas asjast Muuseumiametile. Edasi uuritakse münti ja siis saab selle kohta rohkem teada. Lisaks oli koos mündiga kaks väiksemat münti-klippingut, mis olid vermitud Taanis, et rahastada sõjaretke Rootsi. Klippingud valati segades omavahel hõbedat ja sellest odavamat vaske.
