NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela hoiatab, et Omakanta teenuse kaudu kättesaadavate koroonatõendite varjus on püütud kätte saada inimeste pangakoode. Kurjategijad on saatnud libasõnumeid, mis on justkui pärit Omakanta teenusest. Need sõnumid võivad olla küllalt survestavad ja kutsuvad tegutsema kiiresti, vahendab Iltalehti.

Tegemist on panga-andmete kalastamise katsetega, mille eesmärk on teada saada inimeste pangakoode ja paroole. Sõnumites on muu hulgas viidatud koroonatõenditele. Omakanta teenuse haldaja Kela selgitab asja koos ametivõimudega.

Kela juhised: talita nii
– Ära sisene Omakanta teenusesse e-posti lingi kaudu. Kela ei kutsu Omakantasse sisse logima e-posti teel saadetud lingi kaudu.
– Ära vasta sõnumile
– Ära kliki sõnumis olevatele linkidele
– Ära sisesta andmeid lehele, kuhu oled läinud e-posti lingi kaudu

Kui arvad, et krediitkaardi andmed ning pangakoodid on sattunud valedesse kätesse, siis võta ühendust panga klienditeenindusega. Tee kuriteoteade. Tutvu andmelekke juhistega vastavas veebis tietovuotoapu.fi

Nii sisened ohutult Omakanta teenusesse

– Kirjuta brauseri aadressiribale aadress kanta.fi, mille kaudu pääsed Omakanta teenusesse
– Salvesta aadress brauseri järjehoidjates
– Ära mine Omakantasse brauseri otsingu kaudu. Ära sisene ka e-posti või SMS-i teel saadud lingi kaudu.

NordenBladet — Koroona levib laste ja noorte hulgas Lõuna-Pohjanmaal. Seinäjoki keskhaiglas on koroonaga haiglas kolm alla 20-aastast. Noorim on 12-aastane. Haiglaravil on Soomes kõikjal eri vanuses inimesi, aga nende haiguspilt on erinev. Vanemad inimesed on vaktsineeritud ja nemad on haiglas peamiselt üldise enesetunde halvenemise tõttu. Noored ja vaktsineerimata inimesed aga on hingamisraskustega, hapnikupuuduse ja kopsuprobleemidega, vahendab Yle.

Haiglaravi põhjal on näha, et vaktsiin kaitseb raskete kopsuprobleemide eest. Koroonaga haiglas olevad noored on varem terved, aga vaktsineerimata. Neil pole kroonilisi haigusi, aga neil on sellele vaatamata tekkinud raske kopsukahjustus. See kahjustus võib olla püsiv.

Koroona põhiline haigustunnus on hapnikupuudus ja hingamisraskused. Seda on märgata eakate patsientide asemel üha noorematel. See teebki koroonahaiguse raskeks, et see ründab kopsusid, alumisi hingamisteid ja hävitab kopsusid.

NordenBladet — Hispaaniast Soome toodud koeral avastati parasiit Linguatula serrata ehk keeluss. Tegemist on esimese sellise leiuga Soomes, edastas Helsingi ülikool. Linguatula serrata elab ninaneelus ja on koorikloom nagu vähk. Koer võib selle saada, kui sööb saastunud looma, lamba või muu rohusööja toorest liha. Koeralt võib nakkus edasi kanduda ka inimesele, vahendab MTV.

Parasiit kasvab 8 sentimeetri pikkuseks. Soome juhtumi puhul oli parasiit 3 sentimeetri pikkune ja koer köhis selle põrandale, kust tähelepanelik omanik selle avastas. Koer toodi Hispaaniast umbes aasta tagasi.

Parasiiti ja koeralt võetud proove uuriti Helsingi ülikooli veterinaaria teaduskonna parasitoloogia laboris. Kinnitus Linguatula serrata kohta saadi Ida-Soome ülikoolis tehtud DNA uuringute abil.

Kuigi parasiiti kutsutakse keelussiks, on see koorikloom nagu vähk. Koertel elab see peamiselt ninaneelus. Nad munevad mune, mis koera ninaneelust satuvad eritise kaudu keskkonda ning sealt rohusööjatest vaheperemeestele. Nendes vaheperemeestes elavad parasiidi tõugud maksas, kopsudes ja limaskestades.

Inimene võib olla parasiidi jaoks nii põhi- kui vaheperemees. Euroopas esineb seda parasiiti eriti Rumeenias, kust toodud koerte juhtumeid on kirjeldatud eri riikides. Parasiiti Hispaanias ulatuslikult ei esine, aga seda võib olla igal pool, kus koerad ja lambad omavahel kokku puutuvad.

Soome juhtumi puhul koeral mingeid vaevusi ei esinenud. Samuti ei leitud koera väljaheitest mune. Koerale anti vastavat rohtu parasiitide vastu.
Soomes hoiatatakse nüüd välismaalt sisse toodavate uute parasiitide ohu eest.

NordenBladet — Koroona epitsenter nr 1 maailmas on Läti, aga Eesti ei jää enam palju maha. Eesti on läinud Leedust mööda ja kerkinud 4. kohale maailmas, selgub New York Timesi ülevaatest.

Lätis on viimase 7 päeva keskmine igapäevane nakatumiste tase 100 000 elaniku kohta 124. Eestis on see tase 108 ja Leedus 102.

Lätile järgnevad maailma tipus veel Barbados ja Gruusia, siis tuleb Eesti, siis tuleb Mani saar ja siis Leedu.