Laupäev, jaanuar 3, 2026

SOOME UUDISED

Suri Soome vanim inimene Astrid Qvist

NordenBladet — Soome lääneosas Nörpiös suri riigi vanim elusolev inimene. Astrid Qvist oli 110-aastane.
Qvist suri ööl vastu esmaspäeva, 18. juulit. Tal täitus 110 eluaastat märtsikuus, vahendab Vasabladet.

Qvist oli enne seda reedel saanud positiivse koroonatesti. Naisel oli ka muid vanusega seotud haigusi.

 

Soomes müüdavas jäätises leiti vähki tekitavat ainet

NordenBladet — Soomes müüdavas Häagen-Dazs’i vaniljejäätises on leitud vähki tekitavat ainet, mistõttu ei tohiks seda jäätist süüa. Asjast teatas jäätise maaletooja Haugen-Gruppen Finland Oy. Jäätiste tagasikutsumise põhjuseks on tootja teade, et ettevõttele tarnitav vaniljeekstrakt sisaldab veidi rohkem etüleenoksiidi, kui on seaduses sätestatud maksimumkogus, edastas toiduamet.

Etüleenoksiid on aine, mis on klassifitseeritud kantserogeeniks ehk vähki tekitavaks. ELis keelatud aine ei tohiks üldse sattuda toiduainetesse.

Kahjulikud tagajärjed tekivad tõenäoliselt ainult pikaajalise pideva tarvitamise tulemusena. Tooteid ei tohi kasutada ja kõik etüleenoksiidi sisaldavad tooted tuleb müügilt kõrvaldada.

Tagasikutsumine kehtib ainult toodetele, mille parim enne kuupäev on 21.05.2023 või varasem.

Jäätis on olnud müügil alates käesoleva aasta veebruarist K grupi kauplustes. Tarbijad, kes on selle toote ostnud, võivad toote või ostutšeki tagastada ostukohta, et saada kogu raha tagasi.

 

Soome: Sellist hinnatõusu pole olnud alates 1984. aastast – NEED TOOTED on kallinenud kõige enam

NordenBladet — Juunis oli Soomes inflatsioon 7,8 protsenti, mais oli see 7,0 protsenti. Kõige enam on kerkinud energiatoodete hinnad, aga ka toiduained on kallinenud.

Alates eelmise, 2021. aasta detsembrist on Soome statistikakeskuse andmetel toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad kerkinud 10 protsenti, kerge kütteõli 76 protsenti, diisel ja bensiin 42 protsenti ning elekter 22 protsenti, vahendab Ilta-Sanomat.

Toiduainetest on kõige enam kallinenud toores kala, mille hind on poole aastaga kerkinud 46 protsenti. Jahud, kohv ja kanamunad on kallinenud enam kui 30 protsenti.

Olukord on hull ka teistes riikides. Euroala inflatsioon oli juunis 8,6 protsenti, mais oli see 8,1 protsenti. Soomest palju kiirem hinnatõus on olnud Balti riikides, Slovakkias ja Kreekas.

Rootsis oli hinnatõus juunis 8,5 protsenti ja maikuus 7,2 protsenti.

USA-s oli inflatsioon juunis 9,1 protsenti, mis on viimase enam kui 40 aasta kõrgeim tase.

Soomes oli viimati praegusest kiirem hinnatõus 1984. aasta märtsikuus ehk enam kui 38 aastat tagasi.

Nüüd on küsimus, kas hinnad kerkivad veelgi. On võimalik, et praegune tase jääb tipuks, aga prognoositakse, et hinnatõus on veelgi kiirem sügisel. Pärast seda hinnatõus väheneb aasta lõpus ja järgmise aasta algul. Prognooside kohaselt on ka järgmise, 2023. aasta hinnatõus kiirem kui viimastel aastatel on harjutud.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: Juuni hinnatõus oli 7,8 protsenti

NordenBladet — Soomes oli tarbijahindade muutus juunikuus 7,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Maikuus oli inflatsioon 7,0 protsenti. Hinnatõus oli tingitud kütuste ja elektri hinna tõusust, edastab statistikakeskus.

Eurotsooni inflatsioon oli juunis esialgsetel andmetel 8,6 protsenti. Maikuus oli see 8,1 protsenti. Soome vastav inflatsioon oli juunis 8,1 protsenti.

Võrdluseks, Eestis oli juunis hinnatõus 21,9 protsenti.

 

Soome: Terviseametkonnad valmistuvad koroonasügiseks

NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi poolt moodustatud koroonaepideemia olukorrapildi ja modelleerimisgrupi volitused lõppesid 2022. aasta juunis. Samal ajal pandi ootele ka regulaarselt avaldatav olukorra hindamise aruanne. Ministeerium aga jälgib koostöös terviseametiga pidevalt epideemia olukorda. Varasuvel on koroonasse haigestumine kasvanud enamikus EL-i riikides, mõnes riigis märgatavalt.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO liikmesriikidelt ning Euroopa Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuselt ECDC kogutud monitooringuandmete põhjal on haigusjuhtude arvu kasv ajaliselt seotud uute Omikroni alamvariantide BA.4 ja BA.5 levikuga Euroopa Liidus. Need variandid põhjustavad uuesti nakatumist varem nakatunud ja ka vaktsineeritud isikutel.

Soovitatavad koroonavaktsiinid on endiselt parim viis end raske koroonahaiguse eest kaitsta. Võrreldes nakatumiste arvuga on oht haigestuda haiglaravi vajavasse koroonahaigusesse või surra koroonasse tänavu kõigis vanuserühmades kordades väiksem kui 2020. või 2021. aastal. See on kindel märk vaktsiinide pakutavast kaitsest raske haiguse vastu. Väga oluline on teha kolmas ja neljas vaktsineerimine vastavalt soovitustele.

Soomes on sagenenud ka BA.4 ja BA.5 alamvariantide põhjustatud nakatumised. Terviseameti kogutud seireandmetes on need juba peaaegu asendanud talvel ja kevadel valitsenud BA.1 ja BA.2 alamvariandid.

Soomes on koroonasse haigestumine püsinud juuni algusest stabiilsena: nakatumisi on olnud igal nädalal 10 000–11 000. Kui arvestada olukorda teistes EL-i riikides, on võimalik, et nakatumiste arv tõuseb ka Soomes suve lõpus.

Haiglakoormus on kogu kevade ja varasuve stabiilselt vähenenud, kuid juulis mõnevõrra tõusnud. Ravipiirkondade viimase teate kohaselt on praegu eriarstiabis 308 koroonapositiivset patsienti ja esmatasandi arstiabis 334. Suur osa kasvust on seletatav juhuslike leidudega, mil haiglasse tuleku põhjuseks on midagi muud kui koroona. Puhtalt koroona tõttu tõttu on üleriigiliselt haiglas vaid umbes 40 protsenti positiivsetest patsientidest.

Intensiivravi koormus on seni püsinud madal. Koroonaga seotud surmajuhtumite esinemissagedus on jätkuvalt vähenenud ja on nüüdseks kogu jooksva aasta madalaimal tasemel.

Suve jooksul valmistutakse nakatumiste arvu kasvuks Soomes
Sotsiaal- ja terviseministeerium on valmis ülemaailmse pandeemia jätkumiseks. Epideemia olukorda jälgitakse koostöös terviseametiga pidevalt. Vaktsineerimisstrateegiat ning testimis- ja jälgimisstrateegiat uuendati viimati juunis. 22. juunil 2022 saadeti omavalitsustele ja ravipiirkondadele juhendkiri, mis sisaldab tegevusjuhiseid pärast epideemiatõrje ajutiste eeskirjade lõppemist.

Terviseamet on teatanud, et alates suve lõpust soovitatakse laiendada neljandate koroonavaktsiini dooside andmist. Eelinfo põhjal on omavalitsustel aega vaktsineerimiseks valmistuda.

Valitsuse eelnõu nakuushaiguste seaduse ajutiste muudatuste kohta on kooskõlastusringil kuni 24. juulini 2022. Eesmärk on vajadusel taastada seaduses osa ajutisi paragrahve, mida saab kasutada koroonaepideemia ohjeldamiseks. Eelnõu võidakse käiku anda juba augustis, kui koroona olukord Soomes oluliselt halveneb.