NordenBladet — Teisipäeval, 26. jaanuaril 2021 möödub 100 aastat Soome ja Läti diplomaatiliste suhete loomisest. Soome tunnustas esimese Põhjamaana Läti iseseisvust de jure 26. jaanuaril 1921. Aastapäeva auks toimub aastaringselt mitmekesine programm nii Soomes kui ka Lätis. Välisministrid Pekka Haavisto ja Edgars Rinkēvičs tähistasid täna aastapäeva Twitteri ühissõnumiga.
Läti suursaatkond Soomes korraldab 4. veebruaril 2021 kell 10–12 oma Facebooki lehel arutelu Soome ja Läti suhete üle maailmasõdade vahel. Ürituse avavad välisministrid Pekka Haavisto ja Edgars Rinkēvičs. Samal päeval, 4. veebruaril 2021 korraldab Oulu ülikool veebiseminari riikide suhetest 20. sajandi alguses ja sõdade vahel.
Kuna ka teised Põhjamaad tähistavad veebruari alguses Lätiga diplomaatiliste suhete sisseseadmise 100. aastapäeva, korraldatakse koroonaviiruse olukorda arvestades Riias ka Põhjamaade ühispidu.
NordenBladet — Näomask aitab küll koroonaviiruse levikut ära hoida ning nakatumise kordaja säilitamist alla ühe, selgub USA-s läbi viidud uuringust.
USA teadlased küsitlesid ligi 300 000 inimest 50 osariigis. Uuringust tuli välja, et ainuüksi 10 protsenti suurem maskikandmine rahva hulgas suurendab 3 korda tõenäosust, et nakatumise kordaja R püsib väiksem kui 1, vahendab Daily Mail.
Nakatumise kordaja R tähistab inimeste arvu, kui mitut teist inimest nakatunud isik edasi nakatab. Kui R on väiksem kui 1, siis tähendab see, et epideemia vaibub.
Samas hoiatavad teadlased, et kuigi maskikandmine aitab koroona levikut ära hoida, ei asenda see teisi meetmeid nagu sotsiaalse distantsi hoidmine.
Uuring avaldati teadusväljaandes Lancet Digital Health. Uuring viidi läbi vahemikus 3. juunist kuni 27. juulini 2020. aastal. Uuringus võrreldi küsitluse andmeid Google’ilt saadud anonüümsete andmetega inimeste liikumise kohta. Infot kasutati ainult siis, kui inimesed selleks nõusoleku andsid.
Enamus uuringus osalenud inimestest väitsid, et nad panevad maski ette poodi minnes (84,6 protsenti), aga teevad seda vähem sugulasi külastades (40,2 protsenti). Väga vähesed inimesed (4,7 protsenti) väitsid, et ei kasuta üldse maski. Kõige enam kandsid maski inimesed vanuses 65 ja üle selle (48 protsenti).
NordenBladet — Soome idaosas Kuopios on olukord koroonaga kontrolli alt väljunud. Pyörö kool suleti, kuna olukord läks väga hulluks.
Koolis on alates reedest tuvastatud kokku 21 koroonaga nakatumist. Nakkusega kokkupuuted on olnud põhiliselt vanemates klassides. Kokku on koolis üle 200 inimese suunatud karantiini, vahendab MTV.
Olukord on kohalike terviseametnike hinnangul väga halb. Olukord on selline, et nakkuse levikut ei suudeta enam kontrollida ja nakatunud võib olla koolis praktiliselt igaüks.
Lisaks sellele, et nakkuse levikut ei suudeta kontrollida, ei suudeta ka kõigi karantiini suunatavate inimestega enam ühendust võtta.
Nädala lõpus ja nädalavahetusel tuli signaale selle kohta, et poodides oli näha kooli õpilasi, kes oleks pidanud olema kodus karantiinis. Kool pandi kinni selleks, et kõik saaks olla kodus karantiinis.
Kui lapsed ja noored kogunevad ning reeglitest kinni ei pea, siis hakkab nakkus kontrollimatult levima. Rõhutatakse, et karantiini eesmärk pole see, et minna kaubanduskeskusesse nakkust levitama.
Pyörö kooli tegevus toimus kolmes eri hoones. Suletud osas on põhiliselt põhikooli lõpuklassid, aga seal on ka kaks 6. klassi. Kõik need klassid on üle läinud distantsõppele.
Tegemist on ainsa Kuopio kooliga, mis on pidanud uksed sulgema. Kool on suletud kaks nädalat vähemalt 29. jaanuarini.
NordenBladet — Kuigi Eestis on lastud koroonal suhteliselt vabalt levida, kuna surmade arv püsib väike, siis Soome professorid soovitavad jätkata piirangutega kuni suveni, sest surmad pole ainus mõõdupuu. „Koroonast tekivad tüsistused,” ütles Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Olli Vapalahti. See tähendab, et haigus pole kellegi jaoks päris ohutu. Samuti on selge, et pärast intensiivravi ei kõnnita haiglast tervena välja. Piiranguid leevendades tuleb mõelda eelkõige haiguse pikaajaliste mõjude peale, märkis professor Vapalahti.
Soome valitsus kaalub käesoleval nädalal täiendavaid piiranguid seoses koroonaviiruse Briti mutatsiooni leviku ja selle piiramise vajadusega. Praeguseks on Soomes tuvastatud üle 60 nakatumise Briti mutatsiooniga, vahendab Iltalehti.
Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et elanikkonna immuunsusest ollakse Soomes veel kaugel. Haigust on põdenud vaid paar protsenti elanikkonnast ning vaktsineerituid on vaid üks protsent. Kui vaktsineerituid on 50 protsenti ja kui uute nakatumiste arv on languses, võidakse karmimad piirangud kaotada.
Soomes on üle miljoni inimese, kes kuuluvad koroona poolt kõige enam ohustatud riskigruppi. Isegi see, kui need inimesed ja meedikud on vaktsineeritud, ei tähenda see, et piikanguid saaks kaotama hakata. Enne peab uute nakatumiste arv hakkama oluliselt vähenema.
Kui aga uute nakatumiste arv püsib selline nagu praegu, on jätkuvalt oht, et nakatumiste arv hakkab kiiresti kasvama – eriti arvestades asjaolu, et Inglise tüvi levib kergemini. Professor Julkunen märgib, et otsustajad peavad elanikkonda kaitsma igal võimalikul moel.
Teada on see, et eakate inimeste vastupanuvõime haigustele on väiksem kui noortel. See tähendab, et isegi siis, kui eakad inimesed ja meedikud on vaktsineeritud, ei saa ühiskond veel end vabamalt tunda.
Professor Vapalahti sõnul ei anna eakate inimeste ja meedikute vaktsineerimine ühiskonnas veel piisavat kaitset. Seetõttu kestavad piirangud kuni suveni välja. Professorid tuletavad meelde, et vaktsiinid ei anna sajaprotsendilist kaitset haigestumise vastu, mis tähendab, et haigestuda võivad ka vaktsineeritud inimesed. Kui lasta viirusel levida, siis levib see ülejäänud elanikkonna hulgas. See on aga samuti ohtlik haiguse pikaajaliste mõjude tõttu.
Lisaks kaasneb viiruse ulatusliku levikuga uute mutatsioonide oht. Mida rohkem viirus levib, seda enam tekib mutatsioone. Globaliseerunud maailmas jõuavad need mutatsioonid ükskord ka Soome.
Viiruse ulatusliku leviku ja mutatsioonidega kaasneb ühtlasi oht, et olemasolevad vaktsiinid muteerunud viiruse vastu ei aita või on nende mõju nõrgem. Professor Julkuneni väitel võib vabamalt hingata võibolla siis, kui Soomes on 1,5-2 miljonit inimest, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi. Kõigi piirangute kaotamine pole mõeldav enne, kui 70-80 protsenti elanikkonnast on vaktsineeritud ja uusi nakatumisi pole või on neid väga vähe.
Soome terviseameti hinnangul võtab vaktsineerimine aega vähemalt suveni, aga võimalik, et aasta lõpuni. Ilmselt lastakse kõigepealt vabamaks laste huvitegevus. Suured üritused ja kogunemised aga vabanevad piirangute alt viimasena.
Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt pole piirangute kaotamine praegu veel üldse arutusel. Piirangute vähendamist arutatakse siis, kui vaktsineeritud on oluliselt rohkem inimesi. Ajagraafikut on aga võimatu ette prognoosida.
Professor Vapalahti hinnangul pääseb mõnedesse riikidesse reisima suvel. Ta usub, et tänavu hakkab uute nakatumiste arv vähenema. Paljud riigid aga teevad sellele vaatamata poliitilisi otsuseid piirangute osas, olgu need põhjendatud või mitte. Maailmas on mitu miljardit inimest, kes pole haigust põdenud ja keda pole vaktsineeritud, kui kaua nende vaktsineerimine aega võtab on võimatu ette näha. Professor Julkuneni hinnangul hakkab reisimine normaliseeruma kas käesoleva aasta lõpus või järgmisel aastal.
Kui mõnes riigis jääb vaktsineerimine väikseks, võidakse reisipiiranguid veelgi pikendada. Kui mõni soomlane arvab, et ta on vaktsineeritud ja saab mööda maailma ringi sõita, siis nii see ei ole. Teised riigid ei pruugi nii mõelda, et vaktsineeritud soomlane nakkust edasi ei kanna või uuesti ei nakatu.
Professor Julkunen peab oluliseks, et vaatamata vaktsineerimistele jätkavad inimesed ohutusnõuetest kinnipidamist: see on järgivad käte- ja köhahügieeni, hoiavad distantsi ja kasutavad maski, kui distantsi pole võimalik hoida, ning jäävad haigena koju. Need meetmed aitavad ka uute mutatsioonide puhul.
Soome terviseameti andmetel on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ligi 54 000 inimest. Jaanuaris-veebruaris peaks Soome jõudma iga nädal ligi 50 000 Pfizeri-BioNTechi vaktsiinidoosi. Eelmisel nädalal saadi aga tarneprobleemide tõttu ainult 37 000 doosi. See tähendab, et mõnes piirkonnas kulgeb vaktsineerimine aeglasemalt. Firma Moderna vaktsiini saabub igal nädalal mõni tuhat.
AstraZeneca vaktsiini peaks Soome tulema sadu tuhandeid doose 6. nädalal (8-14. veebruar), kui see vaktsiin saab müügiloa Euroopa Liidus. Vaktsiin peaks saama müügiloa jaanuari viimasel nädalal.
NordenBladet — Soome tahab kehtestada piiriületusele Eestiga lisapiiranguid, kuna valitsusele teeb muret Eesti 10 korda kõrgem koroonaga nakatumise tase. Tallinna sadama kaudu liigub Soome palju välismaist tööjõudu. Valitsus arutab täna kolmapäeval piiriületuse piiramist nii nagu seda on tehtud Taanis ja Norras, vahendab Iltalehti.
Praegu testitakse Helsingi-Vantaa lennujaamas juba enamikku Soome saabuvatest reisijatest. Soome on peatanud reisilennud Suurbritanniast ja Iirimaalt kuni 18. jaanuarini.
Sotsiaal- ja terviseministeerium on utsitanud Helsingi linna alustama reisijate testimist ka sadamates.
Lisaks liikumispiirangutele arutatakse Soomes söögikohtade uusi piiranguid, samuti gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele distantsõppele suunamist, et rohkem ruumi jääks põhikooli õpilastele.
