NordenBladet —Soome põhjaosas asuva Tornio piiriületuskoha kaudu on hakatud Rootsist massiliselt Soome pressima. Soome piirivalve andis teada, et päris kõik ikka üle ei pääse.
Rootsist on hakatud Soome tulema, kuna on tekkinud arusaam, et Rootsi kodanikel ei tohi takistada Soome tulekut. Päris nii see asi ei ole. Soome pääsevad vaid need, kes on Soome kodanikud ja kel on Soomes elukoht, vahendab MTV.
Lisaks saavad Soome tulla need, kes töötavad Soomes või kel on Soome tulekuks muud vältimatud, näiteks perekondlikud põhjused. Turismiga seotud piiriületus on aga Soomes piiratud kuni 14. juunini.
NordenBladet —Rootsi koroona-ekspert Johan Giesecke, kes on üks Rootsi väikeste piirangute strateegia autoreid on arvamusel, et piirangute kehtestamine on mõttetu. Tema on seisukohal, et kuni vaktsiini pole, puutuvad kõik inimesed varem või hiljem selle haigusega kokku.
Giesecke on seisukohal, et piirangud vaid lükkavad inimeste nakatumist edasi, mitte ei hoia seda ära. Seetõttu on tema väitel piirangud mõttetud, kuni haiguse vastu pole vaktsiini ega ravi, vahendab Dagens Nyheter.
Giesecke leiab, et lõpuks jõuab kõigis riikides nakatumine ühele ja samale tasemele olenemata sellest, millised olid piirangud. Giesecke on seisukohal, et Taanis, Norras ja Soomes kasvab nakatumiste arv Rootsi tasemele, kui piiranguid lähiajal leevendatakse.
Uus-Meremaal, kus haigus on kadunud jõuab see aga Giesecke väitel kohale inimestega väljastpoolt. Ainus võimalus nakkuse sissetootmist vältida on kehtestada kõigile väljastpoolt riiki saabujatele 14-päevane karantiin, kuni on olemas vaktsiin. See võib aga võtta aega kümme aastat või rohkem.
Giesecke ütles oma arvamuse välja pärast seda, kui Rootsis hakati ründama peaepidemioloogi Anders Tegnelli selle tõttu, et Rootsis on nii nakatumised kui koroonasurmad kontrolli alt väljunud.
Rootsis on tuvastatud 25 265 kroonaga nakatumist ja 3175 koroonasurma, mida riigi suursaadik USA-s peab suureks ebaõnnestumiseks.
NordenBladet —Rootsi emeriitprofessor Johan Giesecke kuulub riigi praeguse koroonastrateegia suurimate toetajate hulka. Tema väitel teevad valesti kõik need, kes viiruse levikut takistavad, sest varem või hiljem haigestuvad kõik niikuinii.
Rootsis on Põhjamaade hulgas kõige rohkem koroonaviirusega nakatunuid, kõige rohkem intensiivravil patsiente ja kõige rohkem koroonasurmasid, samas on tehtud kõige vähem koroonateste. Rootsi koroona-ekspert Johan Giesecke ütles väljaandele Dagens Nyheter antud intervjuus, et koroonaviiruse levikut pole võimalik piirata ja seetõttu on kõik piirangud mõttetud – need lükkavad haigestumist ainult edasi.
Giesecke ütles, et Rootsi olukord on maailma parim. Ta tõi näiteks Uus-Meremaa, kus haigus on tõhusate meetmete tõttu hääbunud. Giesecke märgib, et haigus on võimalik tõesti ära kaotada. Aga mida nad pärast seda teevad, küsib Giesecke selle peale. See tähendab, et kõik, kes reisivad Uus-Meremaale, peavad Aucklandi lennujaamas 14 päeva karantiinis olema. Giesecke väitel võib efektiivse ravi või vaktsiini tulek võtta aastakümneid.
Emeriitprofessor Johan Giesecke ütles, et haiguse vastu on end põhimõtteliselt võimatu kaitsta. „Kõik haigestuvad. Saame selle haiguse varem või hiljem. Haiguse levikut ei saa pidurdada ja see nõuab samapalju inimelusid igal pool maailmas,” märgib Giesecke.
Giesecke ütles, et ta saab aru, et inimesed ei taha aastat ära oodata, et koroonasurmade andmed oleks võrreldavad, aga seda peab tegema. Soome kohta ütles Giesecke, et Soomes on õnnestunud haigus summutada, aga ta rääkis terviseameti juhi Mika Salmineniga, kes oli öelnud, et soomlased on haiguse suhtes vastuvõtlikumad sügisel. Samuti kardetakse piirangute kaotamist. Siis hakkab inimesi surema, märkis Giesecke. Ta lisas, et Soome püüab Rootsis koroonasurmade osas kinni ning sama juhtub Taani ja Norraga.
Giesecke võrdleb eri maade koroonapiiranguid termostaadi reguleerimisega. Tema väitel teeb Soome seda vähemalt aasta aega. „Need riigid, kus on olnud palju piiranguid ja nakatumiste hulk väike, saavad oma koroonasurmad sügisel, talvel või järgmisel aastal, olenevalt sellest, mismoodi nad termostaati reguleerivad. Selle poliitikaga, mis mitmetel riikidel praegu on, võivad nad termostaati reguleerida meie elupäevade lõpuni,” ütles Giesecke.
Soome terviseameti juht Mika Salminen ütles Iltalehtile, et isegi kui piiranguid kaotatakse, on kavas Rootsi koroonasurmade arvu vältida.
Praegu 70-aastane Johan Giesecke oli Rootsi peaepidemioloog aastatel 1995–2005. Ta on Maailma Terviseorganisatsiooni WHO nõunik.
NordenBladet —Rootsis töötav soome medõde Sonja Aspinen räägib, et Rootsi koroonastrateegial on varjukülg: seal on ohverdatud vanurid. Nakatumised on tuvastatud enamuses Stockholmi hooldekodudes. Sonjal on jalas kummikud ja peas toidukilest tehtud näokaitse. Õiged kaitsevahendid on haiglas otsa lõppenud, vahendab Yle.
Aspinen on tööl Stockholmi piirkonnas Nynäshamni haigla geriaatriaosakonnas ja tegeleb nüüd üha rohkem koroonapatsientidega. Tavapärased on sellised juhtumid, kus vanurid surevad üksinduses ilma, et lähedased saaksid neid ära saata.
Rootsis on räägitud, et eesmärk on vanureid kaitsta, aga tulemus on risti vastupidine. Iga kolmas koroonasurm on Rootsis olnud hooldekodus. Nakkus on levinud hooldekodudesse üle terve riigi. Stockholmis on valdavas enamuses hooldekodudest nakkus sees. Stockholmis on pooled koroonapatsiendid surnud hooldekodudes.
Rootsi peaminister Stefan Löfven on tunnistanud, et vanurite kaitse pole koroonakriisi ajal õnnestunud. Medõde Aspinen aga ütleb veel teravamalt: Tundub, et Rootsi on ohverdanud vanurid. Neid surnuid enam tagasi ei saa. Rootsis pole veel aru saadud, mida see tähendab.
Karjaimmuunsus pole Rootsis ametlikult tunnistatud koroonapoliitika, aga Aspinen märgib, et sinnapoole pürgitakse. Ametnikud on rõhutanud, et karjaimmuunsus saavutatakse Stockholmis maikuu jooksul ja Rootsi meedikud ootavad pikisilmi seda aega. Aspinen tunnistab, et on õnnelik, et tema eakad vanemad ja vanaema elavad Soomes.
Sonja Aspinen läks Rootsi tööle 1990ndatel aastatel, kui majanduskriisi ajal polnud Soomes tööd saada. Ta asutas 2000ndate alguses oma hooldetöötajate vahendusfirma Ingria ja töötab ise selle kaudu samuti mitmes eri asutuses.
Aspinen märkas, et märtsis hakkas patsiente juurde tulema. Haiglas aga midagi ette ei võetud. Terviseamet teatas 10. märtsil, et viirus levib kiiresti Stockholmis. Haiglakülastused keelustati alles 18. märtsil. Paljud hooldekodude töötajad on nakatunud, samuti lähedased. Viirus on levinud hooldajate kaudu, kuna neid eriti ei testita. Rootsis on testitud põhiliselt haiglate töötajaid ja raskelt haigeid.
Aspinen oli ise kohal, kui üks patsient oksendas meedikutele peale. Patsiendil tuvastati pärast seda koroonaviirus, aga meedikuid isegi ei testitud. Aspinen peab sellist olukorda kahetsusväärseks. Rootsis peetakse koroonaviiruse peiteperioodiks 48 tundi ja kui selle aja jooksul nakatumist ei tuvastata, siis peavad meedikud tööle minema. Aspineni arvates on raske minna tööle teadmisega, et oled võibolla nakatunud. Ta läks üle koroonaosakonda, kuna seal sai omale kaitsevahendid, nii et pole karta, et ta kedagi teist nakatab.
Rootsis on suur puudus vanurite hooldajatest. Palju on võetud tööle hooldajaid teistest riikidest, aga ikka on puudu. Rootsis on paljudel välismaalt tulnud hooldajatel puudulik haridus.
NordenBladet —Pärast seda, kui Rootsis on tuvastatud ligi 2200 koroonasurma, tunnistas sotsiaalminister Lena Hallengren, et riigi koroonastrateegia on ebaõnnestunud. „See on kahtlemata suur ebaõnnestumine,” ütles Hallengren intervjuus väljaandele Aftonbladet, „kuidagi muud moodi ei saa seda kirjeldada.”
Rootsis on tuvastatud ligi 18 200 koroonaviirusega nakatumist ja 2200 koroonasurma. Reedel tuvastati 131 uut koroonasurma. Hallengreni väitel on tähtis ära hoida viiruse levik hooldekodudes.
Hallengren tunnistas samas, et osa strateegiast on ebaõnnestunud, aga kas see on täielikult ebaõnnestunud, seda näitab tulevik. Rootsis on piirangud teistest Põhjamaadest lõdvemad ja ka nakatumiste ning surmade hulk on elanike arvu arvestades palju suurem.
