NordenBladet — Soomes hakkab poiste arv vähenema kümne aasta pärast, mistõttu on kavas hakata riigi võitlusvõime säilitamiseks ajateenistusse kutsuma naisi. Praegu läbib Soome ajateenistuse aastas ligi 900 naist ja see arv tahetakse tõsta 2000 peale. Soomes hakatakse katseliselt naisi ajateenistusse kutsuma juba alates 2024. aastast, vahendab MTV.

Naiste ajateenistusse kutsumine ja sellega seotud tervisekontrolli sidumine teise astme õppega kavatsetakse ellu viia 2026. aastal.

Praegu on Soomes kõik ajateenistuse 600 tegevust avatud nii meestele kui naistele. Lisaks majutatakse nii mehed kui naised samades kasarmutes ja telkides.

Soome ajateenijate liit on avaldanud seisukoha, et riigikaitse on nii meeste kui naiste asi. Soome sõjaväe suurus on 280 000 võitlejat, mille hulgas on nii mehed kui naised.

Ajateenijate tervisekontrolli leevendatakse, kuna ajateenistus ei kujuta endast ainult metsas roomamist. On selliseid ülesandeid, kus pole vaja raudset tervist, vaid on vaja rohkem mõistust.

Tulevikus kutsutakse ajateenistusse ka need, kes praegu on teatud haiguste tõttu välja jäänud, aga keda saab kasutada näiteks kübersõjategevuses ja logistikas transporditeenuste osutamisel. Eesmärk on saada igal aastal ajateenistusest vabastatud „C-meest” juurde B-kategooriasse ehk füüsiliselt kergemasse ajateenistusse.

Soome julgeoleku tagamine nõuab aga panust ka teistelt peale ajateenijate ja reservistide. Tsiviilajateenistus tahetakse muuta rohkem ühiskonna kaitsevajadusi arvestavaks. Kui seni on saanud tsiviilajateenistuse valida suhteliselt vabalt, siis tulevikus keskendub see riigi julgeolekule ja varustuskindlusele: need on eri transporditeenused ning pääste- ja tuleohutus. Sellega seoses saab tsiviilajateenistuses olijaid kasutada kriisiolukorras eri ülesannete täitmisel.

Ühtlasi on kavas pakkuda naistele võimalust läbida vabatahtlik tsiviilajateenistus.

Soomes on olnud arutusel ka elukutselise sõjaväe loomine. Seda aga ei taheta teha, kuna see vähendaks sidet sõjaväe ja elanikkonna vahel ning nõrgendaks riigi kaitsetahet.

NordenBladet — Euroopa energiakriis võib kaasa tuua energiafirmade riigistamise, leiab Soome Aalto ülikooli tehnilise füüsika professor ja kliimapaneeli liige Peter Lund. Lund ütles Yle hommikusaates, et energiakriisi põhjuseks on Venemaa rünnak Ukraina vastu ja Euroopa sõltuvus Vene gaasist. Soome energiafirmale Fortum kuuluv Saksa energiafirma Uniper on gaasitarnete katkemise tõttu raskustes. Saksa majandusminister on nõudnud omanikfirmalt Fortum Uniperi päästmist.

Uniper on aga väga suur ettevõte. Selle käive on suurem kui Soome riigi aastaeelarve. Kui Fortum ei jaksa ettevõtet päästa, siis Saksa valitsus riigistab selle ja Soome investorid jäävad oma rahast ilma.

Euroopas on juba alustatud energiaettevõtete riigistamisega. Võib tekkida doominoefekt, kus ühe ettevõtte raskused tõmbavad kaasa ka teised ettevõtted. Eelmisel nädalal riigistati Prantsusmaal elektrifirma EDF, mille võlakoorem on üle 100 miljardi euro.

EDF on suur elektritootja, millel on 56 tuumajaama üle terve Prantsusmaa. President Emmanuel Macron on andnud ettevõttele korralduse rajada veel 6 uut tuumajaama. Ettevõte on aga sellele vaatamata raskustes ja tuumajaamu on tulnud sulgeda vananemise tõttu.

Energiafirmade riigistamine võib Lundi sõnul ulatuda Soomeni välja. Prantsuse valitsus kavatseb lähiajal riigistada gaasifirmad. Saksamaa riigistab Uniperi ning Soome võib sellises olukorras riigistada Fortumi.

Riigistamine aitab päästa energiafirmad ning hoida hinnad kontrolli all. Riigi käsi aitab olukorda päästa. Soomes on olnud elektri hind viimastel päevadel erakordselt kõrgel. Tavaliselt suvel elektri hind langeb, aga käesoleval suvel pole seda juhtunud.

Fossiilsete kütuste osas on Soome täielikult sõltuv impordist. Venemaa on suurim fossiilsete kütuste tootja ja eksportija. Eelmisel, 2021. aastal oli Vene gaasi osakaal Soomes 92 protsenti. Fossiilse kütuse puhul oli Venemaa osakaal 67 protsenti ja söe puhul 52 protsenti.

Soomes on elektri hinda mõjutanud ka Olkiluoto 3 tuumareaktori käivitamise venimine.

NordenBladet — Osa Soome riigifirmale Fortum kuuluvast Saksa energiafirmast Uniper võib minna raskuste tõttu Saksa riigi omandusse. Seoses sellega saavad kahju kõik soomlased. Uniper teatas täna reedel, 8. juulil, et taotleb Saksa riigilt abi. Toetuse andmise üksikasjad pole veel selgunud. Soome riigifirmade osalustega tegeleva ministri Tytti Tuppuraineni väitel vastutab Saksa investeeringu eest Fortumi juhtkond, vahendab Yle.

Soome riigi osalus Fortumis on 52 protsenti. Saksa väljaande Handelsblatt andmetel maksab Saksa riik Uniperi uute aktsite eest 1,7 eurot tükk. Riik on valmis haarama Uniperis 30-protsendilise osaluse. Tehing viiakse läbi läbi aktsiaemissiooni.

Fortumi osalus Uniperis on praegu 78 protsenti. Saksa riigi sissetulek vähendab Fortumi osalust ettevõttes.

Ajakirjanduse andmetel on Saksa valitsus lisaks aktsiate ostmisele valmis panema Uniperi sisse 3-5 miljardit eurot. Praegu pole veel teada, mis saab Uniperi sisse pandud Fortumi rahast. Fortum on taganud Uniperi laenusid kokku 8 miljardi euro ulatuses. Enamus sellest rahast on ära kasutatud. Tegemist on suures osas Soome maksumaksja rahaga.
Uniperi probleemide põhjuseks on Vene gaasitarnete peatumine. Venemaa on peatanud tarned ettevõtetele, kes pole nõus maksma gaasi eest rublades. Vene maagaasi import Soome lõppes seetõttu maikuus.

Praegu on Venemaa piiranud gaasi eksporti ka nendesse suurtesse Euroopa riikidesse, kus on seni makstud gaasi eest rublades. Uniper on saanud vaid 40 protsenti lepingujärgsest mahust.

Reitingufirma S&P pani nii Fortumi kui selle türtarfirma Uniperi krediidireitingud teisipäeval, 5. juulil vaatluse alla. Otsus tähendab, et lähiajal võib nende ettevõtete krediidireiting nõrgeneda.

Reitingu muudatuse põhjus on Uniperi sõltuvus välisest abist. Fortumi reitingut mõjutavad Uniperi probleemid.
Olukorra muudab probleemseks asjaolu, et Saksa valitsus võib toetuse tingimuseks seada lisaraha nõude olemasolevatelt aktsionäridelt. See aga ei pruugi teostuda.

Lisaks Soome riigile on Fortumi aktsiad paljude soomlaste portfellis. Samas on Fortumil ka palju muid investeeringuid peale Uniperi. Samas on selge, et Uniperi olukord mõjutab Fortumi majandustulemusi nii 2023. kui 2024. aastal.
Fortum on soomlaste jaoks oluline ettevõte, kuna toodab kolmandiku Soomes tarbitavast elektrist. Uniperi osalus on Fortumile maksma läinud 7 miljardit eurot. Seoses Uniperi probleemidega on osaluse väärtus juba langenud mitme miljardi euro võrra. Soome maksumaksjad on saanud hinnanguliselt kahju juba 2 miljardit eurot.

Soome riigi osaluste eest vastutav minister Tytti Tuppurainen ütles, et Uniperiga seotud otsuste eest vastutavad Fortumi toonased juhid, tegevjuht Pekka Lundmark ja juhatuse esimees Sari Baldauf.

NordenBladet — Soome terviseamet andis teada, et annab suve lõpus soovituse laiendada koroonavaktsiini neljanda doosi saajate ringi. Tegemist on esialgse hinnanguga ja üksikasjalik lõplik soovitus valmib hiljemalt augusti alguseks. Eelinfo põhjal on omavalitsustel aega vaktsineerimiseks valmistuda, vahendab MTV.

Terviseameti praeguse hinnangu kohaselt tehakse pärast kolmest vaktsiinidoosist koosnevat kuuri kordusvaktsineerimine järgmiselt:

Alates 15. augustist kõigile üle 65-aastastele. Alates 1. septembrist alates kõigile üle 60-aastastele. Alates 1. septembrist neile vanuses 12-59 aastat, kes kuuluvad koroonaviiruse raske haigestumise riskigruppi.

Soovitus põhineb värskendatud meditsiinilisel ja epidemioloogilisel hinnangul.

Sügisel koroonaepideemia suure tõenäosusega laieneb. Lisaks hakkab tasapisi vähenema vanemate vanusegruppide ja riskirühmadesse kuuluvate isikute kaitse raske koroonaviiruse haiguse eest. Praeguse info valguses on neljandate dooside andmine suve lõpust õigustatud, ütles terviseameti peaarst Hanna Nohynek.

Nohynek ütles, et praegu pole kõigi alla 60-aastaste tervete inimeste neljandate doosidega vaktsineerimine põhjendetud.
Noorematel inimestel esineb rasket koroonahaigust harva ja kolme doosiga tagatud kaitse raskete haiguste vastu on neil endiselt väga hea, märkis Nohynek.

Terviseameti poolt antav soovitus on kooskõlas Taani ja Norraga. Nendes riikides on koroonaepideemia kulgenud enam-vähem samamoodi kui Soomes.

Terviseameti andmetel on koroona vastu vaktsineerimine parim viis raske koroonahaiguse vältimiseks. Terviseamet soovitab endiselt kõigil üle 18-aastastel, kes on saanud vähem kui kolm vaktsiinidoosi, teha kõik vajalikud vaktsineerimised. Näiteks ainult 46 protsenti 18–49-aastastest on saanud kolmanda doosi.

Terviseamet jälgib pidevalt koroona vastu vaktsineerimise programmi tõhusust. Mõõdikutena kasutatakse muu hulgas raskete haigusjuhtude ja koroonasurmade arvu.

Lisaks hindab terviseamet, kas vaktsineerimisest saadav kasu elanikkonnale on nii suur, et vaktsineerimiseks vajalike ressursside kasutamine on õigustatud.

„Kui meditsiinilistel ja epidemioloogilistel põhjustel saab hinnata, et uuesti üle vaktsineerimisel võib mõne elanikkonna grupi jaoks olla tervisele märkimisväärne kasu, uuendame oma soovitusi vastavalt,” ütles Nohynek.

Praegu on koroonavaktsiini neljas doos soovitatav:

Üle 12-aastastele, kellel esineb immuunpuudulikkus
Üle 80-aastastele
Eakatele hooldekodude elanikele
Eakatele, kes on koduhooldusel või perehooldusel, samuti teistele eakatele, kelle tervis ja teovõime on langenud ning kes üksi ei saa kodus hakkama
70–79-aastastele, kes kuuluvad koronaviiruse raske haigestumise riskigruppi