NordenBladet — Soome politsei andis teada, et on saanud juulikuu jooksul mitmeid teateid maksuameti nimel tehtud pettuste kohta seoses maksutagastustega. Petusõnumid on saadetud kas SMS-i või e-postiga ja need sisaldavad linki, millelt pääseb petuküljele. Sellel petuküljel palutakse sisestada pangakoodid, mis satuvad nõnda kohe kurjategijate kätte, vahendab Iltalehti.

Politsei soovitab sellise sõnumi kohe kustutada ja mitte seda avada. Kui aga sõnum on avatud, siis ei tohiks klikata selles sisalduvatele linkidele, kuna nendelt võib saada arvutisse pahavara.

Politsei annab ühtlasi teada, et oma pangakoode ja kaardiandmeid ei tohiks kellegi tundmatuga jagada. Ametivõimud ja pangandusasutused ei küsi selliseid asju telefoni või e-posti teel.

Sarnased petukampaaniad on olnud liikvel ka varem. Sõnumid paistavad ehtsad, kuna neil on maksuameti logo ja pealtnäha ametlik välimus.

Maksuamet on andnud varem teada, et ei küsi kunagi pangakaardi andmeid ja koode, kuna pangal pole neid vaja. Maksuamet ei saada kunagi maksuotsuseid ega sarnast teavet e-postiga.

Kui saad maksutagastuse otsusena paistva teate e-posti teel, siis on tegemist pettusega.

Politsei jagas juhiseid, kuidas end andmevarguste eest kaitsta. Samuti kutsub politsei organisatsioone üles olema ettevaatlikud petusõnumitega ning jälgima, et töötajad oleksid teadlikud ettevõtte maksetavadest.
Pidage meeles neid juhiseid oma andmete turvalisuse parandamiseks.

Hoidke tarkvara ja süsteemid ajakohasena.
Kasutage mitmetasemelist autentimist.
Ärge kasutage samu paroole mitmes erinevas teenuses.
Ärge unustage teha varukoopiaid.

Kui olete sattunud kelmuse ohvriks, soovitab politsei teil teha kuriteoteade ja teavitada Soome Sideameti küberturvakeskust.

NordenBladet — Soome põhjaosas Enontekiö vallas oli tänase reede, 22. juuli hommikul maavärin, mis oli viimase nelja aasta võimsaim.

Maavärina tugevus oli 2,8 magnituudi. Selle epitsenter oli 20 kilomeetri sügavusel. Maavärina täpsem asukoht on Hetta keskuse ja lennujaama lähedal.

See meenutas oma suuruselt tugevat lõhkamist. Kuivõrd tegevmist oli Soome mõistes suure värinaga, siis seda uuritakse põhjalikult.

NordenBladet — Soome toll müüs riigi poolt konfiskeeritud bitcoinid ja teenis 46,5 miljonit eurot.
Realiseerimisobjektiks oli 1889,1 bitcoini. Nendest laekus riigile müügitulu ligikaudu 46,5 miljonit eurot. Toll peab veel müüma bitcoinidega seotud valuutad, mille hetkeväärtus on kõige rohkem paarsada tuhat eurot.

Bitcoinide müügiga tegelesid kaks virtuaalvaluuta maaklerit, kelle toll valis välja hiliskevadel läbirääkimiste korras.

Toll on seoses narko- ja dopingukuritegude uurimisega konfiskeerinud bitcoine. Tollil on veel ootel umbes 90 bitcoini lisaks praegu realiseeritutele. Toll on üle võtnud ka teisi virtuaalvaluutasid, kuid kuna juhtumite eeluurimine käib, siis valuutasid ega nende summasid täpsemalt ei avalikustata.

NordenBladet — Vene analüütik ja mõttekoja R.Politik asutaja Tatjana Stajanova kirjutab New York Timesis ilmunud arvamusloos, milline on Venemaa presidendi Vladimir Putini suur plaan. Tatjana Stajanova kirjutab, et on Vladimir Putinit jälginud enam kui kaks aastakümmet ning lähtub oma seisukohtades nii Putini tegevusest, poliitikast ja käitumisest kui ka tema siseringi aruteludest.

Stajanova arvates tundub, et Kreml jõudis mai lõpus järeldusele, et Venemaa võidab konflikti pikemas perspektiivis. Stajanova sõnul on Putinil nüüd selge plaan, mis koosneb kolmest dimensioonist.

Neist kolmest eesmärgist väikseim on kontroll Ukraina alade, esialgu Donetski ja Luganski oblastite üle. Stajanova sõnul on järgmine eesmärk Kiievi nõustumine Ukraina „venestamisega”, mis võtaks Ukrainalt võimalused oma riiki üles ehitada. Eesmärk kõlab ebareaalne, kuid Kreml usub, et Ukraina hakkab pärast aasta või paari pikkust sõda sisemiselt lõhenema ja langeb seejärel ilma sõjalise jõuta Venemaa käte vahele, kirjutab Stajanova.

Stajanova väitel on Putini kolmas ja kõige olulisem strateegiline eesmärk uus maailmakord. Stajanova usub, et Putin näeb kahte erinevat läänt: head ja halba – ning usub, et Venemaa jaoks on tekkimas „hea” Lääs. See Venemaa jaoks hea Lääs järgib näiteks Ungari Viktor Orbáni ja Prantsusmaa Marine Le Peni poliitikat.

Kui „hea” Lääs võimule tuleb, võib Putin naasta oma nõudmiste juurde takistada NATO laienemist, usub Stajanova. Kuigi eesmärk on peaaegu võimatu, usub Putin sellesse siiski, hindab Stajanova.

Varem või hiljem saab Putin olukorra tõsidusest aru ja just siis on ta kõige ohtlikum, usub Stajanova.

Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruari lõpus, kuid ebaõnnestus Kiievi alistamise katses. Nüüd on Venemaa eesmärgiks Ida-Ukraina vallutamine. Enne rünnakut esitas Venemaa NATO-le nõudmised, et NATO ei laieneks itta.

Soome ja Rootsi taotlesid NATO liikmestaatust mais ning praegu on NATO liikmesriikides käimas ratifitseerimisvoor.