Neljapäev, jaanuar 15, 2026

SOOME UUDISED

Espoos protestivad inimesed tasuliste parkimiskohtade vastu ja pargivad autod metsa alla

NordenBladet — Varem oli Espoos tänavate ääres ulatuslik parkimiskeeld. 5 kuud tagasi ehk 10. mail muudeti aga paljudes piirkondades parkimine tasuliseks. Parkimine muutus tasuliseks mitmetes kohtades Tapiolas, Leppävaaras ja Matinkyläs. Inimeste väitel aga pole see olukorda paremaks muutnud. Tasulistele kohtadele autosid ei panda ja inimesed leiutavad ise uusi parkimiskohti, vahendab Helsingin Sanomat.

Kohalike elanike arvates peaks tasuta parkimiskohti rohkem olema. Näiteks kui tulevad külalised, siis on imelik neid suunata Iso Omena parklasse. Samas ei ela kõik kaubanduskeskuse lähedal ja kõik pole võimelised mitmeid kilomeetreid kõndima.

Parkimise muutumine tasuliseks on probleem ka Leppävaaras, seal on autosid jäetud kergliiklusteele ning kortermajade välisuste ette.

Praegune parkimiskord kehtib Espoos kuni 2022. aasta lõpuni.

 

President Karis Soomes: kõigi ühenduvuste arendamine ja digikoostöö teevad kodanike elu lihtsamaks

NordenBladet — Eesti ja Soome kahepoolne suhtlus on aktiivne väga erinevates valdkondades alates digikoostööst kuni loomeinimeste ühistegevuseni filmivaldkonnas, tõdesid president Alar Karis ja president Sauli Niinistö tänasel kohtumisel Helsingis.

„Digikoostöö raames on Eesti ja Soome vahel juba vajalik taristu olemas. X-tee kaudu on käivitunud äriregistrite andmevahetus ning piiriüleselt toimivad digiretseptid. Peaksime võimalikult palju kasutama olemasoleva taristu pakutavaid võimalusi ja neid edasi arendama. Näiteks on praegu arendamisjärgus maksuametite andmevahetus ja rahvastikuregistrite suhtluse võimaldamine, kuid kindlasti on veel koostöökohti, mis teeksid meie kodanike elu lihtsamaks,“ lausus Eesti riigipea.

President Karise arvates võiks senisest hoogsamalt ühiselt edasi minna ka meretuuleenergia arendamisel ning gaasi- ja elektri jaeturgude ühendamisel.
President Karise sõnul on tal naaberriigi presidendina väga hea meel näha, kui hästi on Soome toime tulnud koroonaviiruskriisiga ning ta tunnustas Soome poliitikuid selle eest et nad on jäänud vaktsineerimist puudutavas kommunikatsioonis ühtseks, mis kindlasti on mõjutanud ka seda, et Soome vaktsineerimisprotsent on Eesti omast tunduvalt kõrgem. Soome jõuab novembri alguseks 80-protsendise vaktsineerimistasemeni ning Soome valitsus on lubanud kaotada kõik piirangud, kui 80 protsenti üle 12-aastastest on vaktsineeritud.

Eesti riigipea märkis, et Soome on olnud väga edukas sildade ehitamisel maailmapoliitika suurte tegijate vahel ning tasakaalukale dialoogile kaasaaitamises.
Kohtumisel puudutati ka arenguid Arktikas, Euroopa julgeoleku teemasid, Soome tegevust Põhja-Balti koostöö juhtriigina ning teineteise algatuste toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides.

President Karis külastas täna veel värskelt renoveeritud Eesti suursaatkonda ning Konrad Mäe näitust „Maalikunsti müstika“. Õhtul kohtub ta Eesti-Soome koostöö edendajatega ning annab intervjuud ajalehele Helsingin Sanomat ning telekanalile MTV3.

Homme sõidab president Karis Soomest tutvumisvisiidile Leetu.

 

 

Soomes lisandus 1732 uut koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes lisandus täna esmaspäeval, 25. oktoobril 1732 uut koroonaviirusega nakatumist. Selle numbri sees on nädalavahetuse jooksul tuvastatud juhtumid.

Soomes on haiglaravil 215 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 34 patsienti. Täna lisandus 11 koroonasurma, mis olid samuti nädalavahetuse jooksul, vahendab Ilta-Sanomat.

Soomes on kokku registreeritud 1150 koroonasurma.

 

Hinnašokk Soomes: elektriauto laadimine maksis 33 eurot minut

NordenBladet — Müüt elektriauto kasutamise odavusest hakkab vaikselt murenema. Soome ajakirjanik laadis oma autot McDonaldsi parklas ja see maksis 33 eurot minut.

Kauppalehti ajakirjanik laadis autot Audi e-tron GT kiirlaadimispunktis. Kui ta vaatas mobiilis laadimise hinda, näitas see 32 eurot 98 senti minuti eest.

Ajakirjanik katkestas laadimise pärast kaheksandat minutit ja 70-80 kilomeetri pikkuse vahemaa läbimiseks vajaliku laadimise hinnaks kujunes 272 eurot.
Pärast kuu aja pikkust ootamist pole ajakirjanik saanud laadimise kohta mingit tšekki.

 

 

Soome: Kehtiv nakkushaiguste seadus võimaldab sundvaktsineerimist

NordenBladet — Soomes võidakse kehtestada vaktsineerimise kohustus, kuna seadus seda võimaldab. Soome asjatundjad peavad vaktsineerimise kohtustuse kehtestamist võimalikuks, aga poliitiliselt on see delikaatne teema. Õigusteadlane Pauli Rautiainen märkis sotsiaalmeedias, et sundvaktsineerimist võimaldab nakkushaiguste seaduse paragrahv 47. Selle järgi võib valitsuse määrusega kehtestada vaktsineerimise kohustuse, kui see on vältimatu ohtliku nakkushaiguse leviku ärahoidmiseks, vahendab Iltalehti.

Sundvaktsineerimist toetavad ka nakkushaiguste seaduse paragrahvid 48 ja 49. Paragrahv 48 võimaldab sundvaktsineerida meditsiinitöötajad ja paragrahv 49 sotsiaaltöötajad.

Sundvaktsineerimisele peaks eelnema arutelu selle vältimatusest. Lisaks peaks kaardistama, millised ühiskonnagrupid tuleks sundvaktsineerida. Vaja on ka poliitilist tahet.

Õigusteadlase väitel pole aga Soomes olnud mingit diskussiooni sundvaktsineerimise teemal. See näitab, et teema on raske just poliitiliselt, mitte juriidiliselt.
Helsingi ülikooli õigusprofessor Tuomas Ojanen samas märkis, et sundvaktsineerimist niisama lihtsalt ei tule. See säte on mõeldud juhtudeks, kui Soomes levib bioloogilise terroriünnaku tagajärjel näiteks rõuged.

Ojanen ütles, et sundvaktsineerimisele peab eelnema igakülgne diskussioon ja seda asja ei saa kergekäeliselt esimese abinõuna ära otsustada. Kaaluda tuleb eri alternatiive.

Ojanen märkis, et see ei tähenda, et ta pooldaks sundvaktsineerimist.  Soomes pole tema sõnul mindud vaktsineerituse tõstmiseks sundide ja „kepihoopide” teele. Sundvaktsineerimise sätet pole Soomes kunagi varem kohaldatud.

Soome terviseõiguse professor ning Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et ta ei usu, et Soomes kunagi tuleb sundvaktsineerimine. Tema väitel on sundvaktsineerimine mõeldud äärmuslikeks olukordadeks, nagu bioterrorism. Koroona osas seda ilmselt ei kaalutagi.
Lehtoneni väitel on vaktsineerituse tõstmiseks paremad muud variandid, millest osa on nö head ja teised halvad. Sellised meetmed on näiteks koroonapass, ämbrite jagamine ja preemiad vaktsineerimas käinutele. Lehtonen peab aga võimalikuks meedikute kohustuslikus korras vaktsineerimist. See aga pole probleem, kuna valdav enamus meedikutest on vaktsineeritud. Samas on olnud hooldekodudes juhtumeid, kus hooldaja on nakatanud hoolealust.