NordenBladet — Soome valitsus muutis määrust, mis piirab koroonaepideemia tõttu toitlustusettevõtete tegevust. Piirkondliku epideemia olukorra muutumise tõttu kehtestatakse koroona ulatusliku leviku piirangud Lõuna-Pohjanmaal ja terves Uusimaa maakonnas.
Määruse muudatus jõustub reedel, 22. oktoobril 2021. aastal.

Koroona ulatusliku leviku faasi piirangud toitlustusasutustele Edela-Soome, Satakunta, Päijät-Häme, Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa, Lõuna-Pohjanmaa ja Uusimaa maakondades alates 22. oktoobrist:

Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müüa kella 07-24 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-01.

Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, on lubatud kasutada vaid poolt kliendikohtadest nii siseruumides kui õues. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti kliendikohtadest nii siseruumides kui väljas.

Kõigil toitlustusasutuse klientidel peab olema oma istekoht siseruumides laua või samaväärse tasapinna ääres.

Parlamendi menetluses on valitsuse eelnõu, mille kohaselt võivad toitlustusettevõtted nõuda oma klientidelt koroonapassi kasutamist alternatiivina määruses sätestatud toitlustustegevuse piirangutele. Nende sätete jõustumisest ja kohaldamisest teatatakse eraldi.

Piirangud ülejäänud Soomes ehk nakatumiste arvu kiire kasvu faasi ja baastaseme piirkondades alates 22. oktoobrist:

Klientide arvule ega alkoholi müügi ja lahtioleku ajale ei ole eraldi piiranguid.

Üldised hügieeni- ja distantsi hoidmise kohustused kehtivad kõikides piirkondades.

Piirangute erandid jäävad samaks
Määruses sätestatud piirangud ei kehti asutuste sööklate ega klientide poolt kaasa ostetava toidu müügi kohta. Lahtiolekuaja piirangud ei kehti toitlustusasutustele, mis tegutsevad Soome ja välismaa vahel või välisriigis sõitvate veesõidukite või õhusõidukite pardal või tanklate juures.

NordenBladet — Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning terviseamet on välja andnud uued terviseohutuse soovitused lasteaedadele, koolidele, gümnaasiumidele ja ülikoolidele, mis võtavad arvesse muutusi nakkushaiguste seaduses ning üleminekut kohalikele ja piirkondlikele meetmetele koroonapiirangute leevendamisel. Soovitusi on uuendatud, et need vastaksid teistele olemasolevatele koroonaepideemiaga seotud soovitustele ja valitsuse juhistele.

Soovituse eesmärk on toetada lasteaedade ja koolide ohutut tegevust ning hoonete ohutut kasutamist koroonaepideemia ajal. Soovituste järgimine võib vältida nakatumisi ja vähendada kokkupuudet nakkusega. Piirkondlike nakkuskollete ilmnemisel kontrollitakse epideemiat peamiselt nakkushaiguste seadusel põhinevate kohalike ja piirkondlike meetmete abil. Uued soovitused asendavad augustis välja antud vastavad soovitused.

Maskikandmise soovitused võivad olla piirkonniti erinevad
Terviseameti hinnangul on koroonaviirusega nakatumise oht lasteaedades, koolides ja muudes haridusasutustes olnud madal ning enam ei ole vaja anda üldisi soovitusi näomaskide kasutamise kohta. haridussektoris. Sõltuvalt epideemia olukorrast võivad piirkondlikud ja kohalikud pädevad asutused oma riskihinnangu põhjal anda täiendavaid või piiratumaid soovitusi. Hariduse korraldajad vastutavad õppekeskkonna turvalisuse eest ning võivad anda välja maskisoovitusi õppe- ja eksamiruumide jaoks. Soovitused maski kasutamiseks gümnaasiumides, koolides ja lasteaedades võivad seetõttu piirkonniti ja asutuseti erineda.

Nakkushaiguste seaduse ajutised sätted koroonaepideemia ennetamise meetmete kohta kehtivad kuni 31.12.2021. Vastavalt nakkushaiguste seadusele on endiselt vaja tagada ruumide tõhusam puhastamine ja näiteks käte pesemine.

Varasem kahemeetrise distantsi nõue on nakkushaiguste seadusest eemaldatud. Samas soovitatakse jätkuvalt õppetööd korraldada võimalikult hajutatult. Piisav vahemaa ja lähikontaktide vältimine hoiavad ära uued nakatumised. Riiklikest soovitustest hoida õpperühmad lahus võib loobuda. Samamoodi loobutakse varasemast kahemeetrisest riiklikust ohutusvahe soovitusest.

Minnakse üle nakkushaiguste seaduses ette nähtud meetmete kasutamisele
Vastavalt valitsuse 9. septembril 2021. aastal vastu võetud põhimõttelisele otsusele loobutakse piirangutest ja soovitustest, mis põhinesid varem piirkondlikel epideemia faasidel (baastase, kiire nakatumiste arvu kasvu faas, koroona ulatusliku leviku faas), kui vaktsineeritus on piisavalt suur. Piirkondades saab piiranguid järk-järgult varem tühistada, kui haigusolukord seda võimaldab. Lasteaedades, koolides, gümnaasiumides ja ülikoolides põhinevad meetmed nende tegevust reguleerivatel seadustel ja eelkõige nakkushaiguste seadusest tulenevatel õigustel.

Nakkuse leviku tõkestamiseks on igaühel oluline järgida tava, mille kohaselt haigustunnustega või haigena ei osaleta lasteaia, õppeasutuse või muu haridusasutuse ruumides korraldatavas tegevuses.

NordenBladet — Elektri hind on tänavusel, 2021. aastal kerkinud vastu talve kaks korda kõrgemale kui see oli eelmisel aastal. Kevadel on oodata aga hinnalangust. Aasta tagasi maksis Soomes elekter alla 3 sendi kilovatt-tunni eest, nüüd on hind üle 7 sendi. Kuigi hind on kiiresti kerkinud, pole see veel rekord-tasemel. Näiteks 2010. aasta algul oli hind üle 9 sendi kilovatt-tunni eest, vahendab Yle.

Hinnad on praegu küllalt ettearvamatud. Kui tuul puhub, siis hind langeb ja kui on vaikne, siis hind tõuseb. Seetõttu on üha tavalisemaks muutunud hinnakõikumised 8 sendi piires kilovatt-tunni kohta.

Hinda aitab tasandada tuule-energia laiem kasutamine, aga kuni seda pole, siis hinnad kõiguvad. Pigem hinnakõikumised kasvavad, sest tuule-energia osa energia tootmises kasvab.

Tuule-energia kõikumist saab tasandada vee-energiaga, aga tänavu on veevarud kasinad seoses kuiva suvega. Põhjamaade veevarud on üle aastate kehvemal tasemel.

Põhjamaade elektri hind sõltub ühelt poolt Norra veevarudest, teiselt poolt aga ka gaasi hinnatõusust Euroopas tervikuna. Kõige suuremat mõju avaldavad aga sademed ja tuul.

Turul arvatakse, et kõrgeim hind 10 senti kilovatt-tunni eest on seljataga ja nüüd hakkab hind vähehaaval langema. Aasta lõpuks prognoositakse hinda 8,5 senti kilovatt-tunni eest. Pärast talve aga hind langeb. Aprillis peaks hind langema 5 sendini kilovatt-tunni eest. 2022. aasta lõpus peaks hind veelgi langema. Siis ollakse tagasi 2019. aasta alguse taseme juures.

Hinnakõikumiste leevendamiseks saab sõlmida fikseeritud hinnaga elektrilepingu. Soomes on selliseid lepinguid ligikaudu pool. Samas on ka fikseeritud lepingute puhul kerkinud hind võrreldes aastatagusega kaks korda. Seda, kas praegu tasub kindla hinnaga elektrilepingut sõlmida, näitab tulevik. Uue lepingu sõlmimiseks tasub veidi oodata, kuni hind langeb. Börsihinna puhul aga tasub tarbimine viia öötundidele.

Elektri hind on praegu aga veelgi kallim näiteks Saksamaal, kus kilovatt-tunni hind oli reedel, 8. oktoobril lausa 20 senti. Soomes oli vastav hind 10 senti.

NordenBladet — Soomes on tänavusel, 2021. aastal kurjategijatelt leitud 3D printerist välja prinditud tulirelvade detaile. Praegu on neid veel vähe, aga tulevikus ilmselt palju rohkem. Käesoleval aastal on Soomes leitud palju relvade osi, mis on 3D printeriga välja prinditud. Varasematel aastatel midagi sellist pole Soomes leitud, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellist arengut peetakse väga murettekitavaks, kuna esiteks tekitavad muret registreerimata relvad. Teiseks võivad välja prinditud relvaosad põhjustada õnnetusi. Samas on välja prinditud detaile leitud väga vähe.

Olukord võib aga muutuda tulevaste aastate jooksul, kuna 3D printimise tehnoloogia areneb väga kiiresti.

Toll avastas juunikuus Tamperes ühe laoruumi, kus valmistati 3D printeriga relvade osi. Kaks printerit olid parasjagu töös, kui tolli töötajad sisse läksid.
Tolli andmetel oli kavas välja prinditud relvade osi edasi müüa. Laost leiti kaks automaatrelva, milles oli kasutatud välja prinditud detaile. Lisaks leiti palju muid välja prinditud relvade osi.

Ruumi oli ehitatud tiir relvade katsetamiseks.

Politsei teatas eelmisel nädalal, et Jyväskylä ligidalt leiti üks 3D printerist välja prinditud relv. Relv kuulus ühele United Brotherhoodi grupeeringu liikmele. Lisaks on leitud välja prinditud relvade osi ka mujalt Soomest.

Jyväskylä ligidalt leitud relva päritolu pole teada. Tegemist oli töökorras relvaga, aga selle kvaliteet oli kehv.
3D printerist ei prindita välja tervet relva, vaid selle osad. Põhjus on selles, et odavamate 3D printeritega ei saa päris kõike printida.

Odavamad 3D printerid maksavad 100 eurot. Relvaosade valmistamiseks mõeldud materjalid maksavad mõned kümned eurod. Relva valmistamine printeri abil pole siiski niisama lihtne, selleks on vaja teadmisi ja ka muid detaile. Alati on oht, et kehva kvaliteediga relv võib kasutaja käes plahvatada.

NordenBladet — Soomes on 6. oktoobri seisuga saanud 84 protsenti vaktsineerimise sihtrühmast ehk 12-aastastest ja vanematest vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 72  protsenti on saanud kaks vaktsiinidoosi. Praeguste hinnangute kohaselt on oktoobri lõpuks võimalik saavutada vaktsineerimise ulatus 80 protsenti eeldusel, et vaktsineerituse kasv ei aeglustu.

Kõigis vanuserühmades üle 60 aasta on üle 87 protsendi juba saanud kaks vaktsiinidoosi. Kaks doosi on saanud 83 protsenti 50–59-aastastest ja 76 protsenti 40–49-aastastest. Viimase nädala jooksul on esimese vaktsiinidoosiga kaetus kasvanud kõige enam 12-15-aastaste vanuserühmas (1 protsendipunkt, 68 protsendilt 69 protsendile). Teise doosiga kaetus on nädala jooksul enim kasvanud vanuserühmades 12-15 ja 16-19 (kummaski 8 protsendipunkti, nüüd 12-15-aastastel 15 protsenti ja 16-19-aastastel 47 protsenti), edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.

Viimase kahe nädala jooksul on vaktsineerimata 12–79-aastased inimesed koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud 14 korda sagedamini kui need, kes on samas vanuserühmas kahe doosiga vaktsineeritud. Haiglaravi koormus suureneb mitmes ravipiirkonnas.

Kõige tähtsam on teha kõik endast olenev, et tagada võimalikult suur vaktsineeritus ja ohutusmeetmed piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks võib piirkondlik ja kohalik epideemia olukord nõuda eraldi teabejuhiste andmist ja piirangute otsuste langetamist omavalitsuste või piirkondade kaupa.

Septembris koroonaga haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata
Koroonaviirusega patsientide iganädalane haiglasse sattumiste arv on viimase kuue nädala jooksul varieerunud 60–81 vahel. Eelmisel nädalal lisandus haiglatesse 69 uut koroonaviiruse patsienti ja intensiivravi osakondadesse 22 uut patsienti. Eelmise, 39. nädala lõpus oli haiglaravil kokku 105 koroonaviiruse patsienti, kellest 33 olid intensiivravi osakondades. Nädal varem olid vastavad näitajad 56 patsienti haiglaravil ja 25 intensiivravi osakonnas.

Haiglasse sattumise oht on olnud kõige suurem vaktsineerimata isikutel vanuses 50-79 aastat ja see on 18 korda suurem kui samas vanuserühmas kaks korda vaktsineeritute puhul. Septembris haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata. Tõsiste juhtumite ärahoidmine ja haiglaravi vajaduse vähendamine nõuab nii vaktsineerituse suurendamist kui ka juhtumite arvu selget vähendamist.

Koroonaga nakatumiste arv pööras kasvule
Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on muutunud murettekitavaks, seda just vaktsineerimata elanikkonna hulgas. Viimase kahe nädala jooksul (20. septembrist 3. oktoobrini) esines uusi nakatumisi 123 saja tuhande elaniku kohta, mida on 15 protsenti rohkem kui kahel eelneval nädalal, mil nakatumisi esines 107 saja tuhande elaniku kohta. Uute koroonajuhtumite arv nädalas on võrreldes eelneva nädalaga suurenenud rohkem kui 800 juhtumi võrra: 39. nädalal diagnoositi kokku 3826 uut juhtumit, võrreldes eelneva nädala 3008 nakatumisega. Haiguse tagajärjel oli 6. oktoobri seisuga teatatud nakkushaiguste registrile kokku 1089 inimese surmast.

Muudetud juhiste tõttu on testide arv veelgi vähenenud ja 39. nädalal oli tehtud teste umbes 10 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Testimise arvu vähenemine ja täpsem suunamine väljendub positiivsete proovide osakaalu suurenemises. Eelmisel nädalal testitud proovidest olid positiivsed 4,9 protsenti. Number on võrreldes eelneva nädalaga tõusnud, kui see oli 3,5 protsenti. Positiivsete testitulemuste osakaalu selge suurenemine tähendab, et elanikkonnas suureneb haigestumine.

Epidemioloogilise olukorra kohta edastatakse ülevaade kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeva pärastlõunal terviseameti veebisaidil.