Esmaspäev, jaanuar 19, 2026

SOOME UUDISED

Eesti: Ott Tänak ja Martin Järveoja võitsid Lapimaal sõidetud Arktika autoralli MM-etapi

NordenBladet — Eesti ekipaaž Ott Tänak-Martin Järveoja (Hyundai tehasemeeskond) võitis täna Lapimaal sõidetud Arktika autoralli MM-etapi. See oli eestlastel esimene MM-etapivõit pärast eelmise, 2020. aasta Rally Estoniat.
Teiseks tulid Toyotaga sõitnud soomlased Kalle Rovanperä-Jonne Halttunen, kaotus võitjale 17,5 sekundit. Kolmandana lõpetas Hyundaiga sõitnud Belgia ekipaaž Thierry Neuville-Martijn Wydaeghe, kaotus võitjale 19,8 sekundit.

Soome etapp oli tänavuse autoralli hooaja esimene. Tegemist oli ühtlasi esimese Arktika ralliga Soomes. Talverallisid on seni sõidetud Rootsis, aga Rootsi ralli jäi ära seoses sealse koleda koroona olukorraga.

WE ARE THE WINNERS OF ARCTIC RALLY FINLAND! 👊🏆#ArcticRallyFinland #WRC #goOtt #TanakFanArmy pic.twitter.com/j7TmadrgJu
— Ott Tänak (@OttTanak) February 28, 2021

P1 🥇🏆👊#ArcticRallyFinland #ARF #WRC #P1 #rallying #goOtt #TanakFanArmy #HMSGofficial pic.twitter.com/9wGf3Mo7b1
— Ott Tänak (@OttTanak) February 28, 2021

BREAKING: Congratulations to @OttTanak 🇪🇪 and Martin Järveoja 🇪🇪 – winners of the inaugural #ArcticRallyFinland powered by #CapitalBox 🙌🙌#HSMGOfficial | @HMSGOfficial | #WRC | @RallyFinland | #WRCLive
— WRC – FIA World Rally Championship (@OfficialWRC) February 28, 2021

Savour the final moments from @OttTanak and Martin Järveoja’s winning run at #ArcticRallyFinland powered by #CapitalBox@HMSGOfficial | #HyundaiMotorsport | #WRC | #WRCLive | @RallyFinland pic.twitter.com/zyyOxRTjKg
— WRC – FIA World Rally Championship (@OfficialWRC) February 28, 2021

 

Soomlased ostsid Eestis suuruselt kolmanda õlletehase

NordenBladet — Viru Õlletehas, mis aastate jooksul järk-järgult õllede ja limonaadide tootmist vähendas, leidis endale möödunud aasta oktoobris uue kosilase.

Soome firma Pyynikin alustas hiljuti juba limonaadide tootmist ning kohe asutakse ka õlut pruulima. Üks Pyynikini asutajatest, pruulmeister Tuomas Pere ütles, et lõplik otsus tehas osta tehti 2020. aasta oktoobris, vahendab Virumaa Teataja.

Põhiliselt hakatakse tehases pruulima õlut, mille järele on Soomes suur nõudlus. Lemmiktooteks on Mosaic Lager ning ka Eesti õllesõbrad saavad tooteid varsti proovida. Samuti hakkame tehases tootma limonaade, kokkusegatud alkoholikokteile ning long drink‘e. Lisaks tervisejooke ja hiljem võibolla ka mahlasid.

PIIRIINFO: kuigi tööränne keelati ära, pääseb Soome jätkuvalt perekondlikel põhjustel

NordenBladet — Kuigi Soome on seoses koroonaga piiri sulgenud ja sisse lastakse Eestist lisaks Soome kodanikele ja Soomes elavatele inimestele vaid neid, kes töötavad Soomes riigi toimimise ja varustuskindluse seisukohalt olulistes valdkondades, pääseb üle piiri ka sugulaste külastamiseks või kallimaga kohtumiseks ehk nn armuasjadeks. Soome piirivalve veebis on toodud ära piiriületuse kord, mis jõustub 27. jaanuaril 2021. ja mis kehtib kuni 25. veebruarini. Selle korra kohaselt on lubatud Schengeni riikidest, kaasa arvatud Eestist järgmine piiriületus:

Eesti kuulub piiriületuse korra kohaselt 1. kategooriasse koos teiste Euroopa riikidega. Selle järgi tuleb piiri ületada piiriületuskohtades. Tavapärane tööga seotud ränne pole lubatud. Soome tohib sõita üksnes riigi toimimise ja varustuskindluse seisukohalt olulise tööga seoses või muudel hädapärastel põhjustel. Need hädapärased põhjused on pereasjad või muud põhjused, näiteks kinnistu, suvila või muu omand Soomes, samuti ajakirjanike liikumine ja transiit lennujaamas.

Reisi eesmärk ja tingimused selgitatakse välja piirikontrolli käigus. Piirikontrollis võidakse paluda esitada dokumendid, mis tõendaksid, et riiki sisenemise tingimused on täidetud. Sellised dokumendid võivad olla eelkõige töö- ja lähetamisdokumendid. Tööandja peab andma töötajale vastava dokumendi selle kohta, et tegemist on hädavajaliku tööga, mis ei luba viivitust. Töötaja esitab selle blanketi piirikontrollis. Lõpliku otsusta töötaja maale lubamise kohta teeb piirikontrolli töötaja.

Erigrupid
Soome võivad siseneda teatud grupid, näiteks kultuuri, spordi ja ettevõtluse valdkonnas. See puudutab eriti teatud sektorite taastumist, uut kasvu, piirkondlikku majandust või pikas perspektiivis tingimuste tagamist.

Erigruppide taotlused saadetakse otse Soome piirivalvele e-posti teel (rajavartiolaitos@raja.fi). Kutsuv pool teeb taotluse.

Taotlustes tuleb põhjendada tegevuse riiklikku olulisust ja tuua välja põhjused, miks muid toiminguid ei saa järgida, samuti toiminguid tervisekaitse tagamiseks. Tööandja või muu kutsuv üksus peab esitama isikule või grupile vastavalt siseriiklikele suunistele oma terviseohutuse tegevuskava.

Kui terviseohutusmeetmete osas järgitakse vähemalt kehtivaid riiklikke soovitusi, pole taotluses vaja tervishoiuasutuselt nende tegevuste kohta eraldi hinnangut. Juhtudel, kui taotluses esitatud terviseohutusmeetmed erinevad kehtivatest soovitustest või muul viisil kõrvalekalduva tegevuse korral (nt suur grupp või mitu eraldi gruppi), tuleb lisada kohaliku (omavalitsuse või ravipiirkonna) nakkushaiguste ametkonna hinnang.

Piirivalve saadab avaldused vastutavatele ministeeriumidele ning vajadusel terviseametile hinnangu saamiseks. Hinnangu kättesaamisel teeb piirivalve taotluse kohta otsuse sisenemise vajalikkust arvestades ja teavitab taotlejat tehtud otsusest. Lõplik otsus riiki lubamise kohta tehakse piirikontrollis.

Soome sisenemine seoses pereasjadega
Soome võib 1. kategoorias siseneda seoses pereasjadega. Isikuid, kes tulevad riiki Soomes elava sugulasega kohtuma, vaadatakse kui perekondlikel eesmärkidel reisivaid isikuid. Sugulasega kohtumise alla lähevad mitte ainult Soomes elavad Soome kodanike sugulased, vaid ka Soomes elavad ELi/ Schengeni riikide kodanike sugulased ja nende pereliikmed, samuti Soomes elavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Soome elamisluba.

Sugulane tähendab abikaasat, lapsi, vanemaid, lapselapsi, äisid-ämmasid ja vanavanemaid. Põhimõtteliselt tuginetakse piirikontrollis reisija enda teavitusele peresuhte kohta. Hooldatava isiku hooldaja või eestkostja on samuti võrdsuststatud sugulasega.

Soome saab tulla ka sõprussuhte alusel. Praktikas tähendab see paarisuhet. Sellises suhtes on isikud, kes on abielus või elavad abielulistes tingimustes, olenemata nende soost. Siin on lubatud ka partnerlussuhted, mis ei nõua kahte järjestikust koos elatud aastat. Lisaks käib sellise suhte alla suhe eri riikides elavate inimeste vahel ehk nn kaugsuhe. Piirikontrollis tuginetakse reisija enda teatele suhte kohta, üksikjuhtudel võidakse nõuda üksikasjalikumat teavet.

Lisaks Soome kodanike suhtekaaslastele on riiki sisenemine lubatud ka Soomes elavate ELi/ Schengeni kodanike partneritele ja nende pereliikmetele, samuti Soomes elamisloaga elavatele kolmandate riikide kodanikele. Lähedase suhte põhjal võib riiki siseneda ka suhtes oleva isiku hooldatav, see on siis laps.
Sama 1. piirangukategooria alusel saab Soome tulla ka seoses muude perekondlike asjadega. Nende hulka kuuluvad näiteks matused, pulmad või haigusjuhtumid.

Soomes õppimine
Piirangute 1. kategoorias võib Soomne siseneda Soome õppeasutuses õppiv isik. Õpilane võib Soome siseneda ka Soomes välja antud elamisloa alusel.

Vältimatud isiklikud põhjused
Piirangute 1. kategoorias saab siseneda Soome isiklikel põhjustel. Oluline isiklik põhjus on isiklikku kohalolekut nõudev tegevus või sündmus, mis ei salli viivitust ja mille mittetäitmine tekitaks antud olukorras põhjendamatuid ebamugavusi. Isiklikke põhjuseid hinnatakse seoses piirikontrolliga igal üksikjuhul eraldi. Kui on võimalik lisada olukorda tõendavaid dokumente, võib see piirikontrolli sujuvamaks muuta.

Kinnistu või suvilaga seotud sisenemine Soome
Piirangukategoorias 1 võib Soome siseneda isik, kellel on Soomes kinnisvara, korter või puhkemaja. Saabuda saab ka omaniku pere. Sel juhul tähendab perekond abikaasat, vabaabielupartnerit ja omaniku lapsi ning nende perekondi. Kinnistu, korteri või puhkemaja omamine on võrdsustatud ka sarnase objekti pikaajalise üürilepinguga (üürileping üle aasta ja leping, mis on sõlmitud enne sisepiirikontrolli taastamist 03/2020).

Haagissuvila ei ole kinnistu, suvila ega puhkemaja nende algses tähenduses, nii et põhimõtteliselt pole haagissuvila omamine riiki sisenemiseks piisav põhjus. Ülalolevaid üürimajutust käsitlevaid sätteid võib aga üksikjuhtumitel ka haagissuvilate puhul kohaldada. Soome võidakse lubada, kui isik suudab tõendada pikaajalist haagissuvila kasutamist ning haagissuvilat kasutatakse suvila või puhkemajana (fikseeritud terrass ja katusekonstruktsioonid jne) ning tal on vaja kontrollida oma vara seisukorda.

Isikuks, kes siseneb riiki vara korraldamise eesmärgil, loetakse isikut, kes siseneb Soome näiteks kinnistu, eluaseme või puhkemaja müügi või ostu või muu varalise korralduse eesmärgil. Vähemväärtuslike varade (alla 15 000 euro) ostmist või müümist ei peeta põhimõtteliselt varaliseks korralduseks.

Avafoto: Helsingi/NordenBladet

 

Soome: Spordisaalid ja spaad võidakse Soomes sulgeda paari nädala pärast

NordenBladet — Soomes tahetakse järgmisel nädalal saada valmis nakkushaiguste seaduse muudatustega, millega oleks võimalik kehtestada piiranguid eraettevõtetele. Nii on seadusdemuudatuse järgi võimalik omavalitsustel ja piirkondlikel ametivõimudel sulgeda eraomanduses asutusi kaheks nädalaks, vahendab Iltalehti.

Sellised asutused on näiteks eraomanduses treeningsaalid, spordisaalid, spaad, avalikud saunad, tantsukohad, kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid ning lõbustus- ja teemapargid. See säte puudutab ka spordiseltside tegevust.

Kui seadus järgmisel nädalal koos muudatustega valmis saab, siis võib parlamendi täiskogu selle ülejärgmisel nädalal vastu võtta. Muudatused jõustuvad veebruari keskel.

Praegu esitatud eelnõu kohaselt pole suletud asutustele ette nähtud kompensatsiooni, samas soovib parlamendi majanduskomisjon kompensatsioonid sisse kirjutada.
Valitsuse esitatud muudatused oleks jõus kuni aasta lõpuni.

 

Soomes on tuvastatud esimesed vaktsineerimise-järgsed surmajuhtumid

NordenBladet — Soomes on tuvastatud esimesed koroona vastu vaktsineerimisele järgnenud surmajuhtumid. Soome ravimiameti Fimea andmetel pole surmad seotud vaktsineerimisega.  25. jaanuari seisuga oli teatatud kolmest surmajuhtumist peale vaktsineerimist. Kõigi nende juhtumite puhul on surmas kahtlustatud haigusi, mida inimesed põdesid juba enne vaktsineerimist, vahendab Iltalehti.

Surm on saabunud kiiresti peale vaktsineerimist, aga praegustel andmetel ei kahtlustata surmas vaktsineerimist. Fimea pole vaktsineerimise soovitusi muutnud.